Wednesday, November 13, 2013

I Used to Think That Silence Was Golden


Hei-hei! Kuna ma ei oska kuskilt alustada, siis ma räägiks ehk seda, et kuulasin eile lõpuks Avril Lavigne'i kõige uuema albumi ära ja sealt meeldisid mulle ainult pooled lood. Väga kihvt oli minu meelest "Bad Girl", mis oli koos Marilyn Mansoniga ja siis on peale "Rock N Rolli" ja "Heres to Never Growning Upi" üks lemmikutest veel "Hello Kitty". See lugu meeldib mulle sellepärast, et see on lihtsalt nii teistsugune Avrili tavalisest stiilist, aga samas täiega catchy ja jääb kummitama ja seega võib selle ka tänase posti lõpust leida. Kui tänase juurde muidu tulla, siis ärkasin kümnest ja tundsin end õnneks puhanuna. Siis olin hommikul mõnda aega arvutis ja lõpuks läksin kooli. Mul pidi olema eripatoloogia loeng, aga mingil põhjusel ma sinna ei jõudnud. Siis tuli farmakoloogia, kus räägiti valuvaigistitest ja seekord ma isegi sain aru ning üritasin isegi konspekteerida, ehkki andsin alla, sest õppejõud pani slaide kiiremini edasi kui ma trükkida jõudsin. Muigama pani mind selles loengu see, kui teemaks tulid rape drugid :D :D :D üks aine, mida rape drugina kasutati oli ketamiin või midagi sellist, kui mul õigesti meeles on.

Peale konspekteerimise ja tähelepanelikult kuulamise oli mul selles loengus muidugi Sannuga vaja Skype'is lobiseda ja mind täiega ajas naerma see, kui ta ütles, et valib endale mehi kirjaoskuse järgi :D :D :D päris põnev :D :D Loeng lõppes muidu juba enne poolt nelja ja siis arvasin, et jõuan buss number kolmele, aga see sunnik sõitis nina eest minema. Siis läksin üle tee ja buss number viie peale ma jõudsin. Kuskil kell neli olin kesklinnas ning kuna nälg kiusas, läksin poodi ja ostsin endale "lõunasöögi", milleks oli kaks peekoni-muna pirukat ja Snickers. Kuna bussini oli aega, läksin bussijaama ja istusin maha, et oma "lõunasöök" ära süüa. Siis läksin platvorm number kümne juurde, sest ma ei viitsinud Peedu bussi oodata ja nii läksin poole viiesega. Kusjuures sellel 15-minutisel jalutuskäigul jaamast koju polnud midagi nii hullu ja noh, koju jõudes avastasin, et olen jälle üksi. Nüüd siis panin endale Ravenswoodi ja The Originalsi laadima, kuid kavatsen jätkata ka SPNi ja OTHga ning loomulikult foorumites passida. Täna on õnneks see hea, et saab kauem üleval olla, sest homme vaba. Aga kuna mul teile enam tänasest midagi rääkida pole, panen siia laulukese ja lõpetan. Olge chillid! :)



Miks just see lugu: Sest see on üks mu kõige lemmikumatest lugudest Avrili uuelt albumilt. Nagu mainitud, meeldib see mulle sellepärast, et on nii erinev Avrili tavalisest stiilist ja samas see kohe paneb nagu liigutama. 

No comments:

Post a Comment