Hei-hei! Ma olen arvutist ja blogist ja kõigest eemal olnud kõigest ühe ja pool päeva, kuid ometi tundub see aeg lühem. Järelikult olen ma ikka võimeline sotsiaalset elu ka omama, mis mul täna ja eile niivõrd-kuivõrd oligi. Eile ärkasin siis kella kümnest ja sõin hommikuks mingisuguseid viinerivõileibu, sest muud polnud võtta. Siis triikisin pluusi ära ja tegin end korda. Harutasin eelmisel õhtul juustesse keeratud paberiribad ka välja ning päris võimas lokipahmakas jäi sellest mul pähe. Kui ma olin need paberiribad harutatud saanud, nägin, et kell on juba päris palju ning peaks minema bussi peale. Tartusse jõudsin veidi enne ühte ning ootasin bussijaamas tund aega Itit. Kui ta saabus, ostsime piletid Võru bussile ja kuni me seda ootasime, pakkisime Greete kingituse ära ning kirjutasime kaardile oma soovikesed. Siis läksime välja ja buss oli juba ees, kuid kohad saime kuskile tahapoole ning sõit Võru poole võis alata. Bussis rääkisime juttu ja aknast sai ka üht-teist huvitavat nähtud. Mis mulle bussisõidu juures meeldib, ongi see, et mingil määral avastad ju ka Eestimaad. Sa näed kohti, mida sa varem ehk näinud pole.
Võrru jõudsime kuskil 3 läbi natuke ja kohe saime Vastseliina bussi peale ka. Kuigi see sõit oli pool tundi, tundus mulle täiega, et see sõit venis ja siis oli kogu aeg see hirm ka, et äkki sõidame peatusest mööda või midagi, sest me ei teadnud, kas Vastseliina on ka selline väike alevik või mingi pärapõrgu keset metsa. Igatahes kohale me jõudsime ja siis oli Greete meil kohe vastas ka. Kuna jõudsime kõvasti varem, läksime tema juurde. Seal kohtusime kohe tema isaga ja sõime grillitud võileibu. Natuke sai ka Greete kassidega möllatud ja siis läksimegi üles tema tuppa. Seal rääkisime ja siis Greete sättis end valmis ning poole seitsme paiku seadsime end noortekeskuse poole. Seal oli enne meid olnud üks 12-13-aastaste sünnipäev ning me jõudsime ajal, mil nad veel kõik ära koristasid, enne kui Greete enda kraami valmis sai panna. Meie Itiga seisime, kuigi oleks tahtnud ka midagi teha. Imelik oli lihtsalt seista ja vaadata, kuidas nad kõike valmis sätivad.
Siis mingi hetk jäi meile silma aga piljardilaud ning ma tegin lihtsalt ühe löögi, et vaadata kui hea ma veel olen, sest viimati mängisin ma piljardit mingi 9. klassis vist. Mõned hetked hiljem saabusid ühed Greete sõbrannad, kellest üks oli Stella ja teine vist Kerli, kui ma õigesti mäletan. Nad õnnitlesid Itit sünnipäeva puhul ja siis andsid kingituse ka Greetele, enne kui meie piljardimänguga ühinesid. Nemad pidid sisse lööma triibulisi pallikesi ja meie Itiga võtsime värvilised ning ikka saime pähe. Siis läksime vahepeal sööma ja siis tulid veel mõned tüdrukud, kuni meid oli kaheksa. Varsti hakkasime lauamänge mängima, millest üks oli Eesti mäng ja teine Alias. Eesti mängu tegime paarides ja meile Itiga sattusid suht kirved küsimused, kuid õnnestus mõnda lihtsamat ka saada. Siis järgmine oli Alias ja see oli ka omamoodi mäng, kusjuures Greete ja üks teine tüdruk, kelle nime ma ei mäleta, võitsid selle.
Siis läksime alla ja panime Kinecti tööle. Sealt võtsime siis Just Dance või Dance Central või mis iganes selle mängu nimi oli ja seal sai siis paarikaupa tantsida. Me saime Itiga kolm tantsu teha ja esimene oli Bad Romance, mis oli ikka mega keeruline ja ma tegin seal mingeid täiesti lambiseid liigutusi vist :D :D :D Teine oli Grenade, mis oli natuke lihtsam ja siis õnnestus meil Itiga viiki jääda, sest see oli nagu dance battle ja siis kolmas oli see Mai-a-hii, mille raskusastmeks valisime hard, aga tegelikult oli just see minu meelest kõige lihtsam, kuigi ma sain Itilt täiega pähe. Siis läks keegi veel tantsima ja vahetasime mängu. Järgmine mäng oli midagi olümpiamängude sarnast ja minule sattusid kogu aeg sellised, kus ma pidin punase tiimi liikmega midagi koos tegema, kuigi olin ise sinisest tiimist. Esimene oli vist pinks, mis läks täitsa hästi ja teine oli poksimine, kus täiega pähe sain jälle. Poksimine võttis täiega võhmale ka ja mul on käed siiamaani valusad, muskel annab vist natuke tunda :D :D :D Nii et jah, kes muskleid tahab kasvatada, tehke Kinectiga poksimist :D
Noh, sellega need mängud muidugi ei piirdunud, sest olümpiat tegime edasi ja saime meie Itiga ka proovida. Ma ei tea, mis võistlus see täpsemalt oli, aga kui ma õigesti mäletan, oli esimene ala neist noolevise, kus esimene kord ma sain üle 50 meetri, teine kord 47 millegagi ja kolmas kord vist 42. Siis tuli sprint, kuid ma ei mäleta, mis tulemuse ma seal sain. Edasi tuli vist kaugushüpe, kus ma esimese korraga hüppasin 9 millegagi ja teised kaks katset panin üle, nii et seal sai Iti võidu. Siis tuli kettaheide, mis läks ka täitsa ilusti, sest esimese korraga jälle üle 50 meetri, siis 48 millegagi ja lõpuks 42. Minu meelest läkski kettaheide kõige paremini. Kõige jõhkram oli viimane spordiala, milleks oli tõkkejooks, kus ma suutsin ainult kahest tõkkest üle hüpata ja võitjaks jäi ikkagi Iti. Siis tegid ühed tüdrukud veel midagi seal Kinectis, kuni kõik teisele korrusele tagasi läksime, et filmi vaadata.
Kui filmi hakkasime vaatama, oli kell vist mingi pool kolm läbi juba natuke ja ma tõesti imestasin, kuhu see aeg kadus. See on vist see, et kui kella kuskil pole ja vaadata ei saa, siis ongi suht suva, kuni lõbus on, sest aeg läheb nii ruttu. Filmiks võtsime siis Cabin in the Woodsi ja samal ajal saime juba torti ka maitsta. Mulle täitsa maitsesid nii laimi- kui ka banaanikook, kuigi banaanikook oli ikka väga magus. Cabin in the Woodsi nägin ma aga esimest korda ja ühe õudusfilmi kohta oli see ikka väga naljakas, ma liigitaks ta pigem komöödia alla, sest õudne polnud see minu meelest kohe üldse. Samas oli hea see, et film läks kiiresti ega kippunud venima ja ma arvan, et võin öelda, et mulle täitsa meeldis see film. Pärast filmi, kui kell oli midagi neljaga, andis aga uni end tunda ja niisiis keerasingi mina ja siis ka kõik teised end magama. Magada oli natuke ebamugav, sest ma üritasin oma särki padjana kasutada ja pool ööd lihtsalt sobivat asendit leida. Siis hakkas mul veel palav ja noh, ma päris sügavalt magama ei jäänudki.
Äratus oli mul pandud kaheksaks ja umbes samal ajal ärkas ka Iti. Mina läksin siis alla end korda tegema ja tagasi tulles panin enda magamiskoti ära. Siis läksin kööki ja varsti tuli ka Iti. Sõime hommikuks salatit ja mõnda aega sai niisama laua taga istutud ja juttu ajatud, kuni kell suht palju oli ja ma enda mahlatassi ära pesin. Siis võtsime enda asjad ja viisime juba ukse juurde ära. Natuke veel niisama tuigerdamist ning oligi aeg sättima hakata ja oma sammud bussipeatuse poole seada. Kusjuures me leidsime selle päris hästi üles ja buss oli kohe ees ka. Bussi peal tegi Iti Greetelt saadud kingituse lahti ja siis rääkisime jälle mõnda aega niisama. Kuskil tuli peale ka kaks mutikest, kes omavahel võru keeles rääkima hakkasid ja seda oli nagu täiega äge kuulata, kuidas nad räägivad. Iga päev seda ju ei kuule :D Siis jõudsime Võrru ja vaatasime, mis kell kõige varasem järgmine Tartu buss läks ja päris hea oli see, et 10:30 oli tegelikult üks minemas ja kaua passima ei pidanud.
Siis ostsime sellele bussile piletid ning jäime natukeseks ootama, kuni mu telefon helisema hakkas ja helistajaks oli täiesti võõras number. Võtsin igaks juhuks vastu, sest arvasin, et see võib olla keegi, keda ma ehk tean. Teisel pool toru kuulsin aga mingi memmekese häält ütlemas "Halljuu" või midagi taolist ja teadsin kohe, et tegu on jälle ühega neist valeühendustest, mis mulle päris tihti tulevad. Ma ei teagi, miks just mina - ma olen vist valeühenduste magnet. Noh, siis panin toru ära, aga nii kui olime Itiga bussile saanud, hakkas telefon uuesti helisema, kuid siis ei vaevunud ma seda enam vastu võtma. Helises veel kolmandat kordagi, kuid siis ei lasknudki telefon midagi teha, vaid katkestas ise ning sain mõneks ajaks rahu. Siis ülejäänud sõidu Iti õppis, kuid natuke sai räägitud ka. Kambjas sõime kahepeale tema Geisha ära, mille ma tegelikult talle eile sünnipäeva puhul ostsin, sest tahtsin ikkagi midagi viia.
Tartusse jõudes pidime natuke bussijaamas passima ja kuna Iti järgmine buss pidi minema alles 13:30, otsustas ta kellegi endale järele kutsuda ja helistas isale. Samal ajal ilmus meie juurde üks mees, kes tahtis, et me korraks prügikasti vaataks ja nimetas siis Itit Karmen Kassiks, enne kui ära läks :D :D :D :D Kuni Iti isa ootas, istusime bussijaamas. Kuna tal läks suht kaua, siis Iti veel helistas talle ja varsti jätsime juba hüvasti. Mina jõudsin siis 12:50 bussile ja vahepeal tuli sõidu ajal ikka hull unekas peale, kuigi praegu on juba täitsa inimese moodi olemine. Ilmselt lõpetan selle posti, passin foorumites, panen Ginger & Rosa laadima ning katsun mikrobioloogiaga ka tegeleda. Laulu täna vist jälle ei tule, sest ma ei oska siia jälle midagi panna, nii et olge lihtsalt chillid! :)
No comments:
Post a Comment