The Script - #3

Tegu on siis The Scripti kõige uuema albumiga, mis tuli USAs välja 9.oktoobril 2012. Esimene lugu, mida mina sellelt albumilt muidugi kuulsin, oli Hall of Fame. See sai üsna ruttu minu lemmikuks ja mulle siiani meeldivad väga selle sõnad ja üldse on ilus laul. Kuidas ma aga selle albumi avastasin, oli see, et täna ma juhuslikult kolasin Facebookis, kuni ette tuli The Script (jah, nad on mulle like all) ja nende uus video laulule If You Could See Me Now. Huvi pärast siis klikkisin peale ja kuulasin laulu lõpuni, täitsa meeldima hakkas. Siis hakkasin uurima, mis lugusid veel selle uue albumi peal on ning kuulasin kõik ära ka. Eriti meeldisidki siis Hall of Fame, If You Could See Me Now, Broken Arrow, Give The Love Around, Six Degrees of Separation, Good Ol' Days ja No Words. Kuigi ma pole vanemaid albumeid kuulanud, võin siiski öelda, et see album on igatahes väga hea. 

Eriti meeldib mulle selle uue albumi juures see, et nad on oma lugudes kasutanud eriti hästi klaverit ja Broken Arrowi juures meeldib mulle akustiline kitarr. Samas kõige esimese lauluna sellelt bändilt kuulsin ma üldse laulu nimega Breakeven ja see pole sellelt albumilt, aga need uued lood on ikka palju teistsugusemad ja mulle väga meeldivad need. Samuti, kui ma neid uusi lugusid kuulasin, lugesin ka sõnu ja ma ütleks, et need sõnad on ikka väga head ja mitte ainult Hall of Fame'il. Niisiis noppisingi mõned paremad kohad neist sõnadest välja:

"Take that rage, put it on a page, take the page to the stage, blow the roof off the place"  - laulust If You Could See Me Now

"It's hard to get to heaven when you're born hell bound" - laulust Broken Arrow

"We gotta change before the train leaves the station

and realize the revolution in a revelation

it takes blood, sweat, tears, innovation

It starts with us, it starts with us." - laulust Give The Love Around

Ja kokkuvõtteks võingi ilmselt öelda seda, et mul lihtsalt polegi ühtegi halba sõna selle albumi kohta öelda. Väga head laulud on ja selle albumiga sai see bänd ilmselt mu kõige lemmikumate hulka :)

Kevadeootus

Mida valgemaks ja päikeselisemaks päevad lähevad, seda rohkem ootan ka mina juba kevadet. Mina, üliõpilane, kes ei pääse vaheajale enne 21.juunit, mis on alles suvel. Ikkagi on nii mõnud väljas olla, kui õhus on kevade lõhn ja sa näed, kuidas loodus justkui uuesti ellu ärkab. Kuidas soojad päikesekiired su palgeid paitavad ning soe kevadine tuul juuksed lehvima paneb. Ümberringi on kuulda linnulaulu ning enam ei pea kandma neid pakse ahistavaid talvejopesid ega villaseid mütse. Lumi sulab ja kõik on ümberringi nii ilus ja roheline. Hea, et see aeg enam kaugel pole :)

Minu koolipäev oli täna aga üsna lühike. See algas kell 8 hommikul reproduktiivtervise sissejuhatava loenguga, kuigi õppejõud rääkis midagi tervest naisest ja menstruaaltsüklist ka. Mõtlesin, et konspekteerin Wordi, aga ta pani oma slaide nii kiiresti edasi, et ma ei jõudnud ühte lausetki ära trükkida. Hea, et ta need slaidid ikka üles paneb. Loeng läks aga eriti ruttu, sest õppejõud lasi meil tund aega varem loengust ära ja seega kestis loeng 3 tunni asemel 2. Wohhoo! Siis läksime Anni ja Karoliniga raamatukokku rahvatervise iseseisvat tööd tegema. Maria pidi ka tulema, aga ta lasi meid üle ja nii sai see töö siis meil kolmekesi valmis, kuigi panime Maria nime ka ikka peale. Meil ongi hästi paljud iseseisvad tööd rühmatööd, kuigi mulle see väga ei meeldi, sest nii raske on rühmakaaslasi ühel ajal kokku saada, kuna meie, 130 õde oleme jaotatud veel 12ks väiksemaks grupiks, kus on inimesi umbes 10 ringi. Õnneks sai rühmatöö ruttu valmis ja siis ma sõitsingi 5ga kesklinna. Täna ostsin kaupsist süüa enne, kui bussi peale läksin. Kusjuures ma mõtlesin alguses 12:50 tulla, aga kuna ma oleks siis pidanud tund aega passima, tulin 11:50ga ja seega pidin raudteejaamast koju kõndima. Õnneks olid need 700 meetrit koduni täna pigem meeldivad, sest väljas on nii mõnus kevadine ilm. Soe on ja päike ka paistab. Kui koju jõudsin, vaatasingi kraadiklaasi ning soojakraade oli koguni 6. Tundub, et mina võin varsti julgelt oma punase talvejope kappi tagasi virutada ja selle asemel hoopis nahktagi uuesti välja otsida :P ei jõua kohe ära oodata, millal nii soojaks läheb, et nahktagiga saaks käima hakata. 

This Is Not The End, This Is Not A Beginning

Lõpuks ometi jõudsin koju. Tänase juures oli hea see, et sain 9ni magada, sest esimene loeng algas alles 1st ja see oli jällegi farmakoloogia. Ma mõtlesin pikalt, kas ma lasen selle loengu üle või lähen, aga arvasin, et kasulikum on ikka kohal käia...saab ehk vähekengi aimu, kuidas neid 8.märtsiks teha jäetud arvutusülesandeid teha. Targemaks aga ei saanud ja seega tuleb leida mõni muu võimalus, et need ülesanded tehtud saaks, sest praegu vaatan ma neile peale ja ma a b s o l u u t s e l t  ei oska. Farmakoloogias ma väga ei süvenenud ka ja siis lihtsalt istusin netis, slaidid pannakse niikuinii üles ja õppejõud midagi targemat juurde ei räägi ka kui juba slaididel kirjas on. Siis tuli tund aega pausi ja see aeg venis sõna otseses mõttes nagu tatt. Mõtlesime Ingliga, et võtaks midagi kohvikust ja nii ma siis võtsingi kaks pirni. Tema istus kuhugi ülemistel astmetel olevate laudade juurde ja mina teen ringi peale, et Ingel üles leida, kuni tema juba tükk aega lehvitab sealt samast. Geenius ikka :D Siiski mõtlesime, mida teha võiks ja lõpuks mõtlesime lihtsalt minu veebikaga lollipilte teha...siis naersime ja endal oli täitsa lõbus, kuigi mõtlesime, et ilmselgelt oleme veel liiga noorelt ülikoolis :D 

Siis tuli esmaabi loeng, aga see läks ruttu. Õppejõud näitas meile isegi ühte klippi, kus Mr.Bean mingit meest elustada üritas ja nalja ikka sai. Bean on mulle alati meeldinud. Loengus suht midagi ei räägitudki peale selle ainekava tutvustamise ja nüüd varsti peaksid hakkama ka praksid, kus me üksteisele esmaabi osutame. Pärast loengut läksime Ingliga jälle selle punase bussi peale ning erinevalt temast tulin mina kesklinnas maha, et Rimist süüa osta ja siis 17:25 paiku mineva bussiga koju sõita. Ostsingi Rimist mingi hullu kraami kokku ja bussi peale läksin suure kotiga, sattusin jälle oma õega kokku ja siis me terve tee lihtsalt rääkisime ja bussijuht oli nii tore, et lasi meid sõna otseses mõttes maja ukse ees bussist maha. See oli temast väga armas :) Praegu aga järangi neid Milka šokolaadipulki...nomnomnom ja siis hakkan vist muusikat jälle kuulama. Homme õnneks vaba päev ja siis on mul plaan tegus olla ning oma iseseisvaid töid jälle ette tegema hakata, et mitte ajahätta jääda ja needl ihtsalt kaelast ära saada. Aga jagan siis mõned "paremini välja kukkunud" enda ja Ingli tänased pildid :)

More Than Alive

Tänane päev algas mul väga imeliku unenäoga. Ma täpsemalt ei mäleta, mis seal oli välja arvatud see üks kindel koht. Seal oli siis nii, et mul oli hommikul hästi kiire, sest ma olin bussist maha jäämas, kuid samas ei saanud ma ka kiiremini teha, sest mul oli mingisugune lisaraskus seljas ja siis ma pidin endale samal ajal müntidest sõiduraha kokku lugema, kuni ma tasakaalu kaotasin ja maha potsatasin. Siis aitas õde mu püsti ja läksingi kodust välja, kui nägin, et buss oli juba ees. Hakkan siis ka bussi peale jooksma, aga kuna on libe, libastun ja kukun uuesti, üritades kõigest väest püsti saada. Lõpuks aitas mu püsti üks vanem proua, kes sama bussi peale oli minemas, kuid siis hakkasin ma kuulma mingisugust metalcore laulu. Sain aru, et tegu oli unenäoga ja see metalcore laul oli kõigest mu äratuse helin - Suicide Silence - Wake Up. Ma kuulan nüüd harva sellist muusikat, aga äratusena igatahes toimib. Siis hakkasin mõtlema, et miks mul nüüd äratus on, kui pidin ju 7 ärkama, kuni tuli meelde, et mu buss läheb ju 7:30 ning kui ma kohe voodist välja ei tule, jäängi bussist maha. Raske oli aga teki alt välja tulla, kuna kohe tõustes hakkasin ma külmast lõdisema, ehkki toas oli veel 17 kraadi sooja. Väljas oli tol hetkel -15. Siis tegingi oma tavapäraseid hommikusi toiminguid ning umbes 7:25 paiku läksin -15 kraadise külma kätte bussi ootama. Õnneks ei pidanud kaua ootama. Bussisõit oli mõnus, sest sain näha päikesetõusu ja nii, kui esimesi päikesekiiri nägin, tundsin, kuidas tuju tõusma hakkab. Mul ei saa vist päikesest kunagi küllalt :D 

Tartusse jõudes nii hullult külm enam polnudki, aga uksega sain hea tünga jälle. Uksel oli silt, et sissepääs ühika uksest, aga mina ei näinud ju lugeda enne, kui mõne teise kursuse tudengid silti nägid ja siis ühika uksest sisse läksid. Niisiis järgnesin neile ja siis jäi enne inkat veel päris palju aega üle ka. Inka läks ruttu, nagu alati ja kuna enne järgmist seminari oli tunniajane paus, arvasin, et nüüd võiks küll süüa. Hommikusöök jäi ju vahele sel lihtsal põhjusel, et külmkapist vaatas vastu lihtsalt tühjus. Vähemalt oli mul õnnepäev, sest sain pitsat tellida ja selle järgi mul isu oligi. Kahju ainult, et need pitsad nii väikesed on, aga nad on nämmad :P Peale lõunasööki istusin kohvikus edasi, kuid siis olin jällegi netis, et aega parajaks teha. Viimane seminar läks hästi kiiresti ja juhtus nii, et jälle läksin Railiga koos. Kell polnud veel isegi mitte 2, kui kesklinna lõpuks jõudsin ning ma lootsingi, et jõuan 14:35 peale. Success! Niisiis käisingi Rimis, ostsin natuke süüa ja siis istusin oma pool tundi jälle bussijaamas. Seal nägin kahte kunagist klassivenda ja üks neist oli see, kes mind põhikoolis hullult kiusas ja ega ta mind gümnaasiumiski rahule ei jätnud. Ütles mulle veel tsau, aga ma ütlesin vastu ka. Ma ei kanna ta peale vimma, kuigi keegi teine ilmselt teeks seda...ma pole lihtsalt sellist tüüpi inimene. Nüüd ülikoolis on küll kõige paremad kursakaaslased ja ma saan kõigiga hästi läbi ka. Väga lahe seltskond :) Aga jah, kui koju jõudsin, käisin veel Sipsikuga jalutamas ning nautisin ise ka seda mõnusat päikesepaistelist ilma. Kusjuures üllatavalt soe on ja nii tore on näha jääpurikaid sulamas. Tulebki kohe selline kevade tunne juba :)

Things That Rhyme With Orange

Tundub, et esimene laupäev, kui ma blogin ja see pole mingi challenge. Pikka juttu siin muidugi pole, aga mõne ilusa reakese ikka saab :D Mõtlesin, et täna hommikul ärgates olen tore ja tegus ja tubli ning käin poes emale salatimaterjali toomas. Mis te arvate, kas ma tegin ka seda? Ei. Uni jäi liiga magusaks ja enne kella 11 ma end voodist välja ka ei ajanud. Ärkamine oli muidugi piin, sest mu pea lõhkus jällegi valutada ja nii võtsingi esimese asjana ühe Paramaxi. Minul paratsetamool aga ei aita ja praegu jälle pea valutab -.-

Anyways, täna pidas mu õde nagu ametlikult oma sünnipäeva, kuigi õige päev oli ikka neljapäev. Täna lihtsalt käis vanaema ka külas ja tõi hapukoorekooki...nämma. Siis tegi ema kartulisalatit ja noh, süüa päris palju. Ma võtsin ka endale jälle ühe suure taldrikutäie salatit, mida ma kuidagi ära ei jaksa süüa ja nii ta lihtsalt seisab mul siin niisama kõrval. Siis oligi vanaema natuke siin ja sai ta bussi peale lõpuks saadetud. Nüüd ma ei teagi, mis ma tegema hakkan. Tuli tuju muusikat kuulata :D 

"Ilusad olendid", lõõtsabuss ja potile saatmine :D

Kaader filmist "Ilusad olendid"

Ja minu päev oli täna pikk. Ärkasin kell 7 hommikul, siis panin riidesse, sõin ja olin arvutis, edasi läksin aga bussi peale. Jälle oli see pisike buss, kus ma ükskord oma pea ära lõin. Tartu jõudsin üsna ruttu ja siis passisin mingi tunnikese veel kohvikus enne, kui lapse tervise praksi läksin. Seal oli teemaks imetamine ja asendid ning vaatasime ka igasuguseid vahendeid, millega piima kätte saada. Õnneks sai sealt tund aega varem ära. Koolist sain vabariigi aastapäeva puhul ühe märgi ja kommi. Päris armas. Siis mõtlesin, et läheks bussi peale ja läksin koos Railiga, sest ta läks sama bussiga. Kui me Soinastesse jalutasime, helistasin Sandyle, kes oli ka just vabanenud, kuid kellega pidime minema kinno "Ilusaid olendeid" vaatama. 

Igatahes passisime mõnda aega Railiga Soinastes ja rääkisime juttu, kuni 3 tuli. Minu üllatuseks oli see lõõtsabuss ja ma reaalselt polegi sellist asja varem Tartu peal ringi sõitmas näinud, veel enam sellega ise sõitnud. Aga igati vahva kogemus oli ja bussis oli piisavalt ruumi ka. Ei olnudki nii täis ja kokku surutud nagu tavaline linnaliinibuss. Jõudsin suht kiirelt kesklinna ka ja helistasin uuesti Sandyle. Helistasin mitu korda, aga telefoni vastu võtta see inimene vist ei oska :D Igatahes passisin mõnda aega Taskus ja siis helistas Sandy ise ja küsis, kas ma olen juba kohal. Olin küll, kuid kokku jooksime Rahva Raamatus, sest mulle meeldis seal riiulite vahel kolada ja vaadata neid raamatuid, mida kõike endale tahaks (loe: kuid lubada ei saa). 

Filmini oli muidugi tunnike aega ja nii mõtlesin, et tahaks külmutatud jogurtit. Siis läksimegi alla, aga meie üllatuseks polnud seal jogurtiletis kedagi. Mis seal ikka, käisime toidupoes, aga pärast seda passisime veel ka mõnda aega, enne, kui teenindaja tuli. Siis võtsime natuke suuremad portsud külmutatud maasikajogurtit, mina šokolaadiga ja Sandy vahukommidega ja läksime istusime sinna vee juurde sööma. Hea oli üle pika aja midagi nii head jälle süüa, sest minu meelest on see külmutatud jogurt ikka kõvasti parem kui jäätis. Tervislikum ka. Siis istusimegi niisama ja naersime, tegime omavahel eriti nilbeid nalju ja lõpuks üles. Kõigepealt tuli vetsuhäda ja mina, andekas inimene, mõtlesin ikka kõik uksed üle kontrollida, kas mõni ka vaba on, enne, kui ise ühte kabiini läksin. Nii sai läbi katsutud kaks ust enne, kui ma selja tagant ühte lahtise uksega kabiini märkasin ja Sandy naerma hakkas. Geenius ikka. 

Film ise meeldis mulle muidugi väga, isegi kui ma pole lugenud raamatuid. Tahaks kunagi küll need ka läbi lugeda ja siis võrrelda, kuigi selleks tuleb mul film ilmselt uuesti vaadata. Vaataks küll uuesti. Mulle meeldisid näitlejad, kuigi nad olid mulle suht võõrad ja muidugi ka see, kuidas film oli tehtud. Efektid olid väga kihvtid ja nalja sai ka ikka piisavalt. Pärast filmi mõtlesin, et tulen siis 17:25 bussiga koju ja nii sai Sandyga niisama natuke aega bussijaamas passitud. Istekohta me omale ei leidnud, sest rahvast oli kui murdu ja noh, noored jalad, jõuab seista küll. Bussijaamas sai ka omavahelisi nalju tehtud ja välja minnes olin ma nagu: "Noh, saadad mu nüüd potile? Brrr....bussile ikka." :D :D :D :D Siis saatiski mu bussi peale ja bussis ma istusin kokku oma õega. Jälle see kord, kui me ühe bussi peale sattume. Terve tee rääkisime juttu ja noh, eks nüüd olen kodus, väsinud, kuid õnnelik nädalavahetuse üle. Nüüd katsun siis TVD uue osa ära vaadata :)

Sunshine

Teadlased tegid kindlaks, et kõige rohkem sisaldavad vitamiine…(trummipõrin)…….apteegid!!!

Huvitav, kuidas ma viimasel ajal olen märganud, et koju jõudes avangi esimese asjana blogi ning hakkan uut postitust kirjutama. Nagu olekski see mulle sisse programmeeritud. Tänane hommik oli külm, kuid väga positiivne on üle pika aja päikest näha. Päikesega on alati nii, et mingil põhjusel tõstab see mu tuju päris kõvasti ja ma pole nii väsinud. Mõnus. Muidugi pidi hommikul just enne bussi peale minemist mu jope lukk katki minema ja nii olin sunnitud enda vana jope võtma. Nüüd siis tunneb mu ilmselt ära punase jope ja musta mütsi järgi, samas on heaks vihjeks ka see, et ma kannan peaaegu alati läpakat kaasas. Ülikoolis on läpakas lihtsalt hädavajalik ja teeb elu nii palju lihtsamaks. Näiteks ei pea loengus vehkima kirjutada, sest õppejõud tõesti panevad neid slaide hästi kiiresti edasi ja pastakaga ei saaks midagi kirja, arvutiga samas lihtne, ainult trükkimise vaev. Minu puhul muidugi veel see ka, et mul on keset päeva mõnikord mitmetunnised augud ja siis ma saan mingit iseseisvat tööd teha või niisama kuskil ringi kolada. Igav vähemalt ei hakka. 

Täna oli muidu ainult farmakoloogia loeng ja jällegi ei suutnud ma seal keskenduda. See õppejõud lihtsalt on selline, et ta räägib kiiresti ja samas loeb kogu teksti oma slaididelt maha, seletamata juurde veel midagi huvitavat. Samas anatoomia loengud mulle just meeldisid, sest õppejõud ei lugenud maha seda, mis slaididel oli, vaid seletas võimalikult oma sõnadega ja enamasti viskas kõvasti nalja ka. Kõik loengud võiksid sellised olla, siis mulle jääks reaalselt midagi külge ka. Farmakoloogia kestis meil seekord aga 3 tunni asemel 2 tundi, sest õppejõud oli ära unustanud, mis kell ta loengu lõpetama peaks. Nii ta lõpetaski umbes poole 2 paiku, kuigi keegi tagant hõikas, et 3 tundi pidi loeng olema. Aitäh, kallis kursakaaslane! Hoolimata sellest saime ikkagi varem minema ja siis otsustasime Ingliga, et läheks koos, kuna me niikuinii enamvähem samas kohas maha ja sama bussiga ka. Kõndisime siis Soinastesse ja rääkisime niisama juttu, kuni 1 ette sõitis. Läksime siis selle peale ja täitsa ulme, kui täis see buss ikka tuli. Ma kesklinna jõudes ka mõlesin, kust saaks maha minna, sest üks tädi seisis mul ees ja nii ma pidin end ümber pöörama ja väljuma kõige tagumisest uksest. 

Siis arvas Ingel juba, et ma kadusin kuhugi ära ja ma koputasin õrnalt ta õlale. Mõlemad naersime selle üle. Edasi läksime Tasku ja siis Rimisse, kust ma endale ostsin jällegi 2 jogurtit ja õele sünnipäevaks šokolaadi. Ta sai täna 17. Poleks ma täna loengusse läinud, oleksin ehk kodus talle küpsisetordi või midagi valmis teinud. Nüüd ootangi, et õeraas juba koju jõuaks ja ma teda ühe sooja kallistuse ja šokolaadiga tervitada saaks. Hihiii, kus hundist kirjutad. Jõudiski koju :D 

Ingel pidi täna muidugi bussijaama ka minema, sest tahtis Saaremaale piletid osta. Njah, see on see, kui käia koolis üldse teises Eestimaa otsas, aga tema pole üks neist, kes ühikas elavad. Minu teada jagab ta kellegagi kuskil seal Raatuse lähedal korterit. Anyways, kui tema bussijaamas piletisabas ootas, nägin, et 14:35 on ees ja nii ma jätsin kiirelt kursaõega hüvasti ja lippasin bussi peale. Päris hästi jõudsin, sest ta oli just ette sõitnud. WIN! Terve tee nautisin bussi aknast seda imelist päikesepaistet, kuigi see pani mind veel rohkem kevadet ootama. Tahaks tõesti, et see käre pakane läheks, kus see ja teine ning ilmad tasapisi soojemaks läheks. Lumest vast ka aitab juba. Aga nüüd siis ma ei teagi, mis ma teen. Ehk puhkan :)

Head To Toe

"Jacob, kas ma võin sinult midagi paluda?"

"Jah, Bella, ükskõik mida :)"

"Anna käppa."

Ja juba teine päev, kui minu hetkelise enesetunde kirjeldamiseks sobib selline sõna nagu 'surmväsinud'. Täna ärkasin siis varem, nii pool kaheksa, et jõuda bussi peale, mis läheb 8:45. Kell 10 hommikul oli mul vaatluspraktika lõpuseminar ja seal sai kuulda päris naljakaid lugusid, sest me kõik olime erinevates osakondades ja noh, eks juhtub haiglaski midagi, mis päeva kohe paremaks muudab. See seminar läks aga ruttu, sest lisaks oma praktikamuljetele jäin oma rühmakaaslastega lihtsalt juttu rääkima ja omavahelisi nalju tegema. Pole vist kunagi nii lõbusat seminari seni olnudki. Sellele seminarile järgnes aga 2-tunnine paus, kui ma sain süüa ja siis läpakaga lihtsalt kohvikus istuda ja netis surfata. Polnud suht midagi tollel ajal teha, sest kõik on koolis ja mõni inimene jällegi armastab pool päeva magada, kaasa arvatud ma ise. Nii võibki juhtuda, et ärkan vabal päeval või lihtsalt nädalavahetusel kõige hiljem kell 4 päeval :D Pärast pausi oli terviseergonoomika. See oli täpselt nagu kehaline kasvatus, kuigi harjutused olid natuke teistsugusemad. Alustasime sellega, et läksime ühika treppidest üles 4.korrusele...võttis veidi võhmale küll. Siis edasi testisime oma lihaseid erinevate harjutustega, ühed olid kergemad, ühed jälle raskemad, aga tänu neile sain teada, et mul on tugevamad kõhulihased ja õlavöötme-abaluu piirkonna lihased. Kusjuures ma ise arvasin, et need on mul just kõige nõrgemad ja eriti veel kõhulihased. Tore teada, et asjad siiski vastupidi on :D 

Pärast terviseergonoomikat passisin nii 15 minutit Nooruse bussipeatuses, kuni 5 ette tuli. Täna ei sõitnudki sellega palju rahvast ja sõit ise läks ka ruttu. Kesklinna jõudes astusin kohe Elisa esindusest läbi ja võtsin omale netipulga. Nüüd saan arvutiga netis olla isegi siis, kui olen Tartus vanaema juures või ükskõik kus pärapõrgus, kus mul wifit muidu ei ole. Säästab jällegi mu telefoni, sest telefoniga internetis istumine koormab täiega akut ja mulle väga ei meeldi ka. Pealegi määrdub see puuteekraan nii kergelt ja vahel ajab see telefoni internet mind lausa närvi. Elisa esinduses käidud, läksin kohe Toidumaailma ja ostsin veidi süüa, kaasa arvatud jogurtit, sest jogurt on minu jaoks must buy. Ja siis edasi ei olnudki midagi, kui kohe bussijaama ja hops-hops 17:50 peale. Bussis tahtis silm juba kinni vajuda ja ma mõtlesin, et kuidas ma küll need 700 meetrit täna raudteejaamast koju jaksan kõndida, kui ma niiiii väsinud olen. Well, I made it :)

I LOVE Yogurt!!! :)

Ja jogurtisõltlane on nüüdseks koju jõudnud :) Oma hetkelise enesetunde kirjeldamiseks ei tea ma aga paremat sõna kui selleks on surmväsinud, sest nii ma hetkel end ka tunnen. Hea, et mul on läpakas, sest nii ma saan pikutada ja samal ajal blogida või muid asju teha. Tegelikult peakski terviseergonoomika eelmise loengu materjalid homseks praksiks üle vaatama, aga seda jõuab teha küll. Täna oli siis ainult üks loeng ja selleks oli farmakoloogia. Ei oskagi esialgu midagi sellest arvata, aga õppejõud näitas ühte videolõiku farmakoloogia ajaloost ning seal rääkis üks mees. Ta rääkis aga nii aeglaselt, et mul oli raske kuulata ja seega hakkasin mina Mariliniga juttu ajama. Inimesed hakkasid just siis ära ka minema sellest loengust. Naljakas oli see, et kui Ingel tõusis püsti, tõusis ka terve trobikond üliõpilasi jälle ja nii läksid nad kõik koos auditooriumi uksest välja. Mina ja Marilin olime ühed neist vapratest, kes terve loengu vastu pidasid. Siis panin riidesse ja vaatasin, et nr.5 läheb 15:55, seega oli mul täpselt 5 minutit aega, kui ma koolimajast lõpuks väljusin. Just siis, kui ma olin saanud üle sebra, tuli ka buss nr.5 ette ja ma sain kohe peale hüpata. Vägagi täpne minu kohta, peaks mainima :D 

Siis sõitsingi kesklinna ja nagu alati, läksin esimese asjana Taskusse, et Rimist midagi söödavat osta. Esimese asjana viis mu tee loomulikult piimatoodete leti juurde ja sealt haarasin ma jällegi kaks Rimi jogurtit - ühe virsiku ja teise maasikajogurti. Virsikujogurt nüüdseks söödud ka ja ma ei ütleks, et see midagi erilist oli. Maasika ja kirsijogurtid on paremad. Siis võtsin veel ühe Marsi, mille ma jällegi bussijaamas istudes ära sõin, sest bussini oli oma 20 minutit aega ja väljas väga passida ei viitsinud. Milleks, kui on olemas soe bussijaam? Bussisõit läks täna kuidagi kiiresti, kuigi ma pidin raudteejaamast koju kõndima, sest see buss minu maja ees ei peatunud. Raudteejaamast tulemisega on alati see, et ma loen iga kord meetreid koduni, kuna see tundub nii kauge, kuigi on nii 700 meetrit tegelikult. Tundub hull maa, võrreldes sellega, kui ma tulen maha peatuses, mis mu maja ees on. Aga mis ma veel enda kohta avastanud olen, on see, et ma tunnen reaalselt blogimisest rõõmu. Kui kunagi oli nii, et ma blogisin heal juhul korra kuus ja enamasti ei viitsinud, siis nüüd iga päev koju jõudes esimese asjana avan oma blogi ja kirjutan oma päevast...ongi nagu harjumus juba, kuigi nädalvahetustel vist on tõenäolisem, et blogi seisab, kuna ma sellest ka ei hakkaks kirjutama, kuidas ma terve see aeg lihtsalt vedelen ja midagi ei tee.

Käevõrusid näitamas :)

Jah, juhtus nii, et mõned pildid minust :)

Täna hommikul :P

I'm Falling To Pieces

Kuna nädalavahetusel isegi ei leidunud midagi, millest siia blogisse kirjutada, mõtlesin, et teen seda täna, kuna vaevalt seda huvitav lugeda oleks, kuidas ma oma nädalavahetused enamasti kodus vedeledes veedan. Tänane päev algas mul ikka, nagu üks tavaline koolipäev, kui minema pean kella 11ks. Niisiis ajasingi end pool kaheksa hommikul voodist välja, sõin ja olin arvutis, kuni 9 aegu liikuma hakkasin ja bussi peale istusin. Bussis nägin ka ühte oma vana paralleelikat, kellega suht hästi läbi sain ja siis me rääkisime, kuidas meil esimene semester läks ja mis edasi tuleb. Tore oli teda tegelikult näha :) 

Mul oli täna ainult õenduse aluste seminar ja seal tegime õendusplaane. See tundub nii lihtne, aga samas täiega keeruline ja ma ei saagi aru, kuna ma teen õigesti ja kuna mitte. Eks see tuleb vist kogemusega. Seminar läks aga kiiresti ja siis olin vaba. Kahjuks ei jõudnud ma aga linnaliinile, mis läks umbes poole kahe paiku ja nii pidin tükk aega lihtsalt ootama, sest läpakaga Soinastesse päris trampida ei viitsi. Läpakas on ju seljas veidi raske, kuigi nüüd hakkan vist ära harjuma. Alguses, kui läpaka sain ja seda kaasas kandma hakkasin, oli kogu aeg õlg valus, nüüd enam mitte nii väga. Ega siis midagi, passisin nii 15 minutit Nooruse peatuses, kuni 24 peale sain. Olen tähele pannud, et kuidagi vähe inimesi sõidab sellega ning 3 ja 5 on ka rohkem täis. Igatahes Pauluse kiriku juurest tuli peale kaks vene tädikest, kes istusid minu vastu ja üks neist küsis midagi vene keeles. Kumbki neist ei saanud aru, et me pole keeleliselt ühel lainel ja ma ütlesin ka midagi sellist, nagu "Ja ne panimaju paruski". Selle peale hakkasid tädikesed naerma ja küsisid veel midagi...umbes midagi sellist, et kas ma Narvast või Tallinnast või kust iganes ja mis keelt ma siis räägin. Nad proovisid minuga isegi inglise keeles rääkida ja see situatsioon kujunes minu jaoks väga naljakaks, seega kesklinnas bussist väljudes, muigasin veel tükk aega selle üle. Vähemalt sain jällegi kinnitust, et ma ikka absoluutselt ei oska vene keelt, kuigi olen seda oma 6.klassist saadik õppinud. Raskeks läheb mul vist tulevikus, sest minul näiteks läheb vene keelt väga vaja. Aga noh, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Peab saama :)

Edasi läksin Taskusse ja ostsin kaks Rimi jogurtit  - ühe maasika ja teise kirsijogurti ja siis veel ühe Kismeti, mille ma bussijaamas hiljem ära sõin. Bussijaamas passisin oma 20 minutit enne, kui 14:35 peale sain ja nüüd siis olen kodus ning naudin oma jogurteid. Täitsa naljakas, kuidas minust, täielikust šokohoolikust nüüd äkki jogurtisõltlane sai :D aga eks jogurt ole tervislikum ka kui šokolaad. Eile möllasin mõnda aega Photoshopiga ja saigi üle pika aja graafikat ka. Nüüd mõtlen, et annan lapse tervise iseseisvale tööle viimase lihvi ja vormistan ta korralikult kirjalike tööde vormistamise juhendi järgi ära ja siis jällegi pool päeva vaba aega. Nagu ma kuskil juba mainisin, ma tunnen viimasel ajal, et mul on seda aega isegi liiga palju. Kui see võimalik oleks, annaksin osa oma ajast neile, kes seda tõeliselt vajavad...täpselt nagu filmis In Time. 

Üks minu eilsetest banneritest. Inspiratsioon TVD viimasest osast. Ise jäin rahule :)

Day 30

Ja saabki minu 30 day challenge läbi. Selle ajaga suutsingi endas kujundada selle blogimisharjumuse, lihtsalt katsun nüüd iga päev leida midagi, millest kirjutada. Eile oli pärast tunde väga ulme buss nr.3ga Tehnoloogiainstituudi juurest kesklinna tulla, sest see oli jällegi puupüsti täis. Me olime kõik kokku surutud ja kesklinnas oli ka enamvähem nii, et tuli hakata läbi murdma ja vaatama, kust välja saada. Täna nii hull ei olnudki, sest 8st 10ni oli mul ainult erialane inglise keel ja siis põrutasin kesklinna. Siis käisin Taskus, ostsin krõpsu ja Twixi. Twixi sõin bussijaamas ära, krõpsud jätsin selleks ajaks, kui TVD uut osa hakkan vaatama, mis mul kohe ongi plaanis. Siis käisin vahepeal koeraga väljas ja nüüd ta lihtsalt möllab ja teeb pahandust mul siin...keeruline iga ikka see kutsikaiga :D

30.1 A Photo of Your Favourite Soap Star

Maite Perroni

Eks ma kunagi vaatasin rohkem seebikaid, aga nüüd ei vaata peaaegu üldse. Äärmisel juhul ainult siis, kui midagi muud telekast ei tule või vanaema juures olen. Igatahes kunagi mulle hullult meeldisid seebikad ja siis ma internetist vaatasin isegi neid, mida Eestis veel näidatud pole. Siis oli nii, et arusaamisega oli, nagu ta oli, sest hispaania keelt ma ise kunagi õppinud ei ole. Igatahes üks, mida ma mäletan, oli Rebelde, mis rääkis kuue teismelise elust ühes prestiižikas Mehhiko internaatkoolis. Hiljem moodustasid need kuus teismelist bändi, nimega RBD sest neid kõiki sidus ühine huvi muusika vastu. See bänd oli ka päriselt olemas ja nad olid Mehhikos ja ka mujal maailmas sel ajal väga menukad, kahjuks läksid nad aga 2009.aastal laiali. Niisiis Maite mängis selles seriaalis 17-aastast Lupitat, kes internaatkoolis stipiga õppis ja tal olid alati kõige paremad hinded. Ja eks me oleme teda ka Eesti ekraanidelt näinud :) Minu arust on ta väga hea näitleja ning välimust on tal ka + veel see, et kuna olen teda kuulnud ka laulmas, tean, et tal on väga ilus lauluhääl :)

30.2 What Changed This Month And What You Hope Will Happen Next Month

Kuu pole veel jõudnud õieti alatagi, aga eks ma siis kirjutan, mis siiani muutunud on. Esiteks see, et stressirohke eksamiteaeg on nüüdseks läbi ja võib vahepeal jälle natuke vabamalt võtta. Eile tegin avastuse, et mul on liiga palju aega ja ma ei oskagi selle ajaga midagi peale hakata...pole varem juhtunudki sellist asja, sest tavaliselt on vastupidi ja siis ma pigistan kõvasti kuskilt veel aega juurde. Teiseks see, et minust on saanud jogurtisõltlane - nii kui võimalus avaneb, ostan enne bussi peale minekut jogurtit ja naudin seda kodus. Kolmandaks see, et ma magan paremini ja unetuid öid on vähem, samuti puhkan ma enamasti välja. Ja...rohkem vist ei olegi midagi lisada. Järgmise kuu suhtes mul samuti erilisi ootusi veel ei ole. Loodan ainult seda, et ilmad lähevad ilusaks ja lumi sulab ära, päikest võiks olla rohkem ja kevad võiks see aasta ikka õigel ajal saabuda, mitte poole aprilli pealt, kui maa veel ligane, plögane ja märg on. 

30.3 Your Favourite Song At This Time Last Year

Ja see oli see aeg, kui avastasin enda jaoks Flyleafi. Alguses kuulasin ühte laulu, siis juba järgmisi ja vahepeal oli mul üks terve album arvutisse tõmmatud. Mulle meeldib see bänd praegugi, kuigi kahju, et Lacey bändist ära läks. Ta oli kui kirss tordil ja tema hääl oli lihtsalt fantastiline.

Day 29

Niisiis ilusat sõbrapäeva, mu kallid lugejad :) Kirjutan täna vara hommikul, sest bussini on kõvasti aega ja ma suht kiire söödik :D 2 vastlakuklit ja kõht täis, 3 veel järel. Ema tegi neid eile nii palju. Nii vara hommikul muidu midagi väga rääkida vist polegi :D

29.1 A Photo of Your Boy Band Crush

Zayn Malik

Ma tavaliselt ei kuula üldse väga neid boybande, aga kui mõelda mõnele, mida ma kindlasti tean, siis arvasin, et Zayn Malik One Directionist sobiks siia küll. Teised lihtsalt ei meeldi mulle nii väga, aga ma 1D ise ka nii palju ei kuula, mul vist ainult üks laul ongi ja teised selle bändi lood lihtsalt ei tõmba mind. I guess I'm too old for that.

29.2 A Picture of Yourself

Aga palun :) See pilt on tehtud suvel, just samal päeval, kui ma läksin English Campi :) Alguses oli selline päris mõnus ja palav päikeseline ilm, aga bussi peale minekuks juba lämbe ja pilves. Olin kindel, et tuleb äikest, aga pääsesime tavalise sooja vihmaga ja sedagi alles õhtu poole, kui me juba Lüllemäel olime.

29.3 A Song From Your Childhood

Niisiis olin ma umbes 7-aastane, kui ma vaatasin perega Eurovisiooni lauluvõistlust ja see laul mulle sealt meelde jäi. See hakkas mulle väga meeldima ja ma tahtsin siis ise ka olla täpselt nagu Ines. Alati, kui ma raadiost seda laulu kuulsin, hakkasin ma tantsima ja ma mäletan ka seda, et mõned kuud hiljem läksin tädiga Tallinnasse. Tema õppis siis ülikoolis ja võttis mindki loengutesse kaasa, kus ma lihtsalt joonistasin ühte tühja vihikusse ja sinna ma üritasin ka kauboikaabuga Inest joonistada :D Ja siis samal suvel läksin veel ka Luunja laagrisse, kus üks õhtu organiseeriti meile nagu playback või nii ja mina tahtsin jällegi Ines olla :D Eks praegugi seda laulu kuskilt kuuldes tuleb lapsepõlv meelde kohe.

Day 28

Ja lõpuks ometi üks vaba päev, mida ma üsna asjalikult ka alustan, selle asemel, et niisama logeleda ja mitte midagi teha. Ärkasin umbes 11 paiku ja hakkasin siis homseks lapse tervise praksiks konspekti koostama. Suht pikk tuli, nii 5 lehekülge. Ma tegin seda ka hästi kaua ja järgmiseks võtsin inka, millega läks palju kiiremini. Kartsin küll, et hunnikutes kodutööd, aga kõigest paar-kolm harjutust. Käkitegu. Nüüd koolitöö tehtud ja võingi terve ülejäänud päeva nüüd puhata ja mängida :D

28.1 A Photo Of Your Favourite Movie Couple

Kyle ja Lindy filmist Beastly

Vaatasin siis hiljuti ära Beastly. Seni olin lugenud vaid raamatut, kuid nüüd leidsin aega ka filmi vaadata. Jällegi oli film täiesti teistsugune ja ma tunnistan, et raamat meeldis mulle siiski rohkem, kuid see film oli samuti vaadatav. Mulle meeldis see, et see oli justkui tänapäevane versioon muinasjutust "Kaunitar ja Koletis" ning Lindy ja Kyle olid lihtsalt imearmsad :)

28.2 The Month You Were Happiest This Year And Why

See aasta pole veel õieti alatagi jõudnud, kui ma peaksin juba rääkima kuust, mil ma kõige õnnelikum oli. Ma arvan, et võin vabalt öelda, et see ongi siiani veebruar olnud, sest nüüd on stressirohke eksamiteaeg selja taga ning ma saan jällegi endale väikest puhkust lubada. Pealegi on see kuu üsna lühike ja varsti on kevad, mida ma juba väga ootan, sest minu arust on see üks ilusamatest aastaaegadest. Ilmad lähevad jälle soojaks ja saab jälle seelikute ja T-särkidega käima hakata :) Samuti saab jälle jalga panna ketsid ja päikest on rohkem. 

28.3 A Song That Makes You Feel Guilty

Peamiselt just sõnade pärast, mis selgelt vihjavad blowjobile :D Samas meeldib see laul mulle just selle pärast, et ta on kaasahaarav ja sellise hästi chilli meloodiaga. Pealegi on seal kuulda akustilist kitarri ja lood, kus akustiline kitarr vähegi sees on, lähevad mulle tavaliselt peale küll :)

Day 27

Ja jälle üks neist hommikutest, kui ma leian aega challenge'id ära teha ja lihtsalt blogida ka. Mitte, et mul praegu millestki kirjutada oleks, aga mis sa vara hommikul ikka teed, kui kõik normaalsed inimesed kas magavad või on koolis. Varsti lähen ise ka, aga ma ootan juba homset, sest siis on vaba päev :) Praegu olen nii unine ja mõtlen, et oleks vabalt võinud pool tundi veel magada. Eile ma ka kauem kui 12ni üleval ei olnud, sest hoolimata valuvaigistitest lõhkus pea ikka valutada ja valutas veel täna ka edasi, kuid praegu paistab valuvaigisti mõjuvat :)

27.1 A Photo of Your Favourite Celebrity Couple

Nian

Nian ehk siis Nina Dobrev & Ian Somerhalder. Ma lihtsalt ei tea nendest ilusamat kuulsustepaari. Minu arust sobivad nad väga hästi kokku :)

27.2 Talk About Your Siblings

Okei siis :) Mul on minust umbes 1,5 aastat noorem vend Rainis, kes õpib Tartu KHK-s arvutivõrkude II kursusel. Meie läbisaamine on, nagu on. Kord saame hästi läbi, siis jälle ei salli teineteist. Viimasel ajal, kui meie perre uus koer tuli, oleme aga hakanud rohkem kokku hoidma ja saame paremini läbi. Siis on mul ka noorem õde Rete-Keyt, kes saab järgmisel neljapäeval 17. Tema õpib ka Tartu KHK-s, kuid masinaõmbluse I kursusel. Temaga ma olen alati hästi läbi saanud ja oli ka aeg, kus olime nagu parimad sõbrannad. Nüüd saame lihtsalt hästi läbi, kuna me oleme tegelikult nii erinevad inimesed. 

27.3 A Song That You Wish You Could Play

Ma ei mängi küll ühtegi instrumenti, aga kui ma midagi selgeks peaks õppima, oleks see kindlasti klaver või kitarr. Kitarr meeldib mulle siiski rohkem. Seda laulu tahaksin osata ka kitarril mängida, kuna ma leidsin YouTube'ist ühe video, kus üks tüdruk tegi päris hea coveri ja ta tegi seda kitarril :)

Day 26

Ja suutsingi oma challenge'iga maha jääda, sest wifile mul see nädalavahetus ligipääsu polnud. Essee tegin ka alles täna valmis, sest mul on ikka eriline anne kõik vajalik viimase hetke peale lükata :D samas avastasin enda jaoks ristsõnad ja nii möödus mu laupäev ühte ristsõnaajakirja lahendades. Mõni oli pähkel, aga päris tore oli :D Tänane koolipäev ei olnud kuigi pikk ja juba 12 paiku olin ma kodus. Loomulikult ei suutnud oma rõõmu varjata pisike Sipsik, kes kohe mulle hüppama tuli ja end maas veeretas. See kutsu on kullatükk ;*
Praegu olen väsinud, sest pidin kell 5 ärkama ja tunnen, et tahaks veel magada. Mõtlengi, kas ma lähen veel mõneks tunniks magama või mitte...asi on selles, et ma ei saa pärast enam teki alt välja, kuna teki all on soe, aga tuba ise on külm.

26.1 A Photo of A Celebrity You Don't Like

Snooki

Tegelikult on neid kuulsusi päris mitu, kes mulle ei meeldi, aga eriti närvi ajab mind mingil põhjusel Snooki. I mean, kas teda üldse saab kuulsuseks nimetada, kui mulle tundub, et tal on pigem ülisuur tähelepanuvajadus?`

26.2 Your Religious Beliefs

Seda ma siin ka ilmselt pikemalt ei kommenteeri, kuna ma ise ka ei liigitaks end ühegi religiooni alla, kuid samas minu kokkupuude religiooniga on see, et mul on kristlastest sõpru ja ma olen mõnel korral nendega ka noortekatel käinud. Samuti võin ma siin ilmselt jällegi English Campist kirjutada, sest mulle tundus, et see oli samuti mingil määral kristlik laager. Samas vahepeal, kui ma kuulan, mis on räägitud noortekatel ja mis seal English Campis räägiti, paneb see teema ikka veidi mõtlema küll.

26.3 A Song That You Can Play On An Instrument

Tavaliselt on see lugu üks esimestest, mille õpivad selgeks need, kes kitarri hakkavad mängima, aga mina proovisin huvi pärast kunagi seda oma täditütre pisikesel mänguklaveril kuulmise järgi mängida. Mitme harjutamise peale tuli lõpuks välja ka ning kui mul see veel meelest ära pole läinud, võiksin isegi praegu seda kuulsat riffi klaveril mängida.

Day 25

Ongi käes reede ja vaatluspraktika juba selja taga. Muljed on siis sellised, et mulle isegi meeldis ja veel parem oli see, et sai ikka kõvasti varem ära. Olin siis ühele sidumistoa õele vaatlejaks ning kuigi ta arvas, et mul hakkab paha, ei juhtunud seda ikkagi. Pigem just vastupidi, nii huvitav oli vaadata, mida ta teeb ja need haavad just vastikust ei tekitanud, kuigi mõni inimene võib-olla poleks ikka suutnud neid vaadata. See õde oli hästi tore ja sõbralik ka ja rääkis siis veel palju huvitavaid asju, küsida sai ka kõike ja ta alati vastas. Igati positiivne kogemus, peaks mainima. Sain ära minnes isegi Kliinikumi kaelapaela. Kui haiglas päev läbi sai, suundusin kohe polikliinikusse sööma. Seal on üks hea koht, DuNord, kus pakutakse lihtsalt fantastilist toitu. Niisiis tellisingi omale praetud pelmeenid hapukoorega, suure õunamahla ja ühe tüki mingisugust pähklitega kooki. Need pelmeenid on mu lemmikuid, kui just seda söögikohta seal mõelda. Kook oli samas väga huvitav, ta oli üsna kuiv, kuid samas pudi oli palju, kui ma seda sõin, ma ei teagi, mis kook see oli. Maitse oli tal muidugi hea, kuid teist korda ma seda kooki vist ikka enam ei telliks. Kõht täis, sõitsin nr.1-ga kesklinna ja sealt tädi juurde. Selle nädalavahetuse veedangi Tartus ja õhtu poole me liigumegi vanaemaga tema poole, kuhu ma ka esmaspäevani jään. See tähendab muidugi seda, et challengeid ja uusi blogipostitusi enne esmaspäeva ei tule, sest vanaema juures mul wifit pole ja seega olen sunnitud telefoni internetti kasutama. Telefoniga ma aga blogipostitusi ei tee, kuid MSNis, Facebookis ja foorumites olen täitsa olemas :P Varsti peaks muidugi essee ka ära kirjutama, aga eks see jäägu ka õhtuks alles. Mul pole essee kirjutamiseks internetti vaja :D

P.S Kui mind see nädalavahetus või millalgi koolipäevadel Tartu peal töllamas näete, ärge kartke tsau öelda :)


25.1 A Photo of Celebrity Born In 1993

Victoria Justice

Tema on juba päris mitu korda mu challenge'itest läbi käinud, aga kui mõelda kuulsusele, kes on sündinud 1993, oli Victoria Justice esimene, kes mulle pähe tuli, sest ma teadsin, et just sellel aastal on ta sündinud. Ka mina olen sündinud 1993.aastal ning nüüd, kus ma vaatasin veel korra tema sünnikuupäeva, tuleb välja, et ma olen Victoriast ühe kuu ja kolmeteistkümne päeva võrra vanem :P

25.2 10 Ways To Win Your Heart

Huvitav, huvitav... :D 

1) Võime mind naerma ajada - ma hindan head huumorit ja kui mees mind naerma oskab ajada...super

2) Üllatused - see on lahe, kui kutt mind kuidagi üllatada suudab

3) Väljakutsed - mulle meeldib, kui kutt mulle väljakutse esitab ja mind niimoodi proovile saab panna

4) Ausus - nobody likes liars, so...

5) Kui mind võetakse sellisena, nagu ma olen - see tähendab ka mu vigade aktsepteerimist

6) Truudus  - kutt peab ainult mulle truu olema, ei tahaks, et ta mitut liini korraga ajaks

7) Hellus - väikesed musid, silitused, kaisutused on alati teretulnud, ei ütle ära ka abist majapidamistööde tegemisel

8) Sõprus + armastus - ehk siis see, kui mu kallim ei ole mitte ainult mu kallim, vaid ka parim sõber, kellega kõigest rääkida.

9) Kui ei olda ainult ühe asja peal väljas

10) Kohalolu - et kutt oleks mu jaoks alati olemas ja mind hoiaks. Keegi, kellele ma saan ka oma muredest ja rõõmudest rääkida ning kes mind mõistab.

25.3 A Song That Makes You Laugh

No müts maha selle mehe ees! Minu arust on see lugu isegi naljakam kui see Gangnam Style, millest mul kopp juba kõvasti ees on. Alati, kui ma seda laulu kuskilt kuulen, ma hakkan naerma. Avastasin ma aga selle tänu Pirjole, kes mulle jällegi MSNi selle saatis. Mäletan, kui kõveras ma siis olin, kui Pirjo esimest korda selle laulu mulle saatis ja siis ma võtsin kohe järgmiseks Argo akna lahti ja lasingi talle kogu aeg: trololololollolollloloooo ohohohoooo :D Mäletan sedagi, et kunagi 12.klassis meeldis mulle vahetundides Pirjo, Argo ja veel paari klassikaaslase-paralleelikaga raamatukogus istuda ja juttu rääkida ja siis ma lihtsalt täiesti lampi keset vaikust hakkasin trololoood laulma :D nad kõik naersid ja nii lahe oli :D 

Day 24

Järjekordne hommik, kui ma ärkan juba puhtalt selle peale, et mul isegi oma kahe vatiteki all on külm. Nojah, ei imesta, kui toas ainult 14 kraadi sooja on :D vähemalt olen karastatud mingil määral, sest ma olen harva isegi haige ja tavaliselt siis ka ründab haigus alles sügisel. Homme siis vaatluspraktika ja kui ma sellele mõtlen, olen isegi veidi põnevil. Saan ühel õel 6 tundi sabas töllerdada ja näen ka paremini natuke seda haiglaelu. Täna on mul plaanis veel mõned filmid ära vaadata, mida ma kindlasti näha tahaks, saab lõbus olema :P

24.1 A Photo of Your Favourite Athlete

Michael Schumacher

Mitte, et sport mind üldse huvitaks ja ma neid igasuguseid spordivõistlusi vaataks. Tegelikult ma just vahetan kanalit, kui ma näen, et kuskilt mingid olümpiamängud või jalgpall või mis iganes tuleb. Samas, kui ma olin nii 2.klassis, meeldis mulle vormeleid vaadata ja sealt ka mu tänane valik. Nii palju, kui ma neid vormeleid kunagi üldse vaatasin, läks Schumacheril ju hästi ja ta oli äge tegelikult.

24.2 Things You Want To Say To 5 Different People

Oleneb muidugi inimesest, kellele ma mida öelda tahan, aga okei, eks ma siis panen need siia.

1) Ma ei tea, mida ma ilma sinuta teeksin

2) Maailm ei tiirle ümber sinu, see tiirleb ümber päikese

3) Olen sinu jaoks alati olemas

4) Asjad ei ole enam nii, nagu varem. Ma olen muutunud.

5) Pane end põlema, saad kordki elus särada.

24.3 A Song That You Want To Play At Your Funeral

Oh, ma isegi ei mõtle veel surmast ja veel vähem matustest. Seda laulu kaifisin ma aga kunagi 2010 suvel, lihtsalt meeldis ja ega ma praegugi teda ei skipi, kui ta mu empekas juhtub tulema. Tahaks, et seda mängitaks mu matustel just selle pärast. Sõnadki räägivad ju põhimõtteliselt surmast. 

Day 23

Ja olengi õnnelikult kodus ning Kliinikumis tänaseks käidud. Ma küll ootasin seda ringkäiku väga, aga lõppkokkuvõttes oli see ikkagi väsitav, sest kogu aeg käiski üks pidev jooksmine ühest osakonnast teise. Samas oli huvitav. Alustasime loomulikult sterilisatsiooniosakonnast, kus üks tore vene tädike meid vastu võttis ja meile kõigile mütsid ka pähe andis. Ta rääkis päris palju ja näitas ka üht-teist, kuid meie hulgas oli ka neid, kellel paha hakkas. Kusjuures paljud ruumid olid hästi umbsed ja õhku üldse ei olnud. Järgmiseks oli muidugi jäätmekäitlus, kuhu pääsemiseks pidime veel välja minema. Seal olin mina see, kellel paha hakkas ja eriti veel siis, kui see töötaja seal rääkis, mida amputeeritud kehaosadega tehakse...võeh. Siis läksime laboritesse, millest üks oli ühendlabor ja teine patoloogiateenistus. Nende laborantide tööd oli väga huvitav jälgida ja sellega tuli mul meelde 12.klassi lõpus Maaülikoolis käik. Maaülikoolis me viljastasime kunstlikult lehma munarakku, mikropipetiga mikroskoobi all...täiega lahe oli :) väga huvitav. Ise ma muidugi ei kujutaks ette end laborandina töötamas, ma suutsin keemiagi omal ajal vaevu 4 peale pingutada ja laborandid peavad just keemiat hästi tundma. Not my thing. Samuti oli mul eile väike filmimaraton ja nii said vaadatud Vampires Suck, Meet The Spartans, One For The Money ja Aquamarine. Näinud olin ma varem neist neljast ainult esimest ja see oli vist kolmas kord. Meet The Spartans ei olnudki nii naljakas, kui ma ootasin, see oli pigem labane. One For The Money mulle see-eest meeldis ja Katherine Heigl oli jällegi lihtsalt fantastiline. Kindlasti vaataks veel seda kunagi :) Samuti meeldis mulle Aquamarine. See on 2006.aasta film ja seal mängis Emma Roberts. Hästi naljakas ja südamlik film minu meelest, kuigi see vist sobiks ikkagi rohkem lastele. Täna on mul plaanis see blogi postitus ära teha ja natukeseks magama minna. Homme ilmselt filmimaraton jälle kavas, kuna päeval mul midagi muud teha polegi. Siis plaanin ära vaadata The Mirrorsi ja ilmselt veel mõned filmid, mida ma siiani näinud pole, aga tahaks. Pähe ei tule hetkel enam ühtegi.

23.1 A Photo of Your Childhood Celebrity Crush

Richard Dean Anderson

Naljakas, kuidas mul Sandyga mõned asjad ühtivad. Tema teeb ka hetkel challenge'it, kuigi on minust ühe päevaga ees. Minagi vaatasin kunagi lapsepõlves McGyverit ja see mees meeldis mullegi. Ta oli nagu nii nutikas ja äge lihtsalt. Mees, kes suutis sitast ka saia teha :P

23.2 Something You Think "What If" About

Hetkel mul ei tulegi midagi sellist pähe, aga kindlasti on asju, mida ma oleks enda arvates pidanud teisiti tegema.

• Mis siis, kui ma oleks ikkagi gümnaasiumi lõpus matemaatika riigieksami teinud - ma võiksin praegu arstiteaduskonnaski õppida
• Mis siis, kui ma oleks ikkagi ühikasse kolinud - ma hoiaks sõidu pealt nii palju kokku ja poleks kogu aeg nii väsinud. Iga päev Elva-Tartu vahet sõita on päris väsitav.
• Mis siis, kui ma oleks õenduse asemel inglise keelt ja kirjandust õppima läinud - kas ma kahetseks siis oma valikut?
• Mis siis, kui ma värviks oma juuksed blondiks - kas see võiks mulle sobida? :D

23.3 A Song That You Want To Play At Your Wedding

Esimest korda mõtlesin ma täna selle siia postitamise peale bussis, kui ma empekast sedasama laulu kuulasin. Jäi lihtsalt meelde, et day 23 laulude koha pealt oli see, mida ma tahaks oma pulmas mängida. See laul on mu valik, sest tal on selline ilus meloodia ja head sõnad ka. Slowdance'ida oleks suht mahe selle laulu saatel :)

Cause we are, the light in the tunnel,
We are the living and dying,
See how we are, alone in the world
We are the light in the tunnel

Day 22

Ja järjekordne päev, kui ma passin kodus ning suht midagi pole teha. Eile õhtul sain aga vanaemaga kokku ja läksime Taskusse. Hiljem saatis ta mu ka bussi peale, kusjuures minu suureks üllatuseks on see 18:30 kiirliin ära vahetatud ja selle asemel läheb too buss läbi Luke. Pilet on ka muidugi kallim, aga vähemalt peatub ta mu maja ees ka ja ma ei pea hakkama raudteejaamast koju kõndima. Väga ei viitsi ka pikki maid kõndida, kui mul läpakas kaasas on, sest see iseenesest on seljas päris raske. Homme siis Kliinikumis ringkäik ja ma olen päris excited selle pärast. Meile näidatakse kohti, kuhu me tavaliselt oma töö jooksul ei satu. Mul tuleb meelde see, kui ma perearsti juures tervisetõendit käisin tegemas ja siis see õde ka rääkis, et neil oli pärast esimest haiglapraktikat pool kursust kohe läinud. Nii palju, kui mina seal käinud olen siiani lihtsalt kas mõne õppejõuga või külas kellelgi, siis mulle just meeldibki haiglas ja ma ei kahetse, et õeks õppima läksin. Praegu aga mõtlen, mis teha võiks veel. Foorumites pole enne õhtut vist väga mõtet olla, kuid eile öösel mõtlesin, et vaataks filme. Esimene mõte oli muidugi see, et vaataks jälle Sucker Punchi, kuigi ma olen seda päris mitu korda juba näinud. Hea film ikka :)

22.1 A Photo of A Celebrity Who You Share A Name With

Kelly Clarkson

Kui selle challenge'i peale mõelda, siis oligi Kelly Clarkson esimene, kes mulle pähe tuli. Minu nimi on küll passis i-ga, aga mulle meeldib endale rohkem, kui lõpus on y. Mitte, et mul mingi suurem asi nimi oleks, aga ega nimi naist ei riku :)

22.2 10 Things About You People Don't Really Expect

1. Ma ei joo gaseeritud jooke

2. Ma ei tarbi üldse alkoholi, pole isegi mitte proovinud ja ei taha ka

3. Ma pole kunagi Lätis käinud

4. Ma olen kohutavalt laisk - kui kodus olen, midagi teha ei viitsi. Tuba on ka seni sassis, kuni emal kopa ette viskab ja ta ise selle ära koristab :D 

5. Mind häirib väga see, et bussiga sõites mõned vanemad inimesed panevad oma kotid akna alla ja ise hõivavad sellest järgmise istme. Nende pärast peavad mõned inimesed seisma, kui buss väga täis saab ja mõnikord tahaks ma neilt lihtsalt küsida, kas nad ostsid kotile ka pileti, et nii teevad.

6. Kui ma väga vihaseks saan, hakkan nutma

7. Ma sõin väiksena kassikrõbinaid :D maitses hää

8. Mind on võimalik šokolaadiga ära osta, sest ma armastan šokolaadi üle kõige maailmas

9. Ma kardan äikest

10. Ma ei söö kala

22.3 A Song That You Listen To When You're Sad

Ma olen harva kurb, aga see siin on laul, mida ma siis kuulata tahan. Tal on kurb viis, kuid ometigi ilusad sõnad. Hästi armas laul tegelikult ning see natuke isegi tõstab tuju. 

Day 21

Hmm...täna vist pole ka pikemalt kirjutada, kui ma seda kirjutamist õhtu peale ei jäta. Miskipärast kardan ma, et õhtul väga ei viitsigi, siis paremaid asjugi teha :D Anyways, sellest nädalast algab mul praktika ja täna on ainult sissejuhatav loeng...tegelikult ootan juba kolmapäeva, et saaks ringkäikudele minna, homme aga passin päev otsa kodus, sest homme lähevad teised rühmad Kliinikumi ringkäigule ja minu rühm nende seas pole. Vähemalt on lebo, kuigi päev otsa kodus passida on suht igav. Eks Sipsik ole siis mulle seltsiks :) Ta on meil juba nädal aega olnud ja selle nädalaga on temast ikka hull pätt saanud, ainult näriks kõike ja teeks pahandust...oh neid kutsikaid küll :D

21.1 A Photo of A Celebrity Who Is Your Birthday Twin

Rowan Atkinson

Ma ei tea tegelikult ühegi kuulsuse sünnipäeva, seega siin tuli kõigepealt veidi googeldada. Mu üllatus oli suur, kui sain teada, et meie armastatud Mr.Beanil on minuga samal päeval sünnipäev. Tegelikult tundub see mulle isegi naljakas, aga nii lahe tegelikult :D 

21.2 Something You Can't Seem To Get Over

Neid asju on palju, millest ma kuidagi üle ega ümber ei saa. Üks neist on muusika ja eile ma leidsin ühe laulu jälle, mis mulle täiega meeldima hakkas. Postitan siis selle video siia, sest see ütleb kõik :)

21.3 A Song That You Listen To When You're Happy

Heh, saigi kunagine Prantsusmaa eurolugu siia. Seda ma kuulan iga kord, kui mul on tuju laes, sest see laul ise on ka hästi mõnusalt hoogne ja rütmikas ning paneb tantsima. Mingil põhjusel tuletab see mulle aga suve meelde.

Day 20

Ja ongi üks nädal jällegi lõpule jõudnud ning rasked ajad (loe: eksamiperiood) selja taga. Homsest siis praktikale, kuigi homme on ainult sissejuhatav loeng, aga sellegipoolest kõlab see praktikanädal igati põnevalt. Tahaks juba nii väga Kliinikumi ringkäikudele minna ja siis töövari ka olla. Jep, see ongi tutvumispraktika ja seal suurt midagi ei tee ka, aga tundub, et äge saab olema. Kuna ma ärkasin jälle päris vara, siis mõtlesingi praegu tänase sissekande + challenge'i ära teha. Kolme ajal Kataga välja ;)

20.1 A Photo of A Celebrity Who You Think Is A Role Model

Miley Cyrus

Tegelikult arvan ma miskipärast, et kõik Disney staarikesed on väikestele tüdrukutele mingiks eeskujuks, aga kuna Hannah Montana on eriti populaarne ja mul on ka sugulased vanuses 6-10, kes Hannah Montanat fännavad. Tegelikult ongi see sari hästi populaarne...või noh vähemalt mulle tundub, et on. Ma tean nii paljusid väikesi tüdrukuid ja varateismelisi, kes tahavad just Hannah Montana või siis Miley moodi olla. Loodan, et ta pole ainult halb eeskuju.

20.2 The Last Argument You Had

Vot seda ma ei mäletagi, millal ma viimati kellegagi tülitsesin. Ma lihtsalt ei ole tülideinimene ja katsun asjad, kui vähegi võimalik, rahumeelselt lahendada. Eks emaga tuleb ikka neid tülisid ette, aga ma tõesti ei mäleta, millal mul temaga viimane suurem tüli oli, seega ma vist pikalt siia ei kirjutagi. 

20.3 A Song That You Listen To When You're Angry

Eks kunagi oli aeg, kui ma kuulasin sellist kurja muusikat rohkem, aga tundub, et ma olen sellest east enamvähem välja kasvanud, kuigi vahel harva ma ikka kuulan seda ka. See laul on ilmselt ideaalne, kui ma olen vihane ja vaja see kuhugi välja elada, parajalt kuri.

Day 19

Hommikust! :) No hetkel mul siia pikka juttu vist kirjutada ei olegi, kui see, et ma ärkasin täna jällegi selle peale, et mul oli nii külm. Ma magan kahe tekiga, aga isegi kahe paksu vatiteki all ma lõdisesin, siis vaatasin kraadiklaasi ja noh...toas ainult 14 kraadi sooja :D maja üldse sooja ei pea :P Enda edasisi tänaseid plaane ma ka hetkel ei tea, aga kui ma midagi teen, kirjutan sellest ilmselt homme :)

19.1 A Photo of A Celebrity Whose House You Would Like A Tour of

Selena Gomez

Ja järgmine korduv kuulsus :) Okei, mitte et ma nüüd otsikski kogu aeg pilte kuulsuste majadest lihtsalt selleks, et neid näha, aga kuskil ma sattusin Selena maja piltide peale ja see elamine oli tõesti uhke. Ma kindlasti tahaks talle kunagi külla minna, kuigi sellest võib vaid und näha ja siis ei ütleks ma majatuurist ka muidugi ära.

19.2 Something That Never Fails To Make You Feel Better

Kui ma selle peale mõtlen, tuleb mulle meelde ainult 3 asja, mis mul tõesti tuju paremaks teevad, aga eks ma siis panen need siia kirja ka. Esiteks rollikad - ma vist liitusin esimese foorumiga umbes 3-4 aastat tagasi ja sellest ajast on see olnud üks asjadest, mis tuju paremaks teevad. Põhjus on lihtsalt selles, et ma saan mõneks ajaks põgeneda reaalsusest ja olla keegi teine, see omakorda paneb mind unustama halbu mõtteid ja tuju tasapisi tõuseb. Teiseks - mu lemmikmuusika - see mõjub alati 100% ja kui ma hommikul kooli minnes vale jalaga voodist välja tulen, kuulangi bussi peal kogu aeg empekat ning kooli jõudes on mul päris hea tuju ja ma olen tegudeks valmis. Ja kolmandaks muidugi see, kui ma saan rääkida kallite inimestega ja nad mind kuulavad - see tekitab parima tunde üldse, sest ma tean, et nad hoolivad minust :)

19.3 A Song From Your Favourite Album

Ka 30 Seconds To Mars on üks bändidest, mis kohe kindlasti mu lemmikute hulka kuulub. Albumilt This Is War on mul päris mitu lugu olemas, aga kõige rohkem meeldib mulle tollelt albumilt see lugu. Siis, kui 30 Seconds To Mars Eestis käis, oleksin ka väga tahtnud kontserdile minna, aga kahjuks ei saanud :(