Monday, February 18, 2013

I'm Falling To Pieces


Kuna nädalavahetusel isegi ei leidunud midagi, millest siia blogisse kirjutada, mõtlesin, et teen seda täna, kuna vaevalt seda huvitav lugeda oleks, kuidas ma oma nädalavahetused enamasti kodus vedeledes veedan. Tänane päev algas mul ikka, nagu üks tavaline koolipäev, kui minema pean kella 11ks. Niisiis ajasingi end pool kaheksa hommikul voodist välja, sõin ja olin arvutis, kuni 9 aegu liikuma hakkasin ja bussi peale istusin. Bussis nägin ka ühte oma vana paralleelikat, kellega suht hästi läbi sain ja siis me rääkisime, kuidas meil esimene semester läks ja mis edasi tuleb. Tore oli teda tegelikult näha :) 

Mul oli täna ainult õenduse aluste seminar ja seal tegime õendusplaane. See tundub nii lihtne, aga samas täiega keeruline ja ma ei saagi aru, kuna ma teen õigesti ja kuna mitte. Eks see tuleb vist kogemusega. Seminar läks aga kiiresti ja siis olin vaba. Kahjuks ei jõudnud ma aga linnaliinile, mis läks umbes poole kahe paiku ja nii pidin tükk aega lihtsalt ootama, sest läpakaga Soinastesse päris trampida ei viitsi. Läpakas on ju seljas veidi raske, kuigi nüüd hakkan vist ära harjuma. Alguses, kui läpaka sain ja seda kaasas kandma hakkasin, oli kogu aeg õlg valus, nüüd enam mitte nii väga. Ega siis midagi, passisin nii 15 minutit Nooruse peatuses, kuni 24 peale sain. Olen tähele pannud, et kuidagi vähe inimesi sõidab sellega ning 3 ja 5 on ka rohkem täis. Igatahes Pauluse kiriku juurest tuli peale kaks vene tädikest, kes istusid minu vastu ja üks neist küsis midagi vene keeles. Kumbki neist ei saanud aru, et me pole keeleliselt ühel lainel ja ma ütlesin ka midagi sellist, nagu "Ja ne panimaju paruski". Selle peale hakkasid tädikesed naerma ja küsisid veel midagi...umbes midagi sellist, et kas ma Narvast või Tallinnast või kust iganes ja mis keelt ma siis räägin. Nad proovisid minuga isegi inglise keeles rääkida ja see situatsioon kujunes minu jaoks väga naljakaks, seega kesklinnas bussist väljudes, muigasin veel tükk aega selle üle. Vähemalt sain jällegi kinnitust, et ma ikka absoluutselt ei oska vene keelt, kuigi olen seda oma 6.klassist saadik õppinud. Raskeks läheb mul vist tulevikus, sest minul näiteks läheb vene keelt väga vaja. Aga noh, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Peab saama :)

Edasi läksin Taskusse ja ostsin kaks Rimi jogurtit  - ühe maasika ja teise kirsijogurti ja siis veel ühe Kismeti, mille ma bussijaamas hiljem ära sõin. Bussijaamas passisin oma 20 minutit enne, kui 14:35 peale sain ja nüüd siis olen kodus ning naudin oma jogurteid. Täitsa naljakas, kuidas minust, täielikust šokohoolikust nüüd äkki jogurtisõltlane sai :D aga eks jogurt ole tervislikum ka kui šokolaad. Eile möllasin mõnda aega Photoshopiga ja saigi üle pika aja graafikat ka. Nüüd mõtlen, et annan lapse tervise iseseisvale tööle viimase lihvi ja vormistan ta korralikult kirjalike tööde vormistamise juhendi järgi ära ja siis jällegi pool päeva vaba aega. Nagu ma kuskil juba mainisin, ma tunnen viimasel ajal, et mul on seda aega isegi liiga palju. Kui see võimalik oleks, annaksin osa oma ajast neile, kes seda tõeliselt vajavad...täpselt nagu filmis In Time. 

Üks minu eilsetest banneritest. Inspiratsioon TVD viimasest osast. Ise jäin rahule :)




No comments:

Post a Comment