I Feel Good

Pretty much how I feel right now

Hei-hei! Noh, eilse kohta mul küll midagi väga põnevat kirjutada pole, sest ma tegelesin enamiku ajast ikkagi hingamiselundkonna haiguste õppimisega. Täna hommikul oleksin ka vabalt kaheksani võinud magada, aga panin äratuse tund aega varem, et ma saaks need haigused veel üle korrata. Siis panin veel juuksurisse aja kinni, nii et laupäeval saan ma endale tuka ja mu juuksed on ka siis ilmselt pärast seda mõne sentimeetri võrra lühemad ;) Kooli jõudsin kümne ajal, kuigi sisehaiguste seminar ja kontrolltöö pidid hakkama üheteistkümnest. Niisiis oli mul veel võimalus veel nendele haigustele pilk peale heita ja seda ma tegin ka. Noh, töö iseenesest ei olnudki raske ja ma ise tunnen ka, et hästi läks ikka. Ma kogu aeg kirjutasin ja polnudki ühtki küsimust, millele ma vastust ei teadnud. Kui töö tehtud, siis anti uus ülesanne, milleks oli südamehaiguste uurimismeetodite kohta informatsiooni otsimine. Minule sattus siis südame ultraheli ja söögitoru ehhokardiograafia... jah, te kindlasti teate, mis need on :D Siis läksimegi Margarita, Eva ja Oksanaga arvutiklassi, kuna ma täna arvutit kaasa ei võtnud. Ei viitsi sed rasket jurakat ju kogu aeg ka vedada. Kuigi kell oli vaevu pool üks, oli väljas ikkagi pime nagu õhtu ja isegi mul oli tunne, et kell oleks nagu neli ja Margarita tegi ka tähelepaneku, et väljas oleks nagu õhtu. 

Siis pidime klassi tagasi minema, aga keegi ei teadnud, kas on ruumis 015 edasi või on teine ruum, sest tunniplaanis oli teine ruum. Niisiis hakkasin mina ka paanitsema, sest olin oma koti ju 015 jätnud ja kartsin, et ei saa seda enne tunni algust kätte, kuid siis selgus, et tund oli samas ruumis edasi ja ma võisin ise ka kergendatumalt hingata. Kui ma selle klassi ukse taga ootasin, nägin ka esmakursuslasi, kellest üks nägi välja täpselt nagu JoJo. Jap, juba teine tema teisik, kuigi selle tüdruku kohta võiks öelda, et ta oli lausa JoJo kloon :D :D See selleks. Noh, tegelikult olekski pidanud mu koolipäev täna neljani olema, aga kuna vahepeal oli auk, oli õppejõud nõus pärast tööd selle südamehaiguste seminari kohe otsa tegema. Noh, siis seal kandsimegi ette oma ülesannete lahendused ja siis lasti lõpuks minema. Lootsin jõuda buss number kolmele, aga iroonilisel kombel vuras see mu nina eest minema. Niisiis läksin üle tee, sest mul oli meeles, et 5 peaks minema 13:57 ja selle peale ma jõudsingi. Kesklinna jõudes jalutasin kohe bussijaama ja oi, kelle ma sealt leidsin... Iti oli juba seal. Siis saime natuke rääkida, aga lõpuks pidi tema bussi peale minema ja mina jäin veel enda bussi natukeseks ootama. Õnneks mitte kauaks. Koju sõites olin suht omas mullis, kuid tuju on täiega laes, sest kontrolltöö on tehtud ja nüüd ei pea poolteist nädalat enam midagi õppima ka, sest järgmine nädal töid pole. Rääkides järgmisest nädalast, tuleb see eriti mõnus, sest ma olen ainult kolmel päeval koolis ja mu nädalavahetus hakkab juba neljapäevast. Noh, nüüd igatahes kavatsengi natuke vabamalt võtta ja täna olen palju foorumites, kuigi peaks homseks seminariks vererõhu ka üle vaatama. Õnneks pole see midagi ületamatut. Praeguseks aga lauluke ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest see tekitab lihtsalt sellise mõnusa tuju ja ma alles täna taipasin, et pole Foster The People'it päris ammu kuulanud ka. Neil on tegelikult väga hea muusika ;)