May the Odds be Ever in Your Favour

Hello, my dearies! :) Jälle see hetk, kui kuskilt alustada ei oska, aga no proovime siiski. Täna ärkasin hommikul kell kümme ja läksin siis pead pesema, siis veel sõin ja triikisin enda pluusi ära. Kusjuures mu ema oli arvanud, et miski oli sellele pluusile värvi andnud, aga tegelikult oligi see ülevalt veidi tumedam. Arvutisse tulekuks mul aega ei jäänud ja kuskil enne 12 hakkasime kasuisaga liikuma, et bussile jõuda. Bussi peal sõime pähkleid ja Tartusse jõudes suundus tema kassasse, et Võru bussile piletit osta ja mina läksin Taskusse, kus pidin Iti ja Sannuga kokku saama. Niisiis võtsin automaadist sularaha ja suundusin Rahva Raamatusse, kus ma järjekordselt riiulite vahele eksisin ning nii mõndagi raamatut lehitsema jäi, kuni saabus Sannu, kes mind oma selja tagant tulekuga päris korralikult ehmatas. Siis tahtis tema minna enda raha lahti tegema, aga mulle meenus, et pidime ju Itiga seal kokku saama, kuid Sannu sõitis juba alla eskalaatoril. Niiisiis läksin ise ka ja ostsime poest mandariine, kuid selle asemel et sulas maksta, maksis ta ikka kaardiga ja pärast kirus ennast. Niisiis tuli suund automaadi juurde võtta ja just siis saime kokku Itiga.

Kuna meil oli aega läksime istusime ja rääkisime igasugustest asjadest, kuni kell oli nii kaugel, et tuli Ekraani minema hakata. Enne tahtis Sannu muidugi poest läbi minna ja seekord ostsime mõlemad üllatusmunad ja šokolaadid. Mina sain enda üllatusmunast mingisuguse pintslipea ja siis aluse värvidega, ehkki erilist vaimustust see väike junn mulle enam ei pakugi. Šokolaad oli parem. Siis istusime veel natuke ja hakkasimegi minema. Kusjuures üks auto tahtis meile Tasku juures otsa sõita, kui hakkasime üle tee minema, selle asemel, et lihtsalt signaali lasta. Ekraani jõudsimegi kuskil 10 minutiga ja siis ootasime fuajees, kuni saabus Triinu ja lõpuks ka Kata. Varsti lasti meid edasi ka ja siis sai veel mõnda aega passitud. Katal olid veel mingid porgandilaastud paprikaga, kuigi need maitsesid küll nagu puljongikuubikud ja noh, ei olnud just eriti hea maitsega. Siis läksime saali ja seal jooksid tükk aega veel reklaamid, enne kui film hakkas. Filmiks oli siis Näljamängud 2, mis minu meelest oli parem kui esimene film, mille kiiruga eile ära vaatasin. Esimesele filmile ma pihta ei saanud, aga võib-olla oli asi lihtsalt selles, et ma polnud raamatut lugenud. See meenutas igatahes Cabin in the Woodsi ja teises filmis oli kohti, mis täiega meenutasid Under the Dome'i, kuid samas lõppes see film nii nõmeda koha peal :D Võiks öelda, et ootan juba järge.

Pärast filmi läks Triinu meie seltskonnast ära ja meie suundusime Taskusse, kuna ei osanud lihtsalt mujale minna. Siis istusime maha ja rääkisime veel, kuni Iti seitsmese bussi peale pidi jõudma. Noh, siis pidi just Sannul see meie loosipakkide asi meelde tulema ja siis tegime loosimise ära, kuid Iti jäi lõpuks ikka sellest bussist maha ja siis istusime ja rääkisime edasi. Aeg lendas päris kõvasti ja lõpuks tuli aeg Itil üheksasele bussile ja mul 21:25 peale jõuda. Läksime siis bussijaama, kuid sealt löödi meid peagi välja, sest nagu neil kombeks on, panevad nad üheksa ajal selle koha kinni. Siis lahkusid seltskonnast ka Sannu ja Kata ning jäimegi Itiga kahekesi oma busse ootama. Iti buss tuli varem, kuid seekord ei viitsinud ma nägusidki tegema minna, sest nii külm oli. Niisiis kõndisin puhuri juurde ja ootasin mõnda aega seal, kuni minu buss tuli. Noh, Elvasse jõudes tundsin, et Elvas on kõvasti soojem kui Tartus ja lisaks hakkas veel lund sadama, kui ma kodu poole kõndima hakkasin. Nüüd siis naudingi oma neljapäeva õhtut ja panen siia veel laulukese, enne kui posti lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest mingil määral tuletab see mulle tänast meelde. Juhtumisi kuulsin seda Taskus, kui Iti ja Kataga istusime ning juttu rääkisime, kuid mul tuli see bussis veel empekast ka ja noh, see on muidu lihtsalt selline mõnus lugu kuulata. :)

Only Miss the Sun when it Starts to Snow

Nüüd sain mina endal käe kipsi :D

Jou! Polegi nii lihtne kipsis käega blogiposti teha või üldse trükkida, aga no üritame siis :D Täna ärkasin poole kuuest, kuid kummalisel kombel olin üsna ergas ja täis elujõudu. Siis sõin kaks võileiba ja nii see aeg läks, kuni oligi vaja bussi peale minema hakata. Kui välja läksin, oli maa valge ja sadas lund ning mul tekkis täiega jõulutunne. Nii kestis see terve hommiku, kuigi minul oli kaheksast sisehaiguste seminar, kus olid jälle ettekanded ja seekord säästis õppejõud õnneks meid neist nõmedatest ja igavatest õendusplaanidest. Pärast seminari tuli muusikateraapia loeng, mida andsid välisõppejõud Rootsist ja see oli ingliskeelne, aga samas isegi väga huvitav. Tegin endale märkmeid ka ja noh, mulle täitsa meeldis. Siis jätkusid jälle sisehaigused, mis seekord venisid ja lõpuks kirurgia seminar ning praks. Noh, seminar just kõige lõbusam polnud, sest kui pääsesime sisehaigustes seekord õendusplaanidest, siis kirurgias just tegime neid. Sellele seminarile tegime kohe praksi otsa ja sellepärast ongi meil homne vaba. Noh, mu kipsis käsi juba ütleb seda, et selles praktikumis tegime täna kipsi ja noh, polnudki väga raske, kuigi mina otsustasin kipsi endal peale jätta.

Kuidas siis tundub? Mul on kipsis küll vasak käsi ja ma ise olen paremakäeline, aga raske on ikka, sest ma ei saa seda kätt sirutada ja eriti hull oli jopet niimoodi selga saada. Ma arvan, et hoian kipsi ainult terve tänase päeva peal, sest no tõesti on raske olla sellega ja keegi mul jopet just selga panna ei aita, kui ma kuskile minemas olen. Kuna ema pole aga kodus, siis talle saab küll õela nalja teha :D :D :D ma ütlengi talle, et murdsin käeluu ja läksin pärast kooli EMOsse ja nii... kuigi ei tea, kas ta uskuma jääb seda :D ma tahaks ta nägu näha, kui jääb ja saab siis teada, et see oli nali :D Igatahes sai praks juba nelja aegu läbi ning nii jõudsin lõpuks isegi 16:50 bussile ja sain eriti vara koju. Kuna internetikiirus on paljulubav, panin Näljamängude 1. filmi ka laadima ja loodan, et saan enne homset selle vaadatud. Kuna mu nädalavahetus on nüüd alanud, siis ilmselt passin peale filmi veel foorumites ja naudin täiega neid nelja päeva, mis ma sain. Hetkel aga mul juttu ei ole, nii et panen laulukese ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest ma lihtsalt pidin selle siia panema. Või noh, eile juhuslikult avastasin, et Imagine Dragonsil on mõned uued lood ja see on üks neist, aga see polnud ainus nendest uutest, mis mulle meeldis. Neid oli veel oma viis tükki ja ma olin lihtsalt täiega vaimustuses. Oli ka aeg.

Pull My Finger

Hei-hei! Täna tuleb suht lühike post, aga midagigi. Eile ei õnnestunudki mul vaadata "Näljamängude" esimest filmi, sest mu internetiühendus hakkas jupsima, kuid sain vaadatud kaks osa OTHd ja SPNi. OTHs nägin ära Brooke'i pruudipeo ja pulmad, kusjuures see pruudipeo osa oli ikka täiega naljakas. Brooke'i ja Juliani pulmad olid ka nii ilusad :) SPNi 7. hooaja lõpuni on kaks osa jäänud ja viimases tuli Castiel tagasi, kusjuures temaga oli seal ka päris palju naljakaid kohti ja see oli lihtsalt täiega aww, kuidas ta Deani ja Sami kallistas. Tahaks täna edasi vaadata, aga näis, mida see internetiühendus mul veel teeb. Ärkasin siis poole kaheksast ja sõin hommikuks grillitud võileibu. Siis olin natuke arvutis ja bussi peale ma läksingi. Viisin kooli raamatukokku ühe raamatu ära ja siis tuli sisehaiguste seminar, kus me õendusplaani ära lõpetasime ning infarktist rääkisime. Positiivne on see, et homseks sisehaiguste seminariks ei peagi midagi tegema, aga homme on lihtsalt üks vastikult pikk päev - kaheksast poole viieni. Kui selle aga üle elan, siis tere, mu kallis nelja päeva pikkune nädalavahetus :) I just can't wait for you to come. Bussijaama sõitsin kolmega ja kuna kell polnud veel isegi mitte 12, siis läksin 12:20 bussi peale 12:50 asemel ning jõudsin enne poolt kahte juba koju. Päris väike buss oli seekord ja reisijaid kokku oli ka mingi neli ainult, aga hullult raputas ja bussijuht armastas kihutada :D Noh, igatahes praegu vist peakski selle postituse lõpetama ja veel mõned võileivad grillima. Täna saate laulu asemel video, nii et võite seda vaadata ja chillid olla! :)

200. post

Hello! Niisiis oli see nädalavahetus veidi tegusam, aga siiski mitte nii tegus, et sellest siia pikk jutt kirjutada, seega räägin sellest lühidalt. Laupäeval käisin siis juuksuris ja seal võeti mu juuksed ikka väga palju lühemaks, aga tuka sain ka, nii et seda muret enam pole, et ma kuskilt pika tuka tagant välja piilun. See oleks ju nagu kardin silmade ees ja päris kõõrdsilmseks ka jääda ei taha. Eile nägin ära esimese lume, kui juhuslikult aknast välja vaatasin ja avastasin, et lund sajab. Samuti sõin sellel aastal esimest korda mandariine... nämma. How I missed that! Peale selle vaatasin veel sarju ja nüüd olen OTH 8. hooajaga poole peal ja SPNi 7. hooaja lõpus, kolm osa ongi sellest vaadata. Loomulikult vaatasin veel ära TVD uue osa ja Ravenswoodi. Mõlemad sarjad lõppesid täiega põneva koha peal ja nüüd peab TVD uue osaga 5. detsembrini ootama ja Ravenswoodiga vapsee jaanuarini. Ma vihkan neid pause. Noh, täna ärkasin pool kuus ja hommikul läks suht paanikaks, kui ma ei suutnud kuidagi samast paarist sokke leida. Sokkide leidmisega on mul alati see jama, et ma ei leia kas samast paarist sokke või on mul võimatu leida sokipaari, kus mõlemad sokid oleksid terved. See selleks. Kui lõpuks bussi peale läksin, oli väljas ikka täiega külm, aga samas oli jälle see ilus tähistaevas. Kerge jõulutunne hakkab juba tekkima, peaks mainima.

Nagu iga esmaspäev, oli ka täna esimeseks loenguks nakkushaigused, kus ma suutsin ikka raamatukogust võetud raamatu koju jätta ja siis üritasin konspekteerida, kuigi andsin peagi alla, sest suht võimatu on teha konspekti, kui õppejõud hüppab pidevalt ühelt slaidilt teisele ja sa ei jõua lausetki lõpetada. Kuna täna oli mul sularaha, pöördusin kohe pärast loengut õppejõu poole, et temalt see raamat osta, sest raamatukogust võetud raamatut saab ainult kaks korda pikendada, aga minul läheb praktiliselt terve aasta seda raamatut vaja. Nii, raamatu sain, nii et homme tuleb midagi vist raamatukokku tagasi toimetada, sest sama raamat on mul nüüd päris enda oma. Siis läksin raamatukokku, et hakata farmakoloogia referaadiks materjale otsima, kuna 18. detsember on juba esitlus ja see pole ka enam teab mis kaugel. Noh, konkreetset raamatut sealt küll ei leidnud, sest need olid kõik ravimi toimete kohta, mitte dermatiidi korral kasutatavatest ravimitest, nagu oli mu referaadi teema. Igatahes otsin edasi ja üritan vist kunagi midagi alustada ka. Ja siis tuli sisehaiguste seminar, kus kuulasime ära ühe esitluse ja siis hakkasime jälle õendusplaani koostama, mida seal nii või teisiti söögi alla ja söögi peale teha saab. Kopp ees neist juba. 

Pärast sisehaiguste seminari mõtlesin alguses buss number kolmega kesklinna minna, aga kuna siis oleks ma pidanud pea pool tundi ootama, läksin üle tee Nooruse peatusse, kus hulk inimesi juba ootas. Ei pidanudki kaua seal külma käes passima, kuni 5 ette sõitis ja ma kesklinna sain. Siis kolasin niisama Taskus ringi ja loomulikult ei jätnud ma läbi astumata Rahva Raamatust. Kusjuures Taskus on täiega uhked jõulukaunistused juba ning isegi kuusk ja siis eelmine nädal avastasin ma, et isegi koolis on tulukesed juba üleval. See tekitab juba tahtmist enda tuba ka ära kaunistada ja tuled üles panna, aga ma arvan, et ootan sellega pühapäevani, kui niikuinii esimene advent peaks olema. Kuna bussini oli aega, läksin bussijaama ja ostsin midagi magusat, siis passisin mõnda aega niisama, enne kui 12:50 bussiga koju sain. Nii hea on ikka see, kui buss sõidab maja ette. Nüüd mõtlen siis, et panen Näljamängude 1. osa laadima, et see ka lõpuks ära vaadata, sest ma ei ole seda veel näinud, aga tahaks ära vaadata, enne kui 2. osa vaatama lähen. Raamatuid pole ma ka lugenud, aga pole ehk hullu. Siis peaks selle õendusplaani ära lõpetama homseks ja edasi ilmselt veel sarjad ja foorumid nagu ikka. Praegu aega panen tänase laulukese ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Mille peale ka bussis empekat kuulates ei satu. Seekord siis Three Days Grace. See laul, sest see on üks mu lemmikutest Three Days Grace'ilt ja üldse tekitas see mul tuju selle bändi kõiki lugusid uuesti kuulata, mida ma nüüd õendusplaani koostamise ajal ilmselt tegema hakkangi, et enda motivatsiooni hoida ja mitte koolitööd edasi lükata. 

We'll Never Be Royals

Hello ja noh, kena nädalavahetuse algust ka! :) Eile siis sain enda uue ISIC kaardi kätte ja päris meeldiv oli näha, et see kestab ühe aasta asemel kaks, mis tähendab seda, et 2015. aasta lõpuks tuleb mulle uus kaart. Noh, täna ärkasin poole kuuest, kuigi ma oleks võinud ükskõik mida teha, et veel mõned lisatunnid und saada. Kahjuks ei saanud aga kauemaks magama jääda, sest pidin 6:40 bussi peale jõudma ja 8 juba sisehaiguste seminaris istuma. Noh, tänases esimeses sisehaiguste seminaris tegime õendusplaani nagu ikka, kuigi ma olin waaay too unine, et kaasa mõelda. Lisaks venis see tund nagu tatt. Pärast jõudsin igatahes sööma minna, kuna tundsin, et muidu ma seda päeva vastu ei pea. Niisiis võtsin salati, paar pirukat ja kaks kohukest ja oligi kirurgia seminari minnes juba palju parem olla. Noh, seal oli tunni teemaks põletus ja külmumine ja siis jaotati grupp pooleks, et 3. rühm tegi plakati ja ettekande külmumisest ning minu rühm põletusest. Noh, klassi ees hakkasin ma puterdama nagu ikka, sest sellised esinemised pole väga minu teema, kuigi noh... gotta suck it up, sest ma saan veel söögi alla ja söögi peale klassi ees seista ja puterdada. 

Siis pärast kirurgia seminari tuli päeva viimane seminar - jälle sisehaigused, kus lõpetasime selle õendusplaani ja siis südame isheemiatõvest räägiti. Siis räägiti seal veel midagi tunduvalt huvitavamat ehk siis uuringust nimega südame sondeerimine, millest ma praktikal olles juba päris palju kuulnud olin, sest olin kardiokirurgia osakonnas. Praktikal oleks ma kindlasti tahtnud seda protseduuri vaatama ka minna, aga vot ei tekkinud sellist võimalust, sest praktika aeg oli lühike ja ma käisin rohkem ikkagi palatite vahet. Sellest polnud aga hullu, sest meile näidati väikest filmilõigukest sellest uuringust ja peaks ütlema, et päris huvitav tundub. Kui film oli läbi, siis lasti meid minema ja ma jõudsin buss number 24 peale, millega ma kesklinna vurasin. Seal võtsin automaadist sularaha, et saaksin homme juuksurisse minna ja siis läksin ostsin endale veel kaks Bountyt, kusjuures kui ma mõlemad ära olin söönud, hakkas mul paha. Sealt siis moraal, et teinekord üle kahe Bounty ikka ei kraba :D No ja siis läksin 14:35 bussiga koju ning nüüd naudin siis oma reede õhtut sarjade ja foorumite seltsis. Nüüd siis võite kuulata laulu ja olge chillid, sest ma lõpetan! :)

Miks just see lugu: Jah, jälle see laul. Põhjus, miks see siin täna on, on lihtne - see on mul eilsest õhtust saadik kummitanud, kuid kummalisel kombel pole see laul mul veel üle ka visanud :D 

I Feel Good

Pretty much how I feel right now

Hei-hei! Noh, eilse kohta mul küll midagi väga põnevat kirjutada pole, sest ma tegelesin enamiku ajast ikkagi hingamiselundkonna haiguste õppimisega. Täna hommikul oleksin ka vabalt kaheksani võinud magada, aga panin äratuse tund aega varem, et ma saaks need haigused veel üle korrata. Siis panin veel juuksurisse aja kinni, nii et laupäeval saan ma endale tuka ja mu juuksed on ka siis ilmselt pärast seda mõne sentimeetri võrra lühemad ;) Kooli jõudsin kümne ajal, kuigi sisehaiguste seminar ja kontrolltöö pidid hakkama üheteistkümnest. Niisiis oli mul veel võimalus veel nendele haigustele pilk peale heita ja seda ma tegin ka. Noh, töö iseenesest ei olnudki raske ja ma ise tunnen ka, et hästi läks ikka. Ma kogu aeg kirjutasin ja polnudki ühtki küsimust, millele ma vastust ei teadnud. Kui töö tehtud, siis anti uus ülesanne, milleks oli südamehaiguste uurimismeetodite kohta informatsiooni otsimine. Minule sattus siis südame ultraheli ja söögitoru ehhokardiograafia... jah, te kindlasti teate, mis need on :D Siis läksimegi Margarita, Eva ja Oksanaga arvutiklassi, kuna ma täna arvutit kaasa ei võtnud. Ei viitsi sed rasket jurakat ju kogu aeg ka vedada. Kuigi kell oli vaevu pool üks, oli väljas ikkagi pime nagu õhtu ja isegi mul oli tunne, et kell oleks nagu neli ja Margarita tegi ka tähelepaneku, et väljas oleks nagu õhtu. 

Siis pidime klassi tagasi minema, aga keegi ei teadnud, kas on ruumis 015 edasi või on teine ruum, sest tunniplaanis oli teine ruum. Niisiis hakkasin mina ka paanitsema, sest olin oma koti ju 015 jätnud ja kartsin, et ei saa seda enne tunni algust kätte, kuid siis selgus, et tund oli samas ruumis edasi ja ma võisin ise ka kergendatumalt hingata. Kui ma selle klassi ukse taga ootasin, nägin ka esmakursuslasi, kellest üks nägi välja täpselt nagu JoJo. Jap, juba teine tema teisik, kuigi selle tüdruku kohta võiks öelda, et ta oli lausa JoJo kloon :D :D See selleks. Noh, tegelikult olekski pidanud mu koolipäev täna neljani olema, aga kuna vahepeal oli auk, oli õppejõud nõus pärast tööd selle südamehaiguste seminari kohe otsa tegema. Noh, siis seal kandsimegi ette oma ülesannete lahendused ja siis lasti lõpuks minema. Lootsin jõuda buss number kolmele, aga iroonilisel kombel vuras see mu nina eest minema. Niisiis läksin üle tee, sest mul oli meeles, et 5 peaks minema 13:57 ja selle peale ma jõudsingi. Kesklinna jõudes jalutasin kohe bussijaama ja oi, kelle ma sealt leidsin... Iti oli juba seal. Siis saime natuke rääkida, aga lõpuks pidi tema bussi peale minema ja mina jäin veel enda bussi natukeseks ootama. Õnneks mitte kauaks. Koju sõites olin suht omas mullis, kuid tuju on täiega laes, sest kontrolltöö on tehtud ja nüüd ei pea poolteist nädalat enam midagi õppima ka, sest järgmine nädal töid pole. Rääkides järgmisest nädalast, tuleb see eriti mõnus, sest ma olen ainult kolmel päeval koolis ja mu nädalavahetus hakkab juba neljapäevast. Noh, nüüd igatahes kavatsengi natuke vabamalt võtta ja täna olen palju foorumites, kuigi peaks homseks seminariks vererõhu ka üle vaatama. Õnneks pole see midagi ületamatut. Praeguseks aga lauluke ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest see tekitab lihtsalt sellise mõnusa tuju ja ma alles täna taipasin, et pole Foster The People'it päris ammu kuulanud ka. Neil on tegelikult väga hea muusika ;)

Come, come, kitty, kitty, you're so pretty, pretty

Aga mina katsin täna koolis steriilset lauda :D 

Hello!! Eilse õhtu kohta polegi midagi erilist rääkida, nii et asun siis parem kohe tänase juurde. Täna magasin mõnusalt kümneni ja siis tegin oma tavalisi hommikusi toimetusi. Jõudsin isegi arvutis olla ja siis kaheteistkümne aegu läksin bussi peale. Kooli jõudsin ühe ajal ehk siis tunnike enne kirurgia praksi. Selle ajaga käisin ära raamatukogus ja võtsin sealt selle nakkushaiguste raamatu, kuni mul õnnestub üks endale õppejõu käest osta. Millal see õppejõud aga koolis on, ei tea, nii et loodan sellele, et äkki saab esmaspäeval pärast loengut. Raamat käes, läksin ühika neljandale korrusele ja passisin lihtsalt niisama, sest jõudsin kõvasti varem. Kahest hakkas kirurgia praks ja seal räägiti, mis on haavade hindamise juures oluline ning siis anti meile ka haavade mulaažid ja pidime ise neid kirjeldama ja rääkima, mida nende haavadega edasi teha. Siis tuli üks teine õppejõud ja võttis haavad meie käest ära, niisiis hakkasime steriilset lauda katma, kuigi midagi sellest olime juba õendustoimingutes õppinud. Seekordne steriilne laud, nagu ka pildil on näha, on siis kaetud selleks, et kirurg saaks haava korda teha. Kes oli steriilset lauda korra katta saanud, sai ära ja kuna ma olin üks viimastest, sain mina pool viie paiku minema. Siis kõndisin Tehnoloogiainstituudi peatusse, et näha, et buss tuleb 16:50 ja Nooruse peatusest oli buss number 5 just ära läinud, niisiis jalutasin edasi Soinastesse, kust mul õnnestus buss number 1 peale jõuda ja kesklinna saada. Kesklinnas ma ka palju ringi ei tuianud, vaatasin kõigest enda pangaarvet ja ostsin bussijaamast kaks kohukest ning ühe Jänksi jogurtijoogi, sest kerge nälg oli. Siis sõin need bussijaamas ära ja läksin platvorm 10 peale, et 17:25 bussile jõuda. Täna õnneks joppas nii, et ei pidanud kaua ootamagi seda bussi ja maja ees sain ka kohe maha. Nüüd peaks ilmselt hingamiselundkonna haigusi jälle õppima hakkama, kuigi homme tegelen ma sellega ilmselt niikuinii terve päeva, niiet oleks armas, kui te mulle neljapäeval pöialt hoiaksite, et mõni hea hinne kukuks... eriti veel A või B. Praeguseks aga lõpetan ning olge chillid! :) Täna saate laulukese ka :)

Miks just see lugu: Vana hea All Time Low. Ma mäletan, kui ma seda bändi ainult kuulasingi... head ajad. Selle laulu panin siia aga sellepärast, et see on selline mõnus ja mulle meeldib täiega see akustiline kitarr seal. Tegelikult on päris paljud akustilise kitarri lood head, kuid see siin on endiselt üks mu lemmikutest All Time Low poolt.

Why is Monday so far from Friday, yet Friday is so close to Monday?

Hello! Järjekordne nädalavahetus on möödas, kuid mulle jäi see miskipärast ikka natuke liiga lühikeseks. Samas jõudsin ma OTH 8. hooajani ja SPNi 7. hooajaga poole peale ja noh, mõlemad hooajad on siiani väga lahedad olnud ja eriti OTH 8. hooaeg, mis mulle kuidagi eriti naljakas tundub, sest igas osas on mingi kild. Samas on täiega lahe see, et algustiitrid on tagasi, kuid natuke harjumatu, et alguslaulu laulab Gavin DeGraw asemel iga osa alguses keegi teine. Just... why? Aga noh, tänase juurde siis. Ärkasin poole kuuest ja ütleks nii, et uni annab ikka veel tunda. Läksin voodisse poole ühe aegu ja nagu pühapäeviti ikka, oli mul kuidagi raske magama jääda ja lisaks oli öösel veel külm, kuigi magasin kolme tekiga. Bussi peale minnes nägin eriti ilusat vaatepilti - taevas olid tähed ja täiskuu ning see oli nii ilus, nagu läheks hommiku asemel hoopis keset ööd kooli. Aga nüüd ongi pretty much nii, et lähen hommikul pimedas ja tulen õhtul pimedas. Noh, esimene oli siis nakkushaiguste loeng ja loomulikult polnud mul sularaha, et endale see raamat ükskord hankida. Katsun selle igatahes võimalikult ruttu saada, sest kontrolltöö ei hüüa tulles. 

Pärast loengut läksime Mariliniga kohvikusse ja ma võtsin endale salati ning kaks saiakest, sest järgmise loenguni polnud palju aega, aga me mõlemad tahtsime süüa. Niisiis saigi natuke istutud ja siis ruum 007 üles otsitud, kus tuli kliiniline keemia, mis kohe täiega venis ja kus mul isegi uni lõpuks peale tuli. Ma hingasin lausa kergendatult, kui see läbi sai ja siis sain ma loomulikult teada, et geneetika loeng, mis oleks pidanud järgmine olema, jäi ära, sest õppejõud oli haige ja nii sattus keset päeva üks kahetunnine auk, mille me jälle kohvikus sisustasime, mõlemal arvutid laual lahti nagu mingitel noliferitel. Siis mingi hetk tuli üks Marilini rühmakaaslane ja nad jätsid mu üksi. Otsustasin kasutada seda aega hingamiselundkonna haiguste õppimiseks ja endale eraldi konspekti koostamiseks, sest nii jääb mulle midagi meelde ka ja oleks tore, kui ma vähemalt B saaks. 

Farma seminaris visatigi eelmise loengu kohta küsimused nina alla, nagu ma oodanud olin, aga seekord olid mul endal slaidid kaasas ja küsimustele oskasin ka vastata. Siis oli seal veel kaks lihtsat arvutusülesannet ja kui ma kevadel eksami ka vähemalt B peale ära teen, olen ma happy. Pärast farmat sõitsin buss number kolmega kesklinna ja siis mõtlesin Rahva Raamatust läbi astuda, et vaadata, kas seal juhuslikult seda nakkushaiguste raamatut ei ole. No kahjuks ei olnud. Siis läksin pangaautomaadi juurde, et sularaha välja võtta, kuid enne mind olid seal veel kaks nii 10-aastast tüdrukut, kes üritasid ka raha välja võtta. See, kuidas nad seda tegid, oli aga minu jaoks midagi koomilist ja eks ma siis jagan seda. Noh, kõigepealt üritasid nad seda nii teha, et proovisid panna viieka sinna auku, kust tavaliselt raha välja tuleb. Kui see ei töötanud, proovisid nad võtta nii, nagu ikka võetakse, aga miskipärast ei saanud nad ikka raha kätte. Selgus, et konto oli tühi ja nii üritaski teine tüdruk talle selgeks teha, et ta ei saa raha võtta, sest tal ei ole seal midagi. Noh, siis nad natuke aega midagi üritasid veel, aga läksid peagi minema, et mina saaks raha võtta. 

Raha võetud, suundusin bussijaama, imestades, kas ma Itiga ka kokku sattun. Saatsin talle isegi sõnumi ja sain teada, et ta polnud täna üldse kooliski, nii et siis ootasin oma bussi uhkes üksinduses. Nagu alati, möödus minu sõit muusikat kuulates ja maha tulles pidin veel nii 15 minutit jalutama, kuna buss ei peatunud mu maja juures. Igatahes selle ajaga tundsin, et kuidagi väga külmaks on läinud ja see pani imestama isegi selle üle, millal lumi maha tuleb, kuigi minu meelest võiks talve olla ainult nii palju, kuni jõulud ja kogu see aastavahetuse möll möödas on ja siis võiks kohe kevad tulla. Ma pole lihtsalt eriline talve fänn. Oh well, peaks vist heitma pilgu veel oma sisehaiguste konspektile peale ja edaspidi olen ilmselt foorumites, kuna ma sarju ilmselt enne uuesti ette ei võta, kui sise kontrolltöö tehtud on. Peaks nagu õppima :D Homme õnneks ei pea ärkama nii vara kui täna, aga see-eest on mul kahest viieni praks ja kui selle üle elan, siis no school for me on Wednesday :D Aga noh, nii kahju kui seda ka öelda ei ole, hakkabki tänaseks jutt otsa saama ja samuti ei tea ma jälle, mis laulu siia panna, nii et seekord laulu ei tule. Muidu aga olge chillid! :)

Some People Feel the Rain, Others Just Get Wet

Hellõuuu! :) Mul polegi eilse kohta midagi eriti kirjutada kui seda, et ma jõudsin lõpuks SPNi 7. hooajast ühe osa ära vaadata ja OTH 7. hooajaga juba poole peale. Noh, tänase kohta kirjutaks ma seda, et ärkasin natuke enne kaheksat ja siis tegin oma tavapäraseid hommikusi toimetusi ning jõudsin isegi arvutis mõnda aega olla. Bussi peale läksin poole kümne aegu ja kooli jõudsin umbes tunnike enne sisehaiguste praksi. Noh, ega ma midagi erilist ei teinudki selle ajaga peale ühikas praktikaklassi ukse taga ootamise ja telefoneerimise. Vaikselt jõudsid kohale ka mu kursaõed, kuid mitte keegi ei viitsinud midagi rääkida, kõik olid täna nii uimased, kuid see oli vist sellest hallist ja sombusest ilmast. Ma mõtlen, kas täna üldse valgekski läinud on. Vist mitte. Praktikumis räägiti meile hapnikravist ja siis saime ise ka neid maske ja hapnikuvuntse proovida ning need siis ballooni külge ühendada ja päriselt hapniku peale panna. Ega see midagi erilist polnud, umbes nii, nagu tuleks sinna maski lihtsalt külma õhku. Kuskil pool kaks lasti meid minema ja ma kartsin, et ei jõua buss number 24 peale, mis pidi 13:45 minema, aga jällegi jõudsin kõva ajavaruga sinna peatusse. Siis kuskil kaheks olin kesklinnas ja ostsin endale uue kuupileti, kuna praegune aegub juba pühapäeval ära ja siis läksin bussijaama. Mul oli kusjuures hull kohukeseisu, aga seal putkas oli selline järjekord, et ma kartsin, et ei jõua bussile, kui ikka midagi ostan ja nii ei hakanud ma siis oma raha enam millelegi kulutama. Siis läksin platvorm 10 juurde ja täna joppas õnneks nii, et sain 14:35 bussile ja nüüd siis olen kodus. Jah, pikka blogiposti ei tulnudki, sest nüüd ma juba hakkan lõpetama. Katsun siis TVD tänase osa ära vaadata ja OTH ning SPNiga ka jätkata, kuigi üritan foorumis ka olla. Nüüd aga kuulake laulu ja olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest see kummitas mind terve eilse õhtu ja samas on see lugu üks neist, mis mulle Avrili uuelt albumilt täiega meeldisid :)

I Used to Think That Silence Was Golden

Hei-hei! Kuna ma ei oska kuskilt alustada, siis ma räägiks ehk seda, et kuulasin eile lõpuks Avril Lavigne'i kõige uuema albumi ära ja sealt meeldisid mulle ainult pooled lood. Väga kihvt oli minu meelest "Bad Girl", mis oli koos Marilyn Mansoniga ja siis on peale "Rock N Rolli" ja "Heres to Never Growning Upi" üks lemmikutest veel "Hello Kitty". See lugu meeldib mulle sellepärast, et see on lihtsalt nii teistsugune Avrili tavalisest stiilist, aga samas täiega catchy ja jääb kummitama ja seega võib selle ka tänase posti lõpust leida. Kui tänase juurde muidu tulla, siis ärkasin kümnest ja tundsin end õnneks puhanuna. Siis olin hommikul mõnda aega arvutis ja lõpuks läksin kooli. Mul pidi olema eripatoloogia loeng, aga mingil põhjusel ma sinna ei jõudnud. Siis tuli farmakoloogia, kus räägiti valuvaigistitest ja seekord ma isegi sain aru ning üritasin isegi konspekteerida, ehkki andsin alla, sest õppejõud pani slaide kiiremini edasi kui ma trükkida jõudsin. Muigama pani mind selles loengu see, kui teemaks tulid rape drugid :D :D :D üks aine, mida rape drugina kasutati oli ketamiin või midagi sellist, kui mul õigesti meeles on.

Peale konspekteerimise ja tähelepanelikult kuulamise oli mul selles loengus muidugi Sannuga vaja Skype'is lobiseda ja mind täiega ajas naerma see, kui ta ütles, et valib endale mehi kirjaoskuse järgi :D :D :D päris põnev :D :D Loeng lõppes muidu juba enne poolt nelja ja siis arvasin, et jõuan buss number kolmele, aga see sunnik sõitis nina eest minema. Siis läksin üle tee ja buss number viie peale ma jõudsin. Kuskil kell neli olin kesklinnas ning kuna nälg kiusas, läksin poodi ja ostsin endale "lõunasöögi", milleks oli kaks peekoni-muna pirukat ja Snickers. Kuna bussini oli aega, läksin bussijaama ja istusin maha, et oma "lõunasöök" ära süüa. Siis läksin platvorm number kümne juurde, sest ma ei viitsinud Peedu bussi oodata ja nii läksin poole viiesega. Kusjuures sellel 15-minutisel jalutuskäigul jaamast koju polnud midagi nii hullu ja noh, koju jõudes avastasin, et olen jälle üksi. Nüüd siis panin endale Ravenswoodi ja The Originalsi laadima, kuid kavatsen jätkata ka SPNi ja OTHga ning loomulikult foorumites passida. Täna on õnneks see hea, et saab kauem üleval olla, sest homme vaba. Aga kuna mul teile enam tänasest midagi rääkida pole, panen siia laulukese ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest see on üks mu kõige lemmikumatest lugudest Avrili uuelt albumilt. Nagu mainitud, meeldib see mulle sellepärast, et on nii erinev Avrili tavalisest stiilist ja samas see kohe paneb nagu liigutama. 

Survived Today

Hei! Otsustasin, et pöördun vahelduseks oma blogi juurde tagasi ja kirjutan ikka midagi. Eile ma midagi erilist ei teinudki, kui välja arvata mikrobioloogia test, mis oli tegelikult naeruväärselt lihtne. Kõik küsimused olid proovitestidest ning ma ei pidanudki eriti õppima, et 100% saada. Siis vaatasin sarju ning sain Under the Dome'iga lõpule. See osa lõppes ikka täiega nõmeda koha pealt ja nüüd on päris piinarikas suve oodata, et näha, mis edasi saab. Siis vaatasin veel OTHd ja SPNi 6. hooajast on jäänud veel kolm osa vaadata, enne kui seitsmendat alustan. Aga nüüd tänase juurde. Ärkama pidin pool kuus, sest kaheksast oli mul seminar, mida lihtsalt ei saanud üle lasta, kuigi oleksin seda hea meelega teinud. Siis olin täna tubli ja panin endale helkuri veel külge :) nüüd on välistatud vähemalt võimalus, et ma koduväravas trahvi saan.  Aga kui hommikusest seminarist rääkida, siis oli see sisehaiguste seminar ja seal me tegime seda õendusplaani jälle. Ma vihkan  õendusplaanide tegemist :/

Siis tuli teadustöö aluste seminar, milleks ma võtsingi arvuti kaasa, sest mu iseseisev töö oli seal. Seminaris siis jaotati meid kuueks neljaseks rühmaks ja pidime oma töid arutama. Hiljem pidime valime ühe töö, mis ette kantakse ja selleks osutus Margarita töö. Kusjuures see seminar venis kõige rohkem. Siis tuli jälle sisehaiguste seminar, kus kaks mu kaasüliõpilast oma referaadid esitasid ja seal mul tahtis ka silm kinni vajuda. Üldse oli kuidagi uimane päev. Siis anti veel mingid lehed ingliskeelsete küsimustega ja ma aitasin Railil neid tõlkida, enne kui kirurgia seminar hakkas. Seal räägiti haavadest ja õppejõud jaotas kõigile paari peale raamatud ning andis teema, mida nad sealt vaatama pidid. Meie Maarjaga saime haavade puhastamise, mis oli minu arvates kõige lihtsam, sest see tunduski kuidagi nii elementaarne. 

Kirurgia sai natuke pärast poolt nelja läbi ning ma jõudsin buss number kolmele, mis pidi minema 15:53. Kesklinna jõudes läksin kohe bussijaama ning võtsin endale Tupla, sest ma tahtsin seda juba mõned päevad tagasi ja nüüd, kui mul kõht tühi oli, kustutasin sellega esimese nälja. Siis võtsin veel kaks Kismetit, mida seal R-kioskis praegu kaks tükki ühe euro eest saab ja siis saatsin Itile sõnumi, et küsida, kas ta on bussijaamas kuskil, kuna mul oli meeles, et teisipäeviti peaks ta kuskil nelja ajal niikuinii vabanema ja ma ise juhtusin samal ajal bussijaamas olema. Noh, kuskil veidi pärast poolt ta tuligi ja siis saime mõnda aega juttu rääkida, kuni ta ikka bussi peale läks. Natuke aega hiljem tuli minu buss ka ette ja kui ma piletit ostsin, oli Iti buss juba läinud. Elva poole sõitsin vaikuses, kuna hommikul oli üks mu kõrvaklappidest lakanud töötamast ja vastik oli lihtsalt ühe klapiga kuulata. Niisiis tulingi Konsumi juures puhtalt sellepärast maha, et sealt uued kõrvaklapid muretseda ja juba oma lemmikmuusika saatel koju jõuda. Kohe, kui olin kõrvaklapid kätte saanud, ühendasin need empekaga ja nautisin seda puhta kõlaga heli. Jõhker bass on ka nendel kõrvakatel ja nüüd olen ma jälle õnnelik, et mul on töötavad kõrvaklapid, ehkki maa Konsumist koju oli ikka pääääris pikk. Ma kõnnin seda maad tavaliselt nii pool tundi, aga see teekond oli seda väärt. Ja noh, nüüd ei ole mul teile enam midagi rääkida, nii et saate laulukese ja tänaseks lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Ma pole küll eriline Taylor Swifti laul, aga see lugu läheb südamesse ja eriti veel, kui ma neid sõnu kuulan/loen. See on lihtsalt nii ilus :)

Three and A Little More Hours of Sleep

Hei-hei! Ma olen arvutist ja blogist ja kõigest eemal olnud kõigest ühe ja pool päeva, kuid ometi tundub see aeg lühem. Järelikult olen ma ikka võimeline sotsiaalset elu ka omama, mis mul täna ja eile niivõrd-kuivõrd oligi. Eile ärkasin siis kella kümnest ja sõin hommikuks mingisuguseid viinerivõileibu, sest muud polnud võtta. Siis triikisin pluusi ära ja tegin end korda. Harutasin eelmisel õhtul juustesse keeratud paberiribad ka välja ning päris võimas lokipahmakas jäi sellest mul pähe. Kui ma olin need paberiribad harutatud saanud, nägin, et kell on juba päris palju ning peaks minema bussi peale. Tartusse jõudsin veidi enne ühte ning ootasin bussijaamas tund aega Itit. Kui ta saabus, ostsime piletid Võru bussile ja kuni me seda ootasime, pakkisime Greete kingituse ära ning kirjutasime kaardile oma soovikesed. Siis läksime välja ja buss oli juba ees, kuid kohad saime kuskile tahapoole ning sõit Võru poole võis alata. Bussis rääkisime juttu ja aknast sai ka üht-teist huvitavat nähtud. Mis mulle bussisõidu juures meeldib, ongi see, et mingil määral avastad ju ka Eestimaad. Sa näed kohti, mida sa varem ehk näinud pole. 

Võrru jõudsime kuskil 3 läbi natuke ja kohe saime Vastseliina bussi peale ka. Kuigi see sõit oli pool tundi, tundus mulle täiega, et see sõit venis ja siis oli kogu aeg see hirm ka, et äkki sõidame peatusest mööda või midagi, sest me ei teadnud, kas Vastseliina on ka selline väike alevik või mingi pärapõrgu keset metsa. Igatahes kohale me jõudsime ja siis oli Greete meil kohe vastas ka. Kuna jõudsime kõvasti varem, läksime tema juurde. Seal kohtusime kohe tema isaga ja sõime grillitud võileibu. Natuke sai ka Greete kassidega möllatud ja siis läksimegi üles tema tuppa. Seal rääkisime ja siis Greete sättis end valmis ning poole seitsme paiku seadsime end noortekeskuse poole. Seal oli enne meid olnud üks 12-13-aastaste sünnipäev ning me jõudsime ajal, mil nad veel kõik ära koristasid, enne kui Greete enda kraami valmis sai panna. Meie Itiga seisime, kuigi oleks tahtnud ka midagi teha. Imelik oli lihtsalt seista ja vaadata, kuidas nad kõike valmis sätivad.

Siis mingi hetk jäi meile silma aga piljardilaud ning ma tegin lihtsalt ühe löögi, et vaadata kui hea ma veel olen, sest viimati mängisin ma piljardit mingi 9. klassis vist. Mõned hetked hiljem saabusid ühed Greete sõbrannad, kellest üks oli Stella ja teine vist Kerli, kui ma õigesti mäletan. Nad õnnitlesid Itit sünnipäeva puhul ja siis andsid kingituse ka Greetele, enne kui meie piljardimänguga ühinesid. Nemad pidid sisse lööma triibulisi pallikesi ja meie Itiga võtsime värvilised ning ikka saime pähe. Siis läksime vahepeal sööma ja siis tulid veel mõned tüdrukud, kuni meid oli kaheksa. Varsti hakkasime lauamänge mängima, millest üks oli Eesti mäng ja teine Alias. Eesti mängu tegime paarides ja meile Itiga sattusid suht kirved küsimused, kuid õnnestus mõnda lihtsamat ka saada. Siis järgmine oli Alias ja see oli ka omamoodi mäng, kusjuures Greete ja üks teine tüdruk, kelle nime ma ei mäleta, võitsid selle. 

Siis läksime alla ja panime Kinecti tööle. Sealt võtsime siis Just Dance või Dance Central või mis iganes selle mängu nimi oli ja seal sai siis paarikaupa tantsida. Me saime Itiga kolm tantsu teha ja esimene oli Bad Romance, mis oli ikka mega keeruline ja ma tegin seal mingeid täiesti lambiseid liigutusi vist :D :D :D Teine oli Grenade, mis oli natuke lihtsam ja siis õnnestus meil Itiga viiki jääda, sest see oli nagu dance battle ja siis kolmas oli see Mai-a-hii, mille raskusastmeks valisime hard, aga tegelikult oli just see minu meelest kõige lihtsam, kuigi ma sain Itilt täiega pähe. Siis läks keegi veel tantsima ja vahetasime mängu. Järgmine mäng oli midagi olümpiamängude sarnast ja minule sattusid kogu aeg sellised, kus ma pidin punase tiimi liikmega midagi koos tegema, kuigi olin ise sinisest tiimist. Esimene oli vist pinks, mis läks täitsa hästi ja teine oli poksimine, kus täiega pähe sain jälle. Poksimine võttis täiega võhmale ka ja mul on käed siiamaani valusad, muskel annab vist natuke tunda :D :D :D  Nii et jah, kes muskleid tahab kasvatada, tehke Kinectiga poksimist :D 

Noh, sellega need mängud muidugi ei piirdunud, sest olümpiat tegime edasi ja saime meie Itiga ka proovida. Ma ei tea, mis võistlus see täpsemalt oli, aga kui ma õigesti mäletan, oli esimene ala neist noolevise, kus esimene kord ma sain üle 50 meetri, teine kord 47 millegagi ja kolmas kord vist 42. Siis tuli sprint, kuid ma ei mäleta, mis tulemuse ma seal sain. Edasi tuli vist kaugushüpe, kus ma esimese korraga hüppasin 9 millegagi ja teised kaks katset panin üle, nii et seal sai Iti võidu. Siis tuli kettaheide, mis läks ka täitsa ilusti, sest esimese korraga jälle üle 50 meetri, siis 48 millegagi ja lõpuks 42. Minu meelest läkski kettaheide kõige paremini. Kõige jõhkram oli viimane spordiala, milleks oli tõkkejooks, kus ma suutsin ainult kahest tõkkest üle hüpata ja võitjaks jäi ikkagi Iti. Siis tegid ühed tüdrukud veel midagi seal Kinectis, kuni kõik teisele korrusele tagasi läksime, et filmi vaadata.

Kui filmi hakkasime vaatama, oli kell vist mingi pool kolm läbi juba natuke ja ma tõesti imestasin, kuhu see aeg kadus. See on vist see, et kui kella kuskil pole ja vaadata ei saa, siis ongi suht suva, kuni lõbus on, sest aeg läheb nii ruttu. Filmiks võtsime siis Cabin in the Woodsi ja samal ajal saime juba torti ka maitsta. Mulle täitsa maitsesid nii laimi- kui ka banaanikook, kuigi banaanikook oli ikka väga magus. Cabin in the Woodsi nägin ma aga esimest korda ja ühe õudusfilmi kohta oli see ikka väga naljakas, ma liigitaks ta pigem komöödia alla, sest õudne polnud see minu meelest kohe üldse. Samas oli hea see, et film läks kiiresti ega kippunud venima ja ma arvan, et võin öelda, et mulle täitsa meeldis see film. Pärast filmi, kui kell oli midagi neljaga, andis aga uni end tunda ja niisiis keerasingi mina ja siis ka kõik teised end magama. Magada oli natuke ebamugav, sest ma üritasin oma särki padjana kasutada ja pool ööd lihtsalt sobivat asendit leida. Siis hakkas mul veel palav ja noh, ma päris sügavalt magama ei jäänudki.

Äratus oli mul pandud kaheksaks ja umbes samal ajal ärkas ka Iti. Mina läksin siis alla end korda tegema ja tagasi tulles panin enda magamiskoti ära. Siis läksin kööki ja varsti tuli ka Iti. Sõime hommikuks salatit ja mõnda aega sai niisama laua taga istutud ja juttu ajatud, kuni kell suht palju oli ja ma enda mahlatassi ära pesin. Siis võtsime enda asjad ja viisime juba ukse juurde ära. Natuke veel niisama tuigerdamist ning oligi aeg sättima hakata ja oma sammud bussipeatuse poole seada. Kusjuures me leidsime selle päris hästi üles ja buss oli kohe ees ka. Bussi peal tegi Iti Greetelt saadud kingituse lahti ja siis rääkisime jälle mõnda aega niisama. Kuskil tuli peale ka kaks mutikest, kes omavahel võru keeles rääkima hakkasid ja seda oli nagu täiega äge kuulata, kuidas nad räägivad. Iga päev seda ju ei kuule :D Siis jõudsime Võrru ja vaatasime, mis kell kõige varasem järgmine Tartu buss läks ja päris hea oli see, et 10:30 oli tegelikult üks minemas ja kaua passima ei pidanud.

Siis ostsime sellele bussile piletid ning jäime natukeseks ootama, kuni mu telefon helisema hakkas ja helistajaks oli täiesti võõras number. Võtsin igaks juhuks vastu, sest arvasin, et see võib olla keegi, keda ma ehk tean. Teisel pool toru kuulsin aga mingi memmekese häält ütlemas "Halljuu" või midagi taolist ja teadsin kohe, et tegu on jälle ühega neist valeühendustest, mis mulle päris tihti tulevad. Ma ei teagi, miks just mina - ma olen vist valeühenduste magnet. Noh, siis panin toru ära, aga nii kui olime Itiga bussile saanud, hakkas telefon uuesti helisema, kuid siis ei vaevunud ma seda enam vastu võtma. Helises veel kolmandat kordagi, kuid siis ei lasknudki telefon midagi teha, vaid katkestas ise ning sain mõneks ajaks rahu. Siis ülejäänud sõidu Iti õppis, kuid natuke sai räägitud ka. Kambjas sõime kahepeale tema Geisha ära, mille ma tegelikult talle eile sünnipäeva puhul ostsin, sest tahtsin ikkagi midagi viia. 

Tartusse jõudes pidime natuke bussijaamas passima ja kuna Iti järgmine buss pidi minema alles 13:30, otsustas ta kellegi endale järele kutsuda ja helistas isale. Samal ajal ilmus meie juurde üks mees, kes tahtis, et me korraks prügikasti vaataks ja nimetas siis Itit Karmen Kassiks, enne kui ära läks :D :D :D :D Kuni Iti isa ootas, istusime bussijaamas. Kuna tal läks suht kaua, siis Iti veel helistas talle ja varsti jätsime juba hüvasti. Mina jõudsin siis 12:50 bussile ja vahepeal tuli sõidu ajal ikka hull unekas peale, kuigi praegu on juba täitsa inimese moodi olemine. Ilmselt lõpetan selle posti, passin foorumites, panen Ginger & Rosa laadima ning katsun mikrobioloogiaga ka tegeleda. Laulu täna vist jälle ei tule, sest ma ei oska siia jälle midagi panna, nii et olge lihtsalt chillid! :)

I Smell Winter in the Air

Hei-hei! Teie jutuvestja on mõneks ajaks (või võib-olla mitte mõneks ajaks) tagasi. Täna siis ärkasin kell pool kuus nagu karjanaine, kes oma lehmi läheb lüpsma. Siis pesin pead, panin riided selga ja passisisin natuke niisama, kuni mu õde pesus ära käib. Siis tegin külmkapi ukse lahti ja esimene asi, mis mind täna õnnelikuks tegi, oli kurk, mis mulle sealt vastu vaatas. Ma sain oma  kurgileibu jälle süüa!!!! Siis sõin oma leivukesed ära ja vaatasin, et kell on jube palju ja peaks bussi peale minema. Bussi peale jõudsin ikka õige täpselt - buss oli kohe ees. Kusjuures ma kartsin, et jään loengusse hiljaks, kuna 7:22 oli see Külitsel ja äkki siis Kaares peatub 7:45 ja ma ei jõua loengusse, kuna ma olen täielik tigu. Noh, tegelikult oli see buss Kaares 7:32 ja loengusse jõudsin kohe ilusti. Oli siis geneetika loeng, mis oli niiiii igav, sest kõike, mis seal räägiti, ma teadsin juba, ja nüüd ma teinekord lasen selle loengu julmalt üle, kui see vara hommikul või päeva lõpu poole juhtub olema.

Õnneks lõppes loeng 9:45 asemel 9:15 ja võisingi minna raamatukokku, et Itit oodata ja seni sisehaigustega tegeleda. Võtsin siis raamatu pealkirjaga "Medical Surgical Nursing", mis oli igavesti suur ja paks kivikast raamat. Tal on 2234 lehekülge, kaalub umbes 5 kilo ja maksab 126 eurot. Minul oli sellest raamatust aga ainult kolme lehekülge vaja, et seminariks mingi väike konspektikene endale ette valmistada, sest taheti ainult kopsupõletiku korral õendustegevust. See sai väga ruttu valmis ja siis jõudsin isegi ära vaadata One Tree Hilli 6. hooaja eelviimase osa, enne kui buss number kolme peatusse hakkasin minema. Välja minnes lõi ninna aga talvelõhn ja ma sain aru, et sügist polegi enam ehk nii kauaks ning peagi võime juba esimest lund näha. Kesklinnas olingi kuskil poole ühe aegu ja siis saatsin Itile ka sõnumi. Tal läks muidugi oluliselt kauem, aga mina kui rahulik inimene ootasin teda ilusti Rahva Raamatus ja noh, ma ootasin suht tund aega, sest ta ilmus alles natuke pärast poolt kahte :D 

Siis asusime kohe asja kallale ja hakkasime Greetele kingitust valima, kusjuures sellega väga kaua ei läinudki. Mis me võtsime, jääb aga saladuseks ;) Kingitus valitud, läksime kingaparandusse, et Iti saapad ära tuua ja seal selgus, et üks osa oli ikka parandamata jäänud, kuid see liimiti lihtsalt kiiresti kinni, nagu ma aru sain. Muidugi jõudis seal vahepeal palav hakata, sest ruum oli väike ja natuke aega pidi ootama. Edasi mõtlesime kuskile sööma minna ja kuna Metro tundus kaugel, läksime seekord Fastersisse, kust mina võtsin pelmeenid ja Iti kananagitsad. Õnneks need pelmeenid seekord ei pritsinudki ja kõhu sai ilusti täis. Siis oli kell juba kolm ja me mõtlesimegi, kuhu edasi, sest 15:45 pidi Iti buss minema ja natuke oli aega. Alguses otsustasime, et Tasku, aga siis pidi Iti poodi minema ja siis käisime Rimis. Rimis käidud, istusime mõnda aega bussijaamas, kuni mul 15:50 ette tuli ja Iti buss juba ees seisis. Siis jätsime hüvasti ja ma läksin ka oma bussi peale. Peaks mainima, et see sõit läks tunduvalt kiiremini kui hommikune sõit ning isegi sellel väikesel 15 minutisel jalutuskäigul jaamast koju polnud vigagi. Lisaks avastasin veel, et olen üksi kodus ja noh, sarjad laevad ning foorumites olen ka niivõrd-kuivõrd olemas. Muidugi kirjutaks ma veel, aga hetkel sai jutt otsa, nii et saate laulu ja lõpetan selle posti. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Jah, kes veel ei teadnud, siis ta laulab ka. Ma ise leidsin selle video muidu ammu, aga kuna eile sattusin uuesti peale ja tal on minu meelest täiega hea hääl ka, siis mõtlesin, et jagan :)

Sometimes You Just Need A Lucky Hand

Hei-hei! Täna tuleb vist pisike post, sest mul eriti pole midagi kirjutada, aga ma kirjutan ikka. Niisiis täna sain mõnusalt kümneni magada ja siis  hakkasin veel neid sidumisi kordama, mis mingil määral nüüd isegi selgeks olid saanud. Terve hommik läkski sidumisele, enne kui bussi peale läksin. Kuna jõudsin tund aega varem, läksin raamatukokku ja vaatasin veel neid sidumise videoid, enne kui ühikasse läksin. Kusjuures enne neljandale korrusele jõudmist olin jumala närvis ja maha istudes muutusin väga rahulikuks. Arvestus ise polnudki kõige hullem. Sain kõrva sidumise, aga kuna ma mingil kombel panin sellega ka mäsa, siis lasti mul veel küünarnukk siduda ja sellega sain ma hakkama. Siis pidin ära tundma kolm kirurgilist instrumenti ja noh, arvestuse sain igatahes tehtud. Siis viisin oma sidemerullid tagasi ja läksin Tehnoloogiainstituudi peatusse. Kuna buss number 3 tuli 15:01, arvasin, et võin isegi 15:25 peale minna, kuna poodi ma edasi minna ei plaaninud. Niisiis jooksingi kesklinna jõudes kohe bussijaama ja mu buss oligi ees. Eriti täpne ikka täna :D Nüüd olen kodus ja ilmselt olen foorumites ning vahin sarju, sest homme on vaba ja siis homme hakkan mikrobioloogiat vaatama. Praeguseks aga lõpetan selle pisikese posti ja panen siia laulukese. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: See on mind terve hommiku täna kummitanud ja tegelikult tahtsin seda eile siia panna, aga sattus täna, kuna mul ei tulnud muud lugu pähe. See oli ka mingis One Tree Hilli osas jälle ja noh, ilus lugu lihtsalt kuidagi. 

A Is My Lucky Letter

Hei-hei! Pole vist mõnda aega minust jälle kuulda olnud, aga see viga saab kohe parandatud. Vahepeal sain siis tehtud nii sidumisi kui ka niivõrd-kuivõrd sarju vaadata. Niisiis olen ma OTHga hetkel juba 6. hooaja lõpu poole jõudmas ja SPNiga alles 6. hooaja 6. osa juures. Under the Dome'i võtsin ka endale juurde ja sellest on mul hetkel viis osa vaadatud. See sari on ikka nii põnev, et pärast esimest osa enam pidama ei saanud. Oleks vist lõpunigi vaadanud, kui tookord uni minust võitu poleks saanud. Ja siis on seal veel Colin Ford, kes on täitsa kompuks noormeheks sirgunud ;) Samas näitlejana on ta minu meelest ka väga andekas ja noh, võin ta ilmselt üheks oma lemmiknäitlejatest lugeda :) Aga okei, aitab sellest mulast nüüd. Täna ärkasin kuskil natuke enne viit, sest mul oli räme kõhuvalu ja ma ei saanud sellepärast edasi magada. Siis kütsin ibuka endale sisse, aga kuna mul poole kuueks oli niikuinii äratus pandud, siis ei hakanud ma enam voodisse minema, vaid panin riidesse, sõin ja istusin siis veel mõnda aega niisama, kuni valuvaigisti mõjuma hakkab ja kõhuvalu üle läheb.

Igatahes kui valuvaigisti lõpuks mõjuma hakkas, oli kell täpselt nii kaugel, et sättima hakata ja bussi peale minna.Välja minnes sain aga mõnusa duši kaela, kuid see vihm oli hea, sest ajas une ära. Siis ligunesin tükk aega, enne kui buss tuli. Tartus ladistas mõnusalt edasi ning kooli tulles olin ikkagi ligumärg. Esimene loeng oli siis nakkushaigustest, kus ma jälle 15 minutit kuulasin ning siis läks juba mõte väga kaduma. No ei suutnud keskenduda. Pärast loengut oli kaks tundi pausi, kus ma mõtlesin sisehaigustega tegeleda, aga ei viitsinudki. Niisiis läksin sööma ja tellisin pelmeene, mis päris nämmad isegi olid ja siis jõudsin ära vaadata veel ühe osa OTHd ja SPNi, enne kui teadustöö aluste seminar tuli. Seal selgus, et polnud vaja mingeid artikleid tänaseks otsida, ehkki loengus oli teine õppejõud küll käskinud seda teha. Aga noh, tore, et ei pidanud. Seminar oligi lihtsalt loenguvormis, kus meie kuulasime ja natuke enne kahte sai see läbi. Ah jaa, täna sain lõpuks oma patoloogia töö hinde ka teada ning kardetud C asemel ilutses ÕISis selle aine juures hoopis A. Ju siis ei pannudki nende kahe küsimusega nii mööda, aga A tõstis tuju ikka lakke :D 

Noh, pärast seminari kõndisin läbi vihma ja külma tuule Tehnoloogiainstituudi peatusse ja noh, täiega külm ja vastik oli seal olla. Mu kõhuvalu tuli ka tagasi ja noh, mul praktiliselt iga kuu teatud perioodil kõht valutab ja siis kirjeldan mina seda valu nelja lihtsa sõnaga - kõige hullem võimalik valu. Hea, et mul kohe 30 tabletti valuvaigisteid kotis on, kuigi ma korraga neid ei võta. Lihtsalt igaks juhuks, kui pea või kõht peaks valutama hakkama. Noh, siis läks teine valuvaigisti sisse ja ma sõitsin kesklinna, et mööda erinevaid poode tuuseldada, kuna jälle on kellelegi vaja sünnipäevakingitust ostma hakata. Suht mission impossibru, kui seda inimest vähe tunned :D Igatahes ajastasin ma end eriti täpselt, sest jõudsin bussijaama ajaks, mil 15:25 ette jõudis ja ma kaua ootama ei pidanudki. Bussi peal olles hakkas kõhuvalu üle minema, aga lihtsalt oli uimane ja paha olla. Nüüd on igatahes parem ja kõht enam ei valuta, ma olen peaaegu inimene ;D Samas peaks hakkama sidumisi veel enne homset uuesti läbi tegema ja foorumites ka tegutsema ja ehk isegi sarju edasi vaatama, sest ma arvan, et jõuan veel sedagi teha. Praeguseks aga lõpetan posti ja saate laulu ka. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest minu arvates on see üks parimaid covereid sellest laulust ja mulle täiega meeldib, kuidas nad selle teinud on. Selline rokilikum versioon on minu meelest ikka väga kihvt :)

Another Beyond Awesome Friday Night

Päevakohane pilt :D 

Jou jou jou :D Noh, eilsest ma palju ei kirjutagi, nii et kohe tänase juurde. Äratus oli mul 7:45 ja siis ma läksin kõigepealt pead pesema. Siis otsisin riideid ja taipasin, et pidin pluusi veel ära triikima, kuigi kartsin, et aega ei olnud. Noh, tegelikult oli ja jäi ülegi. Hommikuks sõin müslit jogurtiga ja siis varsti tuli end bussi peale sättima hakata. Kooli jõudsin jälle tunnikese varem ning istusin arvutiklassis netis, enne kui sisehaiguste seminar hakkas. Täna rääkisime siis astmast ja õppejõud tõi need PEF-meetrid ka, kuhu puhuda ja siis saad teada, palju sul see väljahingatava õhu maksimaalkiirus on. Noh, naistel on norm kuskil 380 l/min ja enam ning minul tuli isegi 400 :D nice. Siis näidati mitut videot ja lõpuks võttis õppejõud need astmaravimid koos inhalaatoritega ka kaasa. Meie ülesanne oli brošüüridest kasutusjuhendeid lugeda ja siis paarilisele õpetada. Kuna mina istusin Kärkaga, siis õpetasime meie teineteisele. Üks inhalaator oli mingi selline, kuhu pidid peale vajutama ja samal ajal hingama ning kui Kärka näitas mulle, kuidas seda pihustada, siis pihustas ta seda vist meie ees istuvale kahele kursaõele peale :D oih :D Siis anti mingi situatsioonülesanne ja pidime õendusplaani tegema, kusjuures meie Kärkaga suutsime kaks probleemi ainult sõnastada ja siis jäime niisama rääkima, sest rohkem ei tulnud lihtsalt mõtteid :D :D Siis näitas õppejõud meile veel sellist raamatut nagu Medical Surgical Nursing, mis on nagu ilgelt suur ja paks ning me Kärkaga lihtsalt huvi pärast mõtlesime uurida, palju see raamat maksta võis. Minu suu pidi küll igatahes põrandale vajuma, kui sain teada, et 126 eurot O.O

Noh, igatahes sain seminarist kõvasti varem ära ja siis saatsin Itile sõnumi, kuna pidin temaga täna kinno Thori vaatama minema. Niisiis sõitsingi buss number kolmega kesklinna ja siis võtsin suunaks Rahva Raamatu, kus ma Itit ootama pidin, sest ta pidi kuskil kolme paiku jõudma. Nii sai siis riiulite vahel käidud ja erinevaid raamatuid uuritud, enne kui ma pingile istusin ja seal edasi ootasin. Kui kell oli kuskil 15:07, arvasin ma, et äkki on Iti juba tulnud ning otsib mind riiulite vahelt. Eks siis ise mõtlesin ka teda otsima hakata, kuni teda hoopis Rahva Raamatusse sisenemas nägin ja talle vastu jalutasin. Siis läksime poodi, sest olin näljast nõrkemas. Võtsin paki krõpsu ja Geisha šokolaadi, kusjuures ma tükk aega mõtlesin, miks ma kaardiga maksta ei saa, kuid siis avastasin, et olin mitu korda kaardi valepidi sisse pannud :D oih :D  Siis otsisime kohakese, kuhu end maha poetada sõime kahepeale krõpsu ja mu krõpse jäi ikka üle, kuna Iti tahtis raamatukogus ära käia, et referaadi jaoks mõned raamatud ära võtta. Neid andis tükk aega otsida, aga lõpuks leidis ta kõik ilusti üles ja me võisime Tasku poole tagasi minema hakata. Siis lasti juba saali ka ja varsti algas film. Mulle see film muidu isegi meeldis, kuigi seal olid mõned täiega wtf kohad, see-eest olid jällegi head naljad. Lõpp oli muidugi eriti WTF ja nüüd tahaks kindlasti juba kolmandat, et näha, mis edasi saab. 

Pärast filmi võtsin ma viieka automaadist välja ja siis läksime bussijaama. Seal oli kuskile mingi noortepunt kogunenud ja keegi lamas maas, tema kohal üks tüüp, kellel rusikas püsti oli. Paistis nagu kakluse moodi, kuigi mulle esialgu tundus, nagu oleks sellel maas lamajal lihtsalt äkki halb hakanud või midagi. Kes teab, mis seal tegelikult juhtus. Meie istusime bussijaama ja sõime kahepeale mu Geisha šokolaadi ära, enne kui mingi buss üheksanda platvormi juurde sõitis. See oli Iti buss. Niisiis saatsin ta bussi peale ära ja tegin isegi natuke tola, enne kui ta buss ära sõitis :D see on vist nagu mingi traditsioon juba. Siis ise läksin neljanda platvormi juurde, sest minu buss läks täna sealt ja oi, kes minu juurde tuli - Gerda, keda ma isegi ei märganud, aga tema mind märkas. Lühikest aega saime rääkida ja siis sõitis mu buss ette. Bussis istudes ja empekat välja otsides kuulsin aga mingit hullult kõrva pauku, kuid ma ei saanudki teada, mis see oli. Siis sõitis buss ära ja ma lehvitasin Gerdale. Samas sõidu ajal märkasin, et empeka aku hakkab tühjaks saama, aga kõige pullim oli see, et tegelikult sai see mul koduväravas tühjaks, nii et võin öelda, et pidas tublilt koduni vastu. Success! Koju jõudes ootasid mind juba soojad pannkoogid ja tegelikult on mul veel täiega palju nänni, aga ma äkki hiljem söön. Praegu läks TVD viimane osa laadima ja ilmselt vaatan Ravenswoodi ka uuesti, sest mu suurepärane internetiühendus lasi mul ainult algust natuke näha ja edasi mitte midagi. Siis vist alustan Under the Dome'i ning siis SPN, OTH ja foorumid. Tuleb tore õhtu, kuid praegu ma lõpetan selle blogiposti ja panen tänase laulukese. Olge chillid!

Miks just see lugu: Sest mu tuju on ikka veel üsna laes ja siis tahaks midagi natuke tantsulisemat kuulata. See sobib ideaalselt, kuna Breathe Carolina on samuti üks mu lemmikutest bändidest. Avastasingi nad tänu ühele heale coverile, mis ma leidsin, kuid see lugu siin on üks nende uuemaid.