Ja olengi õnnelikult kodus ning Kliinikumis tänaseks käidud. Ma küll ootasin seda ringkäiku väga, aga lõppkokkuvõttes oli see ikkagi väsitav, sest kogu aeg käiski üks pidev jooksmine ühest osakonnast teise. Samas oli huvitav. Alustasime loomulikult sterilisatsiooniosakonnast, kus üks tore vene tädike meid vastu võttis ja meile kõigile mütsid ka pähe andis. Ta rääkis päris palju ja näitas ka üht-teist, kuid meie hulgas oli ka neid, kellel paha hakkas. Kusjuures paljud ruumid olid hästi umbsed ja õhku üldse ei olnud. Järgmiseks oli muidugi jäätmekäitlus, kuhu pääsemiseks pidime veel välja minema. Seal olin mina see, kellel paha hakkas ja eriti veel siis, kui see töötaja seal rääkis, mida amputeeritud kehaosadega tehakse...võeh. Siis läksime laboritesse, millest üks oli ühendlabor ja teine patoloogiateenistus. Nende laborantide tööd oli väga huvitav jälgida ja sellega tuli mul meelde 12.klassi lõpus Maaülikoolis käik. Maaülikoolis me viljastasime kunstlikult lehma munarakku, mikropipetiga mikroskoobi all...täiega lahe oli :) väga huvitav. Ise ma muidugi ei kujutaks ette end laborandina töötamas, ma suutsin keemiagi omal ajal vaevu 4 peale pingutada ja laborandid peavad just keemiat hästi tundma. Not my thing. Samuti oli mul eile väike filmimaraton ja nii said vaadatud Vampires Suck, Meet The Spartans, One For The Money ja Aquamarine. Näinud olin ma varem neist neljast ainult esimest ja see oli vist kolmas kord. Meet The Spartans ei olnudki nii naljakas, kui ma ootasin, see oli pigem labane. One For The Money mulle see-eest meeldis ja Katherine Heigl oli jällegi lihtsalt fantastiline. Kindlasti vaataks veel seda kunagi :) Samuti meeldis mulle Aquamarine. See on 2006.aasta film ja seal mängis Emma Roberts. Hästi naljakas ja südamlik film minu meelest, kuigi see vist sobiks ikkagi rohkem lastele. Täna on mul plaanis see blogi postitus ära teha ja natukeseks magama minna. Homme ilmselt filmimaraton jälle kavas, kuna päeval mul midagi muud teha polegi. Siis plaanin ära vaadata The Mirrorsi ja ilmselt veel mõned filmid, mida ma siiani näinud pole, aga tahaks. Pähe ei tule hetkel enam ühtegi.
23.1 A Photo of Your Childhood Celebrity Crush
Richard Dean Anderson
Naljakas, kuidas mul Sandyga mõned asjad ühtivad. Tema teeb ka hetkel challenge'it, kuigi on minust ühe päevaga ees. Minagi vaatasin kunagi lapsepõlves McGyverit ja see mees meeldis mullegi. Ta oli nagu nii nutikas ja äge lihtsalt. Mees, kes suutis sitast ka saia teha :P
23.2 Something You Think "What If" About
Hetkel mul ei tulegi midagi sellist pähe, aga kindlasti on asju, mida ma oleks enda arvates pidanud teisiti tegema.
Mis siis, kui ma oleks ikkagi gümnaasiumi lõpus matemaatika riigieksami teinud - ma võiksin praegu arstiteaduskonnaski õppida
Mis siis, kui ma oleks ikkagi ühikasse kolinud - ma hoiaks sõidu pealt nii palju kokku ja poleks kogu aeg nii väsinud. Iga päev Elva-Tartu vahet sõita on päris väsitav.
Mis siis, kui ma oleks õenduse asemel inglise keelt ja kirjandust õppima läinud - kas ma kahetseks siis oma valikut?
Mis siis, kui ma värviks oma juuksed blondiks - kas see võiks mulle sobida? :D
23.3 A Song That You Want To Play At Your Wedding
Esimest korda mõtlesin ma täna selle siia postitamise peale bussis, kui ma empekast sedasama laulu kuulasin. Jäi lihtsalt meelde, et day 23 laulude koha pealt oli see, mida ma tahaks oma pulmas mängida. See laul on mu valik, sest tal on selline ilus meloodia ja head sõnad ka. Slowdance'ida oleks suht mahe selle laulu saatel :)
Cause we are, the light in the tunnel, We are the living and dying, See how we are, alone in the world We are the light in the tunnel
No comments:
Post a Comment