Like A Dynamite

Täna läheb küll minuga kokku :D

Täna siis oli mul vaba päev. Eile läksin voodisse kuskil kaheteistkümne paiku, sest nii hull uni oli. Hea oli see, et käisin eile koolis, aga täna ega homme minema ei pea. Nagu oleks üks nädalavahetus küll läbi saanud, aga siis kohe teine pihta hakanud. Nii hea. Ärkasin natuke peale kahtteist ja siis panin kohe arvuti käima. Rääkisin millalgi Skype'is Sannuga juttu ja noh, tuli mõte, et võiks temaga millalgi jälle välja minna. Ise elab Tartus, mina õpin Tartus, aga välja on nii harva jõudnud. Niisiis ma mõtlesin reede peale ja ma loodan, et ta ise on ka nõus, sest igatahes praegu ei osanud ta mulle midagi kindlat öelda. See oleks täiega lahe. Siis sai jälle niisama juttu ajatud ja mul tuli äkki tunne, et tahaks midagi head. Muidu tõmbasin enda mp3 ka puhtaks ja nii jäi 829st laulust järgi nii 590. Kõik need screamo lood tõmbasin maha, kuna ma niikuinii neid enam väga ei kuula ja siis pole mõtet ka hoida, kui ma ainult skippima neid jäängi.

Noh, siis ma käisin pesus ja läksingi poodi. Päris palju nänni ostsin omale kokku - Kräsupea kook, juustukuklid, kartulivahvlid, Komeedi kommid ja üks suur Annekese šokolaad. Kräsupea kook on nii nämma, aga ma kahtlen, kas ma kogu selle ülejäänud nänni ka ära jaksan süüa. Küll ema ja vend aitavad siis või siis panen homseks midagi kõrvale. Tee peal kuulasin Traini ja see oli lihtsalt nii mõnus. Kui see bänd tuleks Eestisse, siis kindlasti tahaks ma ka neid kuulama jõuda, ükskõik siis, kuidas ma sinna jõuan. Päris hull tuul oli ka täna, aga muidu oli väljas selline mõnus. Eriti hea oli tunda grillimise lõhna, sest mõned inimesed olid välja grillima tulnud. Mmmm, tahaks ka :) Noh, igatahes palju mul täna enam rääkida ei ole, seega lõpetan. Olge chillid! :)

Punane mustal või must punasel?

New hairstyle, yo

Ja ongi käes esmaspäev. Minule tähendab see siis põhimõtteliselt viimast nädalat kooli enne praktikat. Mis veel kõige parem - nii homne kui kolmapäev on vabad ja seega on koolis käimiseks jäänud ainult neljapäev ja reede. Mis ma nädalavahetusel tegin? Värvisin juukseid, nüüd pildil on siis see, mis lõpuks välja tuli. Alguses mõtlesin neid musti salke küll rohkem, aga lõpuks jäi ikka nii, nagu ta on. Ma ei tea, mulle meeldib. Ja mulle meeldib väga see ka, kuidas punane jäi. Kes teab, võib-olla jäängi punapeaks ;) Või noh, selles mõttes nagu praegu - pooleldi punapeaks. Siis vaatasin sellist filmi nagu Warm Bodies, aga sellest ma juba eile kirjutasin natuke. Nii, laupäeva öösel võttis Madis minuga ühendust ja mina olin just mõned päevad tagasi bussiga koju sõites mõelnud, et nii ammu pole rääkinud. Ma mäletan veel neid aegu, kui ma temaga öö läbi rääkisin ja ta mind pidevalt naerma ajas. Laupäeval siis sai jälle nii kaheni räägitud, kuni me mõlemad ära vajusime ja siis ajas ta mind ka naerma. Pidi mais Tartu tulema, nii et ma loodan, et saan teda üle pika aja näha ka. Viimati nägin teda detsembris ja see oli ka üks parimatest päevadest. 

Täna hommikul ärkasin kella 10 paiku ja sõin mingeid šokolaadiga krõbinaid. Need tegid piima ka pruunikaks ja siis ma sain kakaopiima. Nämma. Siis olin lihtsalt arvutis ja kuulasin muusikat, ühe sõnaga tegin oma toimetusi. Kell 2 tuli buss. Nõost tuli jälle Karolin peale, aga seekord ta ei istunudki minu juurde. Tavaliselt istub ja siis me räägime, kuni kohale jõuame. Siis täpselt kell kolm jõudsin kooli ja läksin mõneks ajaks kohvikusse, kuna praks pidi alles 15:45 hakkama. Nii poole aegu viskasin kitli selga ja seadsin sammud ühikasse. Seekord vaatasime siis filmi sünnitusest ja nüüd järgmiseks praksiks peame sünnitusplaani tegema. Edu mulle sellega, ilmselt kasutan selleks oma homset vaba päeva. Kuskil pool kuus sain vabaks ja siis läksin kohe Noorusesse buss number viit ootama. Kaua ei pidanudki ootama ja ma hõivasin ühe aknaaluse vaba istme. Kuna see buss sõidab ka Veerikult läbi ja ma vaatasin aknast välja, leidsin, et Veerikul on mõned päris huvitavad ja omapärased ehitised. Ma imestan, kas ma olen ainus, kes nii arvab. 

Siis jõudsin kesklinna ja jälle Rimisse. Võtsin seekord ühe Aura joogi ja minu meeldivaks üllatuseks oli neil ka pitsat, mille ka võtsin. Siis läksin bussijaama sööma, kuna mu bussini oli kohe päris kõvasti aega. Korraks mõtlesin isegi, kas minna öölaulupeole või mitte. Tegelikult ma tahtsin minna küll, aga kuna mul polnud öömaja kuskilt tol hetkel saada ja viimase bussi peale poleks ma ka jõudnud, pidin loobuma. Noh, mis seal ikka. Siis nüüd olengi kodus ja vaatan, kuidas ülejäänud õhtu veedan. Ilmselt PLL-i või mõne filmi seltsis või siis mööda foorumeid kolades. Olge chillid! :)

Warm Bodies

Niisiis kui mul jälle igav oli, kolasin seekord YouTube'is ning leidsin täiesti juhuslikult just selle filmi traileri. Vaatasin selle ära ning kohe tekkis minus soov ka seda filmi ise näha. Kuna ma polnud kindel, kas see on juba kinodes olnud või mitte, vaatasin kohe IMDb-st järele ja sain teada, et ammu juba oli. Niisiis ei jäänud mul muud üle, kui see film internetist üles otsida ja vaatama hakata. Kuna mul oli piisavalt igav, tegin seda põhimõtteliselt kohe pärast traileri vaatamist.

Nii, ma räägikski alustuseks siis lühidalt, millest see film üldse oli. Põhimõtteliselt oli filmi peategelaseks noormees nimega R, kes oli zombie ega teadnud, mis tunne on olla elus. Ta elas mingisuguses mahajäetud lennujaamas, kus olid ka teised zombied ja tal oli parim sõber nimega M, kellega ta vaevalt sõnade abiligi suheldud saab. R'ile meeldib kõige rohkem - nagu ühele zombiele omane - ajudest toituda, sest need panevad teda elusana tundma ning annavad talle mingisugusedki mälestused. Siis ühel päeval tuleb sinna lennujaama grupp inimesi, nende seas tüdruk nimega Julie, kellesse R lõpuks armub. See aga paneb midagi temas muutuma ning tal tekivad tunded ja päris oma mälestused, justkui hakkaks ta elusaks inimeseks muutuma. Sama juhtub ka teiste zombiedega ja seda just tänu R'ile ja Juliele. Ja noh, kui ma edasi räägin, räägin juba liiga palju :D 

Mulle meeldis see, et see film ei olnud läbinisti ninnu-nännu lovestory, vaid seal oli ka nalja, actionit, draamat ja natuke isegi õudust. See oli lihtsalt selline film, mis mind kaasa elama pani. Mingil määral meenutas see plot mulle "Kaunitari ja koletist", sest just armastus oli see, mis zombied uuesti ellu äratas. Olgu, see ei mõjunud mitte ainult ühele zombiele, vaid neile kõigile. Samas oli huvitav jälgida, kuidas R alguses Juliega suhelda üritas, kui tal sõnadki vaevalt suust välja tulid. See oli päris naljakas. Nicholas Hoult oli üldse kuidagi suurepärane ja ma ei saa kohe mainimata jätta, et lisaks sellele, et ta hästi näidelda oskab, on ta tõeline eye-candy. Väga lahe oli minu meelest ka filmi lõpp, kui just inimesteks saanud zombied õppisid elama nii, nagu teised inimesed, päris palju nalja sai seal. Ma kindlaid kohti mainima ei hakka, eks seda vaatate juba ise, kui huvi ja tahtmist on. Et jah, ühe sõnaga ütlen ma ainult seda, et soovitan seda filmi teilegi, kes te veel näinud pole. Kindlasti vaadake! :)

Nalja peab saama :D

Nojah, ongi reede käes ning see nädal läks jälle kiiremini, kui ma arvasin. Täna hommikul midagi erilist ei toimunud, aga juba bussi peale minnes ja empekat kuulama hakates avastasin oma playlistist Three Days Grace'i ja Eyes Set To Killi. Nii hea oli neid bände üle pika aja kuulata, eriti veel, kui ma mäletan, kui palju nad mulle kunagi ikka meeldisid. Tänase postituse lõpust võib ilmselt ka ühe Three Days Grace'i laulu seega leida. Siis bussisõit läkski kiiresti ja varsti jõudsin kooli. Kui ma riidehoidu oma tagi ja ketse hakkasin ära panema, hakkas midagi äkki undama ja mul läks ikka päris tükk aega, et mõista, et see oli tuletõrjealarm. Õnneks valehäire. 

Siis tuli terviseergonoomika. Seal tegime veel mõned võimlemisharjutused rühihäirete parandamiseks ja siis mängisime. Viisin enda liikumismängu ka läbi. Kuna see oli viimane praks, oligi sellega kõik ning kuna nüüd on kõigil aine arvestatud, lasi õppejõud ka varem ära, mis jättis mulle täpselt poolteist tundi aega enne neid praktikale saatmise loenguid. Siis istusin jälle kohvikus, mis on mulle justkui teiseks koduks saanud ja kolasin niisama netis. Need praktikale saatmise loengud venisid, aga ma sain praktikaraamatu ja nüüd ma tean, mis mind enamvähem nüüd ja ka edaspidigi ees ootab. Pärast loenguid nägin riidehoius Gerdat, aga tema kohe kuidagi ei pannud mind tähele. Siis sain riided selga ja koputasin talle õlale. Ehmatas. Siis liitusid veel Marilin ja Ingel ja me mõtlesime kõik neljakesi täna 3-ga siis minna. Ingel käis veel õppekava juhi juures mingeid asju ajamas ja meie Marilini ja Gerdaga rääkisime riidehoius veel juttu, kuni mõistsime, et peaks minema hakkama. Just siis tuli Ingel tagasi ja me ütlesime, et ta käppe riidesse paneks, sest need linnaliinibussid võivad varemgi tulla. 

Minu praktikaraamat siis :)

Igatahes Ingel veel pani mantlit selga, aga meie Gerda ja Mariliniga läksime juba välja, kuni jutt meil Gerdaga jälle nuustikutele kiskus :D :D Gerda küsis minult, kas ma lähen Kaare peatusest või tulen ikka 3-ga bussijaama, kuigi ta teadis, et ma tulen bussijaama. Ikkagi ütles ta, et ma olen nuustik, kui Kaarest lähen bussi peale :D Jälle üks tore nimi juures, kuigi seda ma siiski ei teinud :D Siis väljas sadas vihma ja oli porine ning Marilini oli täna just baleriinadega tulnud. Siis me naersime seal ja veel naljakam oli see, et ta pidi nendega veel Võrru minema :D Aiai. Mingi hetk jooksis meile Ingel järele, vihmavari käes. Lubas meid kõiki enda vihmavarju alla, kuigi neljakesi ühe vihmavarju alla oli päris tükk tegu ära mahtuda :D Siis hakkasime just sinna Tehnoloogia instituudi peatusse jõudma, kuni 3 ette sõitis ja siis me juba jooksime selle bussi peale, kuna vastasel juhul oleks ta ikkagi meil nina alt minema sõitnud. Siis mahutasime end sinna bussi kõige tagumisse otsa ja rääkisime seal veel edasi. Kaare peatuses tuli kontroll peale ja see oli esimene kord, kui mina tolle punase bussiga sõites kontrolli näen. Riiamäel hakkas meie fantastiline nelik juba laiali minema, sest seal läks maha Gerda, meie Mariliniga sõitsime kesklinna ja Ingel läks alles Pikal maha. Mariliniga jäime veel foori taga passides muusikast rääkima ja siis ma nagu muuseas mainisin, et kui The Script tuleks Eestisse, siis oleksin igatahes kindel mineja. Ükskõik mis viisi ma selleks siis leian. Ja siis Marilin oli nagu - aah, täpselt tema mõte. Nii lahe tegelikult, siis ma lähekski ilmselt temaga. Tuleb loota, et see ilus päev tuleb ka kunagi :)

Niisiis Marilin oli suundumas bussijaama nagu minagi, ainsa erinevusega, et mina tahtsin veel sularaha välja võtta ja Rimis ära käia. Siis läksimegi laiali, mina ostsin Rimist paar saiakest ja juua, Marilin läks otse bussijaama. Kuna minu bussini oli aega ja ma ei teadnud, millal Marilini buss läks, läksin ise ka bussijaama ja otsisin ta uuesti üles, et ta bussi peale saata ja siis ise enda bussi peale minna. Siis seisimegi seal peatus nr.2 juures ja rääkisime. Ajasime niisama lolli juttu ja naerdud sai ka. Siis tulid meie bussid ja mina jooksin üle tee peatus nr.10 juurde, tema läks 2 juurest enda bussi peale. Siis sai sõidetud ja muusikat kuulatud ja nüüd kodus.

Mõtlesin, et teen täna selle nalja ära ja alustan oma väikse (või mitte nii väikse) soengumuutusega ja teen täna selle blondeerimise osa ära, et homme punasega üle teha ja pühapäeval lõpuks viimane lihv anda. Natuke imelik ja laiguline jäi, aga küll punane ühtlasemaks teeb ja ma loodan, et lõpptulemus jääb ikka pigem kena. Siiski panen hetkel väikse pildikese ka veel enne, kui selle postituse lõpetan, sest mul saab tõesti jutt juba otsa tänaseks. Ja noh, muidugi ei saa ma lisamata jätta siis juba alguses lubatud laulukest. Olge chillid! :) 

No makeup btw :D 

Why is it so hard to find someone who cares about you when it's easy enough to find someone who looks down on you?

Sõnutasime selu :D

Hommikust midagi erilist kirjutada ei ole, sest see oli hommik, nagu hommikud ikka. Ärkasin kell 7, sõin ja tegin oma tavapäraseid toimetusi. Mingi hetk rääkisin Indraga ja siis saime koos ühe RPG jaoks plaanid tehtud, nii et ma loodan, et ta suudab oma aktiivsust hoida ka, sest muidu võin ise ka ära kaduda. Noh, siis kuulasin veel muusikat ja lõpuks bussi peale. Mingi väike buss oli jälle ja see tuli puupüsti täis. Kusjuures huvitav asi selle bussiga koolis käimise juures on see, et mulle jäävad nii paljude bussijuhtide nimed meelde :D Jälle mingi minu veider kiiks ilmselt :D 

Siis tulin kooli, olin tunnikese arvutis ja edasi tatsasin tervisseergonoomikasse. Seal tegime võimlemiskeppidega harjutusi. Üks harjutus oli see, et pidi seda õhku viskama ja kinni püüdma, aga mul seda osavust nappis ja nii kukkus see kepp mul käest ära ja tabas Annit :D Siis võtsime need suured võimlemispallid ja neil oli mõnus peale istuda, aga mingi peal aelemine või mis iganes...õudne, sest see pall kogu aeg liikus ja ma kartsin, et kukun palli pealt maha. Siis tegime paaris venitamist ja kõige vastikum oli see, kui mul kaela venitati. Siis tekkis reaalselt tunne, nagu tahaks keegi mul pead otsast ära tõmmata. Pärast (ja siiamaani) on selline tunne, et kõik lihased on jäigad ja imelik üldse liigutada. Ma olen nagu pulk. Siis tuli 3-tunnine paus ja Marilin liitus minuga. Rääkisime juttu ja naersime ja väga tore oli. Ma rääkisin, mis me eile inkas tegime ja kui ma tahtsin öelda, et seletasime sõnu, tuli selle asemel hoopis sõnutasime selu :D :D Siis tegin ühte uude foorumisse oma ankeedi ja albumi ka ära ja loodan, et saan aktiivne olla ;) Mingi hetk tuli veel Ülle, kes pidi küll inkasse minema, aga kellega me lihtsalt juttu jäime rääkima. See lõppes sellega, et Ülle jäi inkasse mõned minutid hiljaks :D no see on see, kui end ära unustatakse :D  Mingi hetk enne vene keelt tuli ta minu juurde aga tagasi ja siis ma kirjutasin Indrale juba vastust, mille peale Ülle ise küsis, kas ma kirjutan romaani, kuna mu sõrmed käivad trükkides nii kiiresti. Ma trükin jah kiiresti :D 

Vene keel oli väga väsitav ja ma lihtsalt kuidagi tiksusin selle tunni siis mööda. Siis õpetaja lasi, et keegi tahtis varem ära minna ja kui Mairi ütles, et see oli tema, siis lõpetaski ta selle tunni ära. Nojah, kell hakkas poole seitsmele lähenema ja ta ise oli ka väsinud. Aga ma olin nagu niii tänulik, et ta nii tegi. Hmm...mis veel? Jaaa, siis ma vaatasin neid linnaliinide graafikuid ja nägin, et 3 läheb 18:31. Mina tulin koolimajast välja 18:26 ja 18:28 olin Tehnoloogia instituudi juures. Kusjuures see buss tuli varem ette, aga tuul oli külm ka, seega mulle täitsa sobis nii. Siis läksin Rimisse ja kuna mul oli hull nälg, ostsin 3 lihapirukat, 2 vaarikakohukest ja juua ning läksin siis bussijaama sööma, kuna mu bussini oli aega. See pidi väljuma ju alles 19:20. Siis ma istusin ja sõin seal ja mingi kari hiinlasi tuli sinna. Kuulasin, kuidas nad omavahel räägivad ja see nende keel tundus kuidagi naljakas ja huvitav. Äge oli neid rääkimas kuulata. Noh, siis nad läksid ära ja mina läksin ka seekord siis peatus nr.4 juurde, sest too buss väljus 4 alt. Siis ma nägin ühte kutti, kes nägi välja täpselt nagu Ezra Miller! O.O Hakkab vist jälle pihta see teisikute nägemine. Sõidu ajal kuulasin muusikat ja nüüd olen kodus. Hea, et homme reede on. Täna lõpetan selle posti ühe Skilleti lauluga. Olge chillid! :)

Awake And Alive

Mulle ilmselgelt meeldib ta liiga palju :D

Järjekordne hommik, kui ma ei teagi kohe, kust alustada. Hmm...täna ärkasin kell 7 just selle pärast, et farmakoloogia arvestustest ära teha. See toimus e-õppe keskkonnas ja avanes kell 8:15, mis jättis mulle piisavalt aega oma materjal veelkord üle lugeda. Lugesin siis korra läbi ja asusin testi tegema. Küsimused olid lihtsamad kui ma alguses ootasin ja nii oskasin ma enamusele vastata ilma materjali abita, mis mul siiski lahti oli. Mõne üksiku küsimuse puhul vaatasin ainult veelkord materjali üle. Tulemuseks sain 63%, mis tähendas seda, et olen läbi saanud.. Siis test tehtud, läksin magama tagasi ja magasin kümneni. Siis asusin oma tavapäraste hommikuste toimetuste juurde ja oli natuke aega arvutis, kuni lõpuks bussi peale läksin.

Siis kooli jõudes olin üllatunud, kui Tartus jälle kõva tuul oli. Reaalselt oli jälle selline tunne, et see tuul viib minu ka lendu. Muidu olin jõhkralt janune ka ning mõtlesingi kohe, et esimese asjana lähen ostan kohvikust juua omale. Seekord vähemalt joppas nii, et juua oli ka ja nii ma võtsingi õuna-kirsi-aroonia Aura Active'i. Mõnus külm jook. Kusjuures kummaline on see, et söögiisu tuleb tasapisi juba tagasi, aga ma tahan absoluutselt kogu aeg juua. Eile ostsin ka enne bussi peale minemist juua omale, sest selline tunne oli, nagu kurk kuivaks. Kuna inglise keeleni oli oma tunnike aega, siis läkski see tunnike mul kohvikus arvutis istumisele ja sellele blogipostitusele alguse tegemisele. Siis läksin inkasse ja seekord läks isegi kiiremini, sest lõbus oli ja nalja sai palju. Saime oma kontrolltööd ka tagasi ja mul oli jälle A ning kui ma vaatasin punktisummat, siis juba t e i s t korda järjest maksimumpunktid. Igatahes olen sellega rahul :)

Siis pärast inkat tuli normaalse raseduse loeng. Selle lihtsalt tiksusin kuidagi mööda ja siis juba läksin Tehnoloogia instituudi juurde buss number 3 ootama. Mingi hetk tuli Ingel ka, keda ma alguses ära ei tundnud ja kes mind ära ei tundnud, aga siis tundis, kui lähemale tuli ja me mõlemad naersime selle üle. Siis rääkisime juttu, kuni buss tuli ja seal jätkus juttu muidugi edasi, kuni me mõlemad kesklinnas maha läksime ja Rimisse teel olime. Taskusse jõudes nägin Sannut, poleks tal seda ruudulist kotti olnud, poleks ma teda ära tundnud. Temaga oli mingisugune lühem tüdruk ja ma täpselt ei saanud aru, kes see oli. Igatahes ma olin nagu: Sannu?! Hei, Sannu?! Lõpuks ta vaatas meie poole ja ma lehvitasin talle, kuna polnud aega pikemalt juttu rääkima jääda. Igatahes pärast me naersime ikka Ingliga kui random see oli. Siis ostsime süüa ja Ingel küsis, mida ta kartuli juurde võiks teha. Mul nagu täiesti lambist tuli, et kalapulgad ja ta nimetas mind geeniuseks, sest need ta valiski. Ise võtsin juua, kaks viineripirukat ja Geisha šokolaadi, sest inkas aeti šokolaadiisu peale. Siis Ingel läks koju ja mina läksin bussijaama ootama. Nii tunnikese ootasin ja sain bussi peale. Nüüd siis õnnelikult kodus, aga selle postituse lõpetan jälle ühe lauluga, mis mul hästi südames on. Seekord siis Avril Lavigne - Everybody Hurts. Olge chillid! :)

Everybody hurts some days
It's okay to be afraid
Everybody hurts, everybody screams
Everybody feels this way and it's okay

Let The Rain Fall Down

Let the rain fall down and wake my dreams

Let it wash away my sanity

'Cause I wanna feel the thunder, I wanna scream

Let the rain fall down, I'm coming clean

Hea asi tänase juures oli see, et ma sain kümneni magada ja seekord puhkasin end välja ka. Raske muidugi oli nii magusa une pealt voodist välja saada, aga ma olin sellest hoolimata pärast pesus käimist juba üsna ärkvel. Siis sõin, võtsin arvuti ja kuulasin...hehe...Hilary Duffi lugusid terve hommiku. Vanad head ajad tulid meelde, kui ma rohkem Hilary Duffi kuulasin. Nüüd enam mitte nii väga, aga tal on mõni päris hea lugu ikka. Siis õppisin veel vene keele tööks, kuna eile ma ei viitsinud seda teha. Aii, laisaks hakkan ise ka minema, aga teine asi oli veel see, et mu pea lõhkus eile lihtsalt terve õhtu valutada. Muidu sai veel eile õhtul Greete ja Sannuga  mõnda aega lobisetud ning siis kadusin magama.  Aga muidu vene keelt õppides heitsin pilgu hetkeks aknast välja ja enda üllatuseks nägin, et päikesepaiste asemel sajab täna vihma. Mitte, et see mu meeleolu kuidagi kõigutaks.Vihm mulle meeldib. Siis enne bussi peale minekut vaatasin veel oma jee-maili ja nägin, et homse farmakoloogia testi tegemise aega pikendati 15 minultilt 30-le. Alguses oli nii, et 30 küsimust ja aega vastamiseks 15 minutit, mis minu arvates tundus ka kuidagi väga ulmeline, arvestades veel seda, et see on hetkel kõige raskem aine. Nüüd on siis vähemalt aega mõelda ja oma materjali vaadata, sest seda testi võib kodus ka teha ja siis ei saa keegi öelda ka midagi, kui ma kuskilt vaatan, ehkki mulle jääb hästi palju meelde ka, kui ma ise kõik veelkord läbi kirjutan.

Tirisin üle pika aja jälle muusikat ning mõtlesin, et kuulaks ise ka selle Demi Lovato - Heart Attack ära, kuna kõik räägivad, et hea lugu on ja Sannu hullult fännas ka seda vahepeal. Siis kuulasingi ja lasin repeati ja tirisin alla, aga empeka playlisti ilmus see alles siis, kui juba kodu poole sõitsin ja nii ma kuulasingi seda koju jõudmiseni. Eks postituse lõpust võib ka täna just selle laulu leida :) Aga muidu jõudsin kooli nii tund aega varem jälle. Arvutit kaasa ei võtnud ja nii oli kuidagi harjumatu minna ka, sest veidralt kerge oli. Tavaliselt ta mul nagu raskuseks kaasas või nii, aga täna seda vaja ei läinud ka. Siis õppisin vene keele jaoks oma dialoogi selgeks ja sõnu kordasin veel ka, seega ma sain üsna vara sealt minema täna. Töö tegin ära ja dialoogi lugesin ilusti õppejõule ette ja siis nii poole 5 paiku sain minema. Muidu oleks pidanud kuueni olema, aga see on ju ilmselge piin. Siis mõtlesin 5ga kesklinna sõita, kuna see läks varem. Seisin jälle ülekäiguraja juures ja ootasin, et üle tee saada, kuni nägin, et 5 oli tulemas. Siis läksin käppe üle tee ja Nooruse peatusse ma lausa jooksin. Koos minuga jõudis buss ette ka ja ma läksin peale, sain kesklinna.

Siis kesklinna jõudes mõtlesin selle nalja ära teha ning osta blondeerija, võimalikult punase ja musta juuksevärvi. Alguses otsisin neid Rimist, aga seal oli valik väike ja nii ma läksin kaupsi. Sealt sain vajalikud asjad kätte ja nüüd nädalavahetusel ma teen selle nalja ära. Kõigepealt blondeerin, siis määrin punase pähe ja siis teen otsad mustaks ja võib-olla on siin-seal mõned mustad triibud. Eks siis näeb, kuidas see lõpuks välja tuleb ;) Aga nüüd mul vist rohkem midagi väga rääkida ei ole, seega aitab küll tänaseks.

You make me glow, but I cover up

Won’t let it show, so I’m

Puttin’ my defences up

Cause I don’t wanna fall in love

If I ever did that

I think I’d have a heart attack

Insomnia

Mina täna hommikul

Täna pidin kooli minema küll ühteteistkümneks, aga kuna vanaema pidi tädi juurde lapsi hoidma minema, olin sunnitud ärkama kell 5, et jõuda linnaliinile, mis läheb 6:54. Siis jõudsin pool 8 kooli ja tulin kohe kohvikusse, kus foorumites oma teemadele vastasin ja nüüd selle blogipostiga algust tegin, mille ma draftina esialgu salvestasin, et pärast kergem jätkata oleks. Kooli tulles olin mega unine ja olen praegugi. Mu kõnnaku põhjal oleks ilmselt võinud arvata, kas siis a)mul on pohmakas või b)ma olen laksu all :D Kooli kuidagi jõudsin vähemalt, kuigi endiselt oli tunne, et tahaks lihtsalt magada.

Siis üheteistkümnest algas inka ja nagu alati, kippus see hullult venima. Tundi alustasime siis jälle eetiliste temade üle arutlemisega, siis edasi kordasime kontrolltööks sõnavara ja tegime kontrolltöö ära. Noh, ma ei õppinud, aga lebo oli. Nagu alati. Siis pärast inkat mõtlesin natuke arvutis olla, aga pärast vaatasin, et 12:44 ja 13:00 hakkas normaalse raseduse praks. Ei olnudki siis aega arvutis olla, vaid tuli kittel selga tõmmata ning ühikasse enda pepu vedada. Ühikasse minnes pani üks kursavend mulle kogemata uksega, aga eks ma ise ka oma magamatusest ei suutnud kõike tähele panna :D  Noh, seal praksis midagi ei teinudki, kui seda, et õppejõud andis kohe alguses ülesande kätte ja saatis meid raamatukokku lahendama. Niisiis lõpetasin kella 4 asemel pool 3 ja lootsin võimalikult ruttu ühe linnaliinibussi peale ka saada. Seisin seal Nooruse ülekäiguraja juures, kuni 5 ette sõitis ja siis ma ei tea...mingi buss veel mööda vuras, üle tee igatahes ei saanud. Aga siiski enne bussi liikuma hakkamist sain üle tee ja siis ma põhiliselt jooksin juba 5 peale. Täpselt siis, kui olin peale saanud, hakkas buss sõitma ja nii ma kesklinna jõudsingi. Siis käisin Rimis ning juba bussijaama 15:25 bussi ootama. Kaua ei oodanudki ja nüüd siis olen siin oma blogipostitust lõpetamas. Pärast ilmselt olen veel foorumites ja katsun siis kolmapäevaseks farmakoloogia arvestuseks endale väikest materjali koostada. Olge chillid! :)

I Stepped on A Cornflake and Now I'm A Cereal Killer

Absoluutselt :) 

Ja jälle jõuab üks nädal lõpule, mis omakorda viib lähemale maikuu algust, mil ma praktikale lähen. Täna hommikul äratas mind üles vanaema koer, kes lihtsalt minu juurde voodisse hüppas ja mu nägu hakkas lakkuma. Ma ei saanud silmigi õieti lahti teha, kui ta neid nii hoolikalt juba limpsis. Ise olen ka koerakarvu täis, aga kodus oleks täpselt samamoodi, sest minu Sipsik hakkas ka viimaks kasukat vahetama. Hommikul siis sõin, panin riidesse ja tulin arvutisse. Vaatasin mingi loengumaterjali veel ka homseks normaalse raseduse praksiks üle ja siis vanaema äkki küsis, kas ma keedumuna söön. Nii, vastasin talle, et võileiba teeks küll ja ta hakkaski juba potti otsima, et munad keema panna, aga siis hakkas vanavanaema midagi seletama, mida mina kuulsin umbes nii:

Aga keeda vetsupotiga muna (tegelikult ta ütles väikse või veikse või midagi sellist) :D 

Naersin endamisi, kui sain aru, et ta mõtles ikkagi väikse potiga ja mingi hetk pidin mina korraks ära käima. Siis tulin tagasi ja vanaema otsis midagi laua alt, kuni minu ja tema vestlus selliseks kujunes:

Vanaema: Kas sa tead, mis junn see seal on?

Mina: Ah? Mida? Need on koerakondid ju. (mingid poolikud näritud kondid seal tõepoolest olid)

Vanaema: Ei, no see seal (näitab mingit väikest musta asja)

Mina: Ah see...no mina ei tea, mis pabul see on

Siis olin mingi hetk jälle niisama ning nägin kõrval kapi peal Nutellat. Kuigi mul ongi isuga viimasel ajal probleeme olnud, siis sellele ma vastu panna ei suutnud ja tegin endale 2 Nutellaga saia. Ma usun, et see vist isegi aitab mul söögiisu enamvähem tagasi saada. Või noh, vaatame, kuidas homme sellega lood on, eks ole :D Siis terve ülejäänud päeva väga midagi ei teinudki, kui olin arvutis ja kolasin foorumites. Varsti käin pesus ning vaatan SNKT-d, sest täna on mul see võimalus. Olge chillid! :) 

Laupäev

Käisime poes :D 

Ja lähebki juba teine nädal, kui ma olen järjepidevalt iga päev suutnud vähemalt millestki kirjutada. Tõsiselt, ma väärin aplausi selle eest, eks? :D Eile tulin siis vanaema juurde ja olen siin kuni esmaspäevani. Täna magasin poole üheteistkümneni ja siis käisin kohe duši all. Hommikune dušš on minu meelest kõige mõnusam asi üldse, sest see tekitab sellise värske tunde ja tavaliselt ajab ikka üles ka. Eilsest õhtust mäletan veel enda ja vanaema päris huvitavat ja naljakat jutuajamist. See oli siis nii:

Vanaema: Ma ei teadnudki, et seal tuhande asja poes pusse müüakse (mina arvasin, et ta räägib bussidest btw)

Mina: Oota, nagu reaalselt busse või? Neid millega sõita saab?

Vanaema (naerab): Ei, pussnuge. Sellised suured olid.

Siis terve ülejäänud hommiku istusin arvutis, olin foorumites ja rääkisin Sannuga msnis juttu. Idee poolest võiks temaga isegi välja minna, kuna ma hetkel Tartus, aga ma ei tea, kas ta viitsib või saab. Siis kuskil nelja paiku hakkas Kanal 2 peal Pretty Little Liars, aga see oli just see osa, mida ma korra juba näinud olin, seega läksime vanaemaga poodi. Käisime New Yorkeris ja ma sain omale uue T-särgi ja lühikesed püksid. Nägin seal Kärkat ka, kellele põgusalt tsau sai seekord ainult öeldud, sest meil ei olnud rohkem aega. Siis läksime Rimisse ja 4ga jälle Puiestee tänavale. Nüüd olen ilmselt terve ülejäänud õhtu jälle foorumlane ja siis chillin niisama. Olge chillid! :) 

Vastu tuult

Läheb ilmaga hästi kokku :D

Täna ärkasin kell 8, aga ma nägin jälle mingisuguseid väga imelikke unenägusid. Ma mäletan neist kahte, millest ühes tahtis mu kursavend mind vägistada ja teises pidin ma mingi ohverduse jaoks just uppumise läbi surema, aga mingil imelikul kombel sain ma vee all hingata :D Anyways, hommikul tegin omale kaks juustu-tomati võileiba ja jõin peale vett. Ei tahaks meelde tuletada oma eilset unenägu, kui üks Greete RPG-tegelastest geiks pööras. Ma veel terve õhtu naersin seda, aga no see on see, kui Greete teisipäeval ütles, et Sannu ühe oma tegelase geiks pööraks. Siis olin veel arvutis, kuni bussi peale läksin. Tartus Kaare peatuses bussi pealt maha tulles olin täitsa üllatunud, et nii kõva tuul oli, kuna Elvas oli üsna rahulik ja mõnus. Nii ma siis kõndisingi kuidagi vastu tuult kooli, üritades hoiduda sellest, et mingi praht mulle silma lendaks. Kui olin koolile juba üsna lähedal, mõtlesin ka sellele, et oleks juuksed pidanud täna ikka kinni panema, kuna kohale jõudes meenutasin ma rohkem Mufasat kui ennast. Raske oli neid sõlme läinud juukseid normaalseks ka kammida, aga kammitud ma need ikkagi sain :D

Siis läksin eaka tervise seminari ja tegime siis oma esitlust. Mina, Malle, Ljups, Mariliis ja Julia olime esimesed ning mingi hetk kukkus Ljups lihtsalt kokku. Sellegipoolest tuli ta pärast tagasi ja tal oli õnneks parem ning see seminar mööduski siis teiste esitlusi ka kuulates. Kõige lõpuks näitas õppejõud meile ühte naljakat videot ka, mille peale terve õdede I kursuse 11. ja 12.rühm kõveras oli. Seda videot võite siis vaadata selle blogipostituse lõpus :) Siis sai seminar läbi ja ma läksin 3ga kesklinna. Helistasin vanaemale ja küsisin, kus ta on, kuni nägin, et teisel pool teed. Hästi :D Siis läksime kaupsi ja ma veendusin jällegi selles, et mul on suurepärased ostukäru juhtimise oskused. Siis olidki linnas asjad aetud ja võis ilusti buss nr.4 oodata. Üks sõitis meil nina alt minema, eriti hästi :D Siis ootasime nii 15 minutit ja tuli järgmine 4, saigi Risti peatusse sõita ja nüüd ma siin siis olen - oma ainsa sõbra arvuti ja netipulgaga. Varsti hakkan ilmselt TVD uut osa vaatama. Olge chillid! :)

Para-para Paradise

Mina, kui ma olen ikka väga väga väsinud

Ilmselt polegi vist väga vaja arvata, mis täna hommikul järjekordselt minu jaoks kõige raskem oli. Seekord ei suutnud mind üles äratada isegi see, kui ma pead pesin ja väljas värsket õhku sisse hingasin. Olin ikka megaväsinud ja olen praegugi. Peaks vist ikkagi varem magama minema, aga mul ei taha see kuidagi kohe õnnestuda :D Samas mõtlesin täna hommikul jälle, kas panna tagi selga või mitte. Päike küll paistis, aga kuna ma nägin taevas ka pilvi, kartsin, et võib sadama hakata ja siis panin tagi selga. Bussiga sõites nägin aknast taevas tumedaid pilvi ning samal ajal paistis päike. Päris mõnus vaatepilt, kuigi Tartusse jõudes oli taevas enamvähem täiesti selge ja tumedatest pilvedest polnud enam märkigi. Kooli jõudsin jälle täpselt pool 8 ja siis suutsin ustega jälle mäsa panna. See peauks avaneb väljapoole, aga ma tõmbasin seda just enda poole. Kusjuures ma lähen niimoodi ustega alati õnge...või noh, peaaegu alati. Kunagi talvel, kui Madisega kokku sain ja me Ahhaas käisime, siis seal oli uks, mis avanes minu poole tõmmates, aga ma hakkasin lükkama ja arvasin, et see uks oli kinni ja me oleme luku taga, kuni Madis mu selja tagant ise selle lahti tõmbas. Kaks korda panin niimoodi pange ja nüüd ta sellega mu kallal norikski..aga naljakas oli :D Siis mingi hetk tuli kooli Marilin, kes kuskil printida tahtis, aga ma ei osanud teda kuidagi aidata. Siis läksin inkasse, mis kestis 12ni välja ja mina ei teinud muud, kui ootasin juba, et see läbi saaks ning vaatasin pidevalt kella. Hullult venis ikka. Ma lausa ohkasin kergendatult, kui inglise keel juba läbi sai.

Kui kõndisin Tehnoloogia instituudi juurde, oli ilm juba päris soe ja päike paistis. Üks mees oli T-särgis ja mina siis mõtlesin, et oleks täna ikka pidanud tagi koju jätma, eile oli selleks küll veidi vale päev, aga täna poleks hullu midagi olnud. Noh, palav mul vähemalt ei hakanud ja siis ma seda pealt ära ka ei hakanud võtma, sest ma poleks niikuinii viitsinud oma tagi käe otsas pidevalt tassida. Mingi hetk tuli sinna peatusse ka Kärka, kellel lihtsalt linnas asju oli vajada. Tal oli peal rohkem meiki kui tavaliselt ja siis ma küsisingi, et kuhu ta minema hakkab, et nii üles on end löönud :D Siis rääkisime niisama ja kui ma mainisin, et mul hakkab söögiisu ära kaduma, sain teada, et polegi ainus. Kärkal täpselt samamoodi ja tema sööb ka vähe viimasel ajal. Noh, varsti tuli buss ka ette ja siis sõitsime kesklinna, mina läksin Rimisse, Kärka kaupsi. Rimist ostsin jäätist, sest see on üks vähestest asjadest, mis veel alla läheb ja siis läksin juba bussijaama peatus nr.10 ootama ning sõin selle jäätise seal ära ka. 12:50 tuli buss ette ja sain ilusti maja ees maha. Nüüd olen üksi kodus ja elu on lill. Mingi hetk helistan vanaemale ja hoiatan teda ette, et ma kavatsen terve nädalavahetuse tema juures Tartus veeta. Nii et kui mind nädalavahetusel ka Tartu peal näete, võite julgelt tsau öelda...või noh, muidu ka siis, ükskõik, kus te mind näete :D Mõtlen, et võib-olla teeks mingi hetk isegi ühe väikse uinaku, sest ma olen tõesti lihtsalt väga väga väsinud. Selle postituse lõpetan aga ühe toreda videoga, millest ma kuidagi üle ei saa, hoolimata sellest, et ma ei oska sõnagi prantsuse keelt. Olge chillid! :)

Never Surrender

Täna sain tunnikese kauem magada kui eile, aga see ei teinud ärkamist lihtsamaks. Hommikul ka nagu vaevalt punnitasin endale need maisihelbed kuidagi sisse, kuigi isu absoluutselt ei olnud. Ma ei jäta lihtsalt hommikusööki vahele, sest ma tean, kui sitasti ma muidu end pärast terve päeva tunnen. Eluvaim tuleb ikka sees hoida. Samas ei tundunud mõte esmaabi arvestusest ka just kuigi vaimustust tekitav, aga siis heitsin pilgu kraadiklaasile, mis näitas, et väljas oli 8 kraadi sooja. See soe ilm ja päike tõstsid tasapisi mu tuju ning bussi peale minnes olin jälle hästi rõõmus ja muretu, esmaabi arvestus ei olnud mul mõtteski. Aga kuna hommik oli nii soe, siis jätsingi täna oma nahktagi koju ja vahetasin need talvesaapad ka lõpuks punaste ketside vastu. Eile juba oli mul talvesaabastega palav ja seega oli mul niikuinii tänasest jälle ketsidega käima hakata. And here's the fun fact - ma kogun ketse. Mulle meeldivad nad ja need on nii mugavad ka ning kui ma nüüd oma ketsipaarid kokku loen, saan hetkeseisuga 5 paari, aga kindlasti tekib neid veel juurde :) 

Tartusse jõudes hakkasin siis nagu tavaliselt Kaare peatusest Comarketi poole kõndima ja sealt pöörasin siis sinna lastehaigla juurde, et edasi kooli jõuda. Kuskil seal lastehaigla lähedal ristmiku juures tahtis üks kaubik üle tee sõita, aga juht vaatas mind ja viskas käppa. Ma siis endamisi mõtlesin, et kuidas ta mind teab, sest minule oli see juht täiesti võõras. Aga noh, minuga juhtubki tihti seda, et mind teavad inimesed, keda ma ise ei tea. Eesti on väike. Ja isegi, kui ma tulin täna kool ilma tagita, seljas ainult must T-särk ja selle peal veel ruuduline pluus, mis pealegi oli eest lahti, oli mul ikka palav ja nii ma kohe vett kaanima kukkusingi, kui olin riidehoius oma papud ära vahetanud. Meil nõutakse ka vahetusjalatseid ja nii ma tassin siis iga päev neid vahetusjalanõusid veel ka endaga. Siis läksin ühika 4.korrusele, kus Anni juba ootas ja me rääkisime ka, mis me arvame, kuidas esmaabi arvestus läheb. Noh, tegelikult ei olnudki see midagi hullu ja see õppejõud ise juba tekitas sellise mõnusalt vaba ja sõbraliku keskkonna. See arvestus oli ka nii, et mängisime 3 situatsiooni läbi ja siis igaüks tegi veel elustamist. Ma ühes situatsioonis pidin mängima minestanut ja see oli päris vahva, ülejäänud kahes olin see, kes esmaabi pidi andma. Eriti meeldis mulle see, kui ma pidin noahaava siduma ja selle peale ütles õppejõud ka, et mulle sobibki selline käeline tegevus rohkem. Siis tegin veel elustamist ja oligi arvestus tehtud. Enda arust läks küll nagu superhästi ja siis ma olingi hästi õnnelik, kui ühikast kooli kohvikusse suundusin. Mõtlesin, et võiks midagi süüa ka, aga kuna mul isu ei olnud ja midagi head täna ka ei pakutud, siis jätsin vahele. Siis mingi hetk tuli Marilin ja rääkisime lihtsalt juttu ja mis kõige naljakam - mul hakkas Harlem Shake kummitama :D :D :D. 

Edasi tuli siis pereplaneerimise praktikum, kus anti meile ka kohe ülesanne moodustada rühmad ja omavahel arutada, kuidas me õpetaksime põhikooli mingi klassi õpilastele kondoomi kasutamist. Pärast ühises arutelus sai nalja kui palju ja üldse oli meil kuidagi lõbus seal täna. Pidime ise ka kondoomid kaasa võtma ja siis näitama, kuidas me neid peale paneme. Pärast siis näitas õpetaja ka meile igasuguseid teisi rasestumisvastaseid vahendeid ja neid oli ikka päris palju. Natuke enne poolt nelja sain ära ja siis vaatasin, et päike enam ei paista ja kisub nagu vihmale. Siis leidsin küll, et oleks pidanud ikka tagi täna peale panema ja välja jõudes olingi nagu: Kelly, miks? :D Õnneks ei olnud mul nii külm ja siis varsti tuli linnaliinibuss ka, seejärel jõudsin kesklinna ja läksin kohe omale uut linnaliini kuupiletit ostma, kuna mulle tuli meelde, et mu praegune pilet peaks homme aeguma. Ruttu läheb see aeg. Siis otsin kuupileti ära ja läksingi bussijaama, jõudsin poole viiese bussi peale ja nüüd olen siis kodus. Homme olen koolis ainult 8st 12ni ja midagi homseks ning reedeks teha ka enam vaja ei ole, saab jälle mõnda aega rahu kuni kolmapäevase farmakoloogia arvestuseni. Igatahes, kui ma vaatasin järgmise nädala tunniplaani, siis ei olnud ma enam sugugi õnnelik selle üle. Pikad päevad on ja nii siis ongi kahel päeval neljani, kahel päeval kuueni ja ühel päeval isegi seitsmeni õhtul. Õudne. Aga okei, aitab tunniplaani üle vingumisest ja midagi rääkida mul ka enam pole. Lõpetan selle posti siis ühe Skilleti lauluga, mille sõnad minu arust on jällegi ühed inspireerivamad. Olge chillid! :)

Sandral polnud kõntsa :D

Täna oli ilmselt üks vähestest hommikutest, kui ma hoolimata sellest, et kell 5 üles tulin ikka vägagi ärkvel olin. Kõndisin päikesetõusu ajal bussi peale ja samas oli õhk ka nii mõnus värske. Ma a r m a s t a n selliseid hommikuid :) Terve selle aja, kui ma Tartu poole vurasin, nägin, kuidas päike tõusis ning kui kooli jõudsin, oli see juba kõrgel ning tuju tõusis ka kohe päris korralikult. Ma naersin, kui nägin riidehoidu jõudes, et kell on alles pool 8. Sellel ajal tavaliselt tehakse koolimaja uksed ka lahti, seega kui jõuan enne poolt 8t, pean passima, aga õnneks on see juhtunud vaid korra. Esimene oli siis inka ja ma võin öelda, et see on siiani kõige igavam inglise keel olnud. Alguses olid veel esitlused neil, kellel tegemata olid ja siis edasi lihtsalt õpetaja rääkis suhtlemisest ja suht midagi ei teinudki. 

Pärast inkat tulin siis kohvikusse sööma. Seekord tellisin omletti, sest mul lihtsalt ei olnud erilist isu, aga akud tuli kuidagi ära laadida, et terve see pikk päev ilusti vastu pidada. Omletil polnudki väga häda midagi, aga mulle meeldis rohkem see värske tomat ja kurk, mis sinna juurde olid pandud. Ma olen üldse märganud, et söögiisu on viimasel ajal kuidagi väga niruks läinud...ja alles nädal tagasi ma ainult süüa tahtsingi kogu aeg. Imelik. Aga samas tahan ma just seda värskemat kraami süüa, seega kõik porgandid, tomatid, kurgid, banaanid, pirnid ja muu selline kraam on igati teretulnud. Anyways, siis mingi hetk liitusid kohvikus minuga Marilin ja Ingel ja siis ma näitasin neile seda Estonian Momentsi tumblrit. Nad polnud seda varem näinud, aga olid kõveras. Minu meelest ka lihtsalt geniaalne lehekülg. Siis tuli rahvatervise seminar ja Sten enne ütles, et ära kella kahte meie esitlust ära tee. Noh, okei. Kell oli 2 läbi, kui oli meie kord ja Sten polnud kohale tulnud, seega tegin üksi. Varsti pärast seda saabus ka Sten ja siis vabandas ning küsis, kuidas läks. Ütlesin, et hästi, mille peale ta küsis, kas mulle meeldib avalikult seal ees esineda. Ma vastasin, et tegelikult mitte, mis on ka tõsi. Mulle ei meeldi avalikult esineda, hoolimata sellest, et olen 4 aastat näiteringis käinud. Ma lähen närvi ja hääl hakkab värisema ja lihtsalt tekib tunne, et ma ei taha seal olla. 

Pärast seminari mõtlesin, et lähen 5ga kesklinna, mis 14:41 pidi minema, aga see sõitis mu nina alt minema. Ikkagi ootas Nooruse peatuses üks tüdruk ja siis sain teada, et 24 läheb 14:44 ja enne, kui see ette tuli, helistasingi Sandyle, et ta end kodust juba välja ajaks. Kesklinna jõudes läksin Rahva Raamatusse teda ootama ja lihtsalt niisama ringi vaadates nägin, et Vampiiride Akadeemia 4.raamat on välja tulnud. Damn, I want it. 3 esimest osa on mul olemas, aga ma tahan seda uut ka. Mingi hetk hiljem jõudiski Sandy ka ja siis me lihtsalt chillisime ja läksime Kesklinna keskuse juurde mänguväljakule istuma. Rääkisime ja naersime ja olime lihtsalt ebanormaalsed. Siis hakkas külm ja läksime sisse ka, käisime juustupoes ja ma sain ühte täiega head suitsujuustu maitsta. Siis läksime tagasi istuma ja rääkisime ning naersime veel, kuni Sandy ühel hetkel Greetelt sõnumi sai, et jõuab poole tunni pärast Tartu. Ta aga ei öelnud meile, kus ta kokku tahab saada ja kuna Sandyl kõneaega polnud, kirjutasin talle ise vastuse, mis nägi välja selline: Aga äkki oled nii hea ja ütled meile, kuhu tulema peab. Sandral polnud kõntsa, et ise sõnumile vastata :D :D Selle kõntsa all on ilmselgelt mõeldud kõneaega. Leppisime siis kokku, et Taskus Expressionsi juures. 

Mingi aeg hakkasime Sandyga Tasku poole liikuma ja kuna oli 10 minutit aega, istusime maha ja hakkasime jälle rääkima. Näitasin talle, kuidas ma oma vasaku käe pöidlaga rannet saan puudutada ja kui palju sama käe väike sõrm paindub, kusjuures teise käega ma seda teha ei saa. Siis Sandy oli küll natuke imestunud ning küsis, kas ma saan ka jalga kaela taha panna ning keelega ninaotsa puudutada. Ei saa. Siis hakkas kell juba vaikselt pool 6 saama ja me mõtlesime, kas liigume Expressionsi juurde, laseme Greetel end ise üles otsida või ootame kõnet. Ma ütlesin selle peale, et raudselt helistab. Ja helistaski. Kõigepealt Sandyle, et küsida, kus me oleme, aga pärast nägin, et ta oli ka mulle helistanud. Siis kõndisimegi Expressionsi juurde ja Greete seisiski seal. Saime kumbki kalli ka ja siis juba Rimisse, kuna ta tahtis süüa.

Siis käisime Rimis ära ja istusime lihtsalt maha. Rääkisime juttu ja nalja sai ka. Ma ei mäleta, mida Greete või keegi täpselt ütles, aga Sandy hakkas selle peale täiega naerma ja siis tal tuli selline naljakas kõõks ka, mille peale Greete ja mina omakorda kõveras olime ja minul kiskus ka naer väga käest ära. Greete ütles, et mul on äge naer :D Noh, siis me ikka ei suutnud kuidagi olla ja mina olin veel eriti kõveras, kui seda Sandy kõõksu veel meelde tuletasin. Selle peale ma naersin nii kõvasti, et isegi norsatus tuli ja me olime kolmekesi jälle naerukrampides. Pärast tundsin, kuidas nii mu kõht kui ka selg valusaks jäid. Kauaks siis enam istuma ei jäänudki, vaid pidime Greete väikse Vanemuise poole saatma. Siis hakkasimegi liikuma ja tee peal jagus ka juttu ning nalja. Lõpuks jõudsime kuskile Vanemuise-Pepleri tänava nurga peale ja isegi Sandy, kes on eluaeg Tartus elanud, ei osanud öelda, kus Vanemuise väike maja asub. Siis mõtlesime, et okei, küsime esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt ja saime väga täpsed juhtnöörid. Leidsime õige koha üles ja Greete sai teatrisse saadetud, siis pidi Sandy minu bussi peale saatma.

Bussijaama jõudsime ikka kõvasti varem enne seda, kui minu buss pidi minema ja siis lihtsalt istusime maha ja rääkisime. Mingi hetk tuli üks mees meie juurde ja küsis tikku, et oma sigaret süüdata, aga meil ei olnud. Siis ta lihtsalt üritas juttu teha ja mina olin see, kes rohkem vaikis, sest noh...millest ikka mul temaga rääkida oli? Ta hakkas üldse mingit kahtlast juttu ajama ja siis kogu aeg korrutas, et ei löö meile külge ja ei löö meile külge. Lõpuks ütles ta, et Sandy on kahtlane, mille peale me üldse naerma hakkasime. Igatahes varsti tuli buss ette ja siis see mees oli ka: noh, saada sõbranna bussi peale. Nagu WHAT? :D Ja nüüd siis kohe koju jõudes tegin selle postituse ära ja vaatan homseks arvestuseks selle esmaabi õppematerjali läbi. Olge chillid! 

Pocketful of Sunshine

Esimesed kevadlilled minu aias :)

Vot ei oskagi kuskilt alustada, kuigi ma terve päeva muud ei mõelnudki, kui seda, mida siia kirjutada ja mida pealkirjaks panna. Hommikul sain endale natuke rohkem und lubada ja siis ärkasin kell 8. Muidu jah, nagu ikka, siis sõin, pesin hambaid, panin riidesse ja üldse üritasin kindel olla, et ma ikka inimese moodi välja näen. Täna mõtlesin veel seda, kas jätta juuksed lahti või panna jälle hobusesabasse. Valiku tegin siis ikkagi hobusesaba kasuks ja just siis leidsin ühe ilusa musta paela, mille kohe sellele külge sidusin ja mulle täiega meeldis, kuidas see jäi. Kui ma teaks, kust neid juuksepaelu saab, siis muretseks neid juurdegi, sest Expressionsis ma igatahes selliseid näinud ei ole, mida saab patsi külge siduda :P 

Siis edasi läksin bussi peale ja jõudsin tunnikese varem kooli, lihtsalt selleks et see arvestus ära kirjutada. Ma olin täiesti rahulik, ei mingit närvi ja lihtsalt istusin selle tunnikese niisama. Arvutit ma kaasa ei võtnud ja seega oli endal ka natukene kergem, sest mõnikord tundub see arvuti ikka raske, kui ma teda pidevalt kaasas kannan. Noh, igatahes tundus arvestus lihtne ja ma loodan ikka, et sain läbi ka. Lõpetasin nii poole 2 paiku ja jõudsin 24 peale, pärast mida ma Rimis käisin ja siis bussijaama läksin. Ilm oli nagu super ja hästi soe on ka. Ütleks, et kevad on tõesti kohale jõudnud. Noh, mul hakkas oma bussi oodates palav ja siis ma võtsin tagi pealt ära, mõeldes, et varsti jätan ilmselt sellegi koju ja vahetan talvesaapad mugavate ketside vastu. 

Aga noh, homme tuleb mul pikk päev, sest mul juba plaanid, kuigi kolmapäeval on esmaabi arvestus ka. Aga see selleks, las ma lõbutsen ka vahepeal. Plaan on muidu selline, et mul on kolmeni kool, aga pärast rahvatervise seminari sõidan kesklinna ja saan Sandyga kokku. Siis nii poole kuueni chillin temaga ja siis, nagu ma aru sain, peaks ka Greete ühinema. Näen jälle ühe foorumlase ära. Vinge. Anyways, Greete pidi küll teatrisse minema, aga nagu ma aru saan, on tal veidi aega ja siis me mõtlesimegi, et chillime terve selle aja ja noh, ma olen üsna excited igatahes. Koju siis arvatavasti enne õhtut ei jõuagi, sest loodan 19:20 bussi peale jõuda, igatahes kirjutan sellest homme pikemalt siis, kui õhtul koju jõuan.

Täna, noh, täna väga midagi ei teegi, sest homme pole mingeid arvestusi ega asju ja midagi homseks valmis saama ka õnneks ei pea. Saangi natuke puhata ka. Kui mõelda muidugi tänasele ilmale, siis on ilmselt varsti üldse nii, et ei tahagi toas midagi enam teha, vaid passiks lõputult väljas. Igatahes lõpetan oma mula. Olge chillid! :) 

I'm Not Afraid

Mõnel on ikka väga magus uni :3

Okei, ma väärin nüüd aplausi, sest ma suutsin kõik 7 nädalapäeva järjest ühe posti teha, kuigi nädalavahetustel minult nii naljalt midagi ei saa, sest pole ka tavaliselt, millest siis kirjutada. Täna hommikul ärkasin kell 9 selle peale, et see sama tegelane mu pildil piimapurgi peale haukus. Ma isegi ei tea, miks see teda nii väga häiris, aga alati, kui mu koer seda täna vaatas, hakkas ta kõvasti haukuma ja võimatu oli teda maha rahustada. Samamoodi kardab ta näiteks triikrauda, mille peale ta ka haukuma hakkab. Põrandaharjast vist ei saa rääkidagi, sest alati, kui ema sellega põrandaid, hakkab koer urisema ja hüppab hammastega selle külge kinni. Nii naljakas on seda alati vaadata ja ma mõtlesin, et kui ta seda jälle teeb, siis teen video ka :D

Love ❤

Ülejäänud päeva ei teinud ma midagi väga erilist, passisin foorumites nagu tavaliselt ja leidsin isegi aega, et PLL-i edasi vaadata. Vaatasin siis 6. ja 7.osa ära ja iga kord, kui seal Toby oli, ma olin automaatselt nagu awww. Ta on lihtsalt niii freaking cute ;3. Ma ei teagi, kuna ma nüüd edasi seda vaadata saan, sest mu internetiühendus on mõnikord selline, et karju appi. Ei lae videot ka ära, vaid poole peale ja siis hakka jälle refreshima. Anyways, siis tuli juba ema töölt koju ja hakkas pitsasaia tegema. Nämma. 

Siis sõin pitsasaia ja vaatasin kella ja endagi üllatuseks avastasin, et päev on täiesti märkamatult õhtusse jõudnud. Mõeldes homsele õenduse aluste arvestusele, sain aru, et mul oleks mõistlikum üle vaadata, kuidas seda õendusplaani koostati, sest selle peale see arvestus homme ongi. Noh, võtsin siis õppejõu pandud slaidid ja tegin nende põhjal mõned situatsioonülesandedki ära ja enda arust on need üsna head. Peaks nagu hakkama saama, seega väga homse pärast ei põegi. Samas loodan ma, et saan võimalikult vara valmis ja mõte ka liigub ilusti, et jõuaksin 24 peale, mis 13:45 Nooruse peatusest kesklinna sõidab. Arvestus ise oli tunniplaanis 13:15-14:00, aga jah, eks näis, millal ma ise ära lõpetan. Oleneb ülesandest ka, mis mulle antakse. Igatahes on mul hetkel külas Ahto ja Ragne, keda ammu näinud ei ole ja ma lihtsalt kuulan, mis nad räägivad, sest kõik on kööki kogunenud. Ma siis olen jah, põhimõtteliselt nagu igasugust seltskonda vältiv erak praegu, aga ma alles lõpetasin ka nende õendusplaanidega ja võtsin aega, et see tore postitus valmis kirjutada ;) Mis ma olen avastanud on see, et mulle isegi meeldib kirjutamine :D Aga noh, nüüd vast tänaseks muid plaane enam polegi, kui olen arvutis, käin mingil ajal pesus ja kunagi öösel katsun magama ka jõuda. Olge chillid! :)

Selle peale on mul homme arvestus. Don't mind my shitty handwriting :D

Renegades

Well, that's fucked up :D 

Täitsa imelik, et ma keset ööd niimoodi blogima kukun, aga noh, mis teha, kui lapsel igav on :D Vaevalt siia küll mingi pikem jutt tuleb, aga midagi ma ikka siis kirjutan. Laupäev möödus nagu laupäev ikka, ehkki pool 11 hommikul läks uni juba ära. Siis võtsin läpaka ja panin selle käima ja enamasti nii see päev siis mööduski. Mingi hetk arvas ema, et võiks midagi küpsetada ja siis minu ja ema vestlus:

EMA: Mis ma täna õhul küpsetan?

MINA: Pihalirukaid

Loomulikult mõtlesin ma lihapirukaid, aga vot keel oli sõlmes. Kusjuures mul tuleb seda täitsa tihti ette, et ma need tähed ära vahetan ja siis mingi muu sõna saan ja siis on nalja kui palju. Lõpuks lihapirukaid ikka ei tulnud, vaid pigem halvaa-kakao rullid. Täitsa nämmad said isegi. Ja muidugi pidin mina tulema ühe mõtte peale, mida oma juustega teha, kui stipp järgmine laupäev peale tuleb. Mõte on siis selline, et teeks kärtspunaseks ja otsad mustaks...võib-olla mujale juustesse ka mõni must triibuke. Aga selleks, et see punane ikka võimalikult kärts jääks, pean enne veel blondeerima ka, seega tuleb hull möllamine. Noh, kunagi olen ma juba punapea niikuinii olnud ka, aga ju hakkasin puudust tundma. See ei ole siis muidugi ainult punane. Nii poole 9 paiku läksin läpakaga teleka juurde ja vaatasin Mr.Beani. Ma võin seda oma miljon korda ka vaadata ja ikka on naljakas. Mr.Bean never gets old. Siis nüüd, poole 12 paiku öösel otsustasin hakata vanu lugusid kuulama, mis mulle kunagi täiega meeldisid. Nüüd naeran siin selle peale, mida ma ikka kuulasin. Ehk siis need 5 lugu, mis ma seni kuulanud olen, on sellised:

1. Gwen Stefani - Hollaback Girl

2. Fergie - Clumsy

3. Justin Timberlake - Sexy Back

4. Shakira - La Tortura

5. Ines - Once In A Lifetime (see oli kunagi mu hull lemmiklaul...umbes, kui ise mingi 7-aastane pätakas olin)

Siis lobisesin veel Sandyga msnis ja noh, eks mõlemad meenutasime neid aegu, kui sarnaseid lugusid sai kuulatud. Siis tuli mulle meelde veel Pussycat Dolls, mida ma ka kunagi hästi palju kuulsin ja kui ma talle kirjutasin ka seda, siis tuli kirjaviga: Pissucat Dolls :D :D :D Aga noh, nüüd peaks lõpetama ja mingi aeg unemaale ka ära eksima. Head ööd!

Unicorns!!!!

Ja täna oli järgmine hommik, kui ma jälle karjanaise kombel viiest üles pidin tulema. Sain aru, et õel on täna vaba päev, aga ometi oli ta üleval ja pesi hambaid. Ma siis unesegaselt kakerdasin tema juurde ja küsisin, miks ta nii vara üleval on. Vastas, et läheb alles nüüd magama. No tõsiselt...mida ta terve öö tegi? :D Noh, eks ma olen isegi nii kaua üleval olnud ja eriti veel suvel, aga viimasel ajal vajun juba ära vahemikus kesköö-kell üks-kell kaks. Pealegi polegi öösel nagu midagi väga arvutis ka teha. Võib-olla hakkan lihtsalt vanaks jääma, aga 20 ei ole ju veel nii vana? :D Ma olen kakskümmend, aga tunnen end endiselt, nagu oleksin alles 18. See selleks. Lõpuks koduuksest välja astudes lõi mulle ninna meeldivalt värske lõhn, mis mu pea täiesti selgeks lõi ja une ära ajas. Oh, kevad on hea :) tore, et ta viimaks kohale jõudis. Nõkku jõudes näitas korraks päikegi nägu ja see pani mind endamisi naeratama. Mind paneb täitsa imestama, kuidas juba ilm mu enesetunnet mõjutada võib - päike paistab, olen hästi rõõmus ja selline energy bunny, aga kui on selline hall ja sombune ilm, siis endal ka millekski tuju pole ja üldse olen kuidagi uimane. Yeah...mõttejärg läks nüüd käest :D

Noh, igatahes jõudsin kooli ja siis oli see eaka tervise seminar jälle, seal siis võtsime end nagu rühmaga kokku ja arutasime, mis materjale me esitluseks leidsime, siis tuli õppejõud ka ja küsis, mis me leidsime. Sten muidugi hilines ja tõi vabanduseks midagi sellist, et ajas kassi taga...või otsis, ma täpselt ei mäletagi, mis see oli. Aga õppejõud tuli ikkagi varsti meie rühma juurde ja tema arust oli ka meie materjal piisav, saatis ta meid juba raamatukokku, et see esitlus kokku panna. Hästi läks, sest me saime peaaegu valmis ja aega jäi ülegi. See töö oli lihtsam, kui me ise ka alguses arvasime :) Läksime siis nii poole 10 paiku laiali, kuigi seminar pidi 11 läbi saama. Siis tulin kohvikusse sööma, tellisin hakkšnitsli ja võtsin seda head värsket salatit, kus oli hiinakapsas, kurk, tomat ja lilla sibul. See nagu ülihea salat lihtsalt :) Edasi kordasin terviseergonoomika arvestuseks rühivaatluse põhimõtteid ja olin lihtsalt arvutis. Siis mingi hetk tuli Kärka ja ehmatas mind poolsurnuks. Et jah, INIMESED, PALUN ÄRGE EHMATAGE MIND SELJA TAGANT JA PAREM, KUI TE SEDA ÜLDSE EI TEE!!!! :D Noh, nüüd võib muidugi arvata, et tehakse just risti vastupidi, kuna mind on hästi kerge ehmatada :D Igatahes jäime natukeseks rääkima ja mina tegin samal ajal blogi postiga algust, et see siis esialgu draftina säilitada ja kodus ära lõpetada. Siis Kärka oli ka nagu: Sul on blogi või? :D Kauaks ta aga ei jäänud, sest kiirustas jõusaali, mina vaatasin veel seda terviseergonoomikat üle.

Terviseergonoomikas oli siis suuline arvestus, kus kõik endale küsimused tõmbasid ja mina sain õnneks sellise, millele vastus kohe ilusti tuli ka. Küsimus oli, et mis on fikseerunud rühihäire ja vastus on see, et see on rühihäire, mis ei kao siis ka ära, kui asendit muuta. Siis tegime rühivaatlusplaani ja selle järgi üksteisel ka rühivaatlust. Mul tuli neid rühihäireid endagi üllatuseks päris palju välja. Esiteks näiteks see, et pea oli veidi viltu, kuigi ise küll aru ei saa. Öeldi küll, et vaata otse ja ma olin nagu: ma vaatangi. Ja siis...mhm, kael kõver ja pea viltu ;D ;D Siis oli mul üks õlg madalam kui teine ja üks jalg oli teisest veidi pikem. Vahva :D Igatahes see praks läks ruttu ja siis ma mõtlesin juba, mis bussiga kesklinna tulla. 3 läks 13:48, 5 läks üldse veel hiljem, aga ma teadsin, et 24 läheb 13:45. Siis sellega tulingi kesklinna, võtsin automaadist sularaha ja läksin Rimisse, kust ostsin jäätist ja 3 vaarikakohukest. Siis vaatasin, et aega on nagu megapalju ja läksin esialgu bussijaama istuma, kus rahvast oli nagu murdu. Istusin kuhugi tagumistele pinkidele ja hakkasin nomnomsauruse kombel jäätist sööma, kuni mu kunagine paralleelikas Eljar ka sinna sattus. Noh, tõmbasin siis natuke kortsu ja lasin ta enda juurde istuma. Rääkisime, kuidas meil koolis läheb ja kuidas nagu üldse läinud on, sest kuigi ta ise õpib ka Tartus, näen ma teda üsna harva. Mingi aeg rändas mu pilk aknast välja ja 14:30 oli ees. Eljar pidi sellega minema, ise tahtsin 14:35ga minna, sest see peatus mu maja ees. Noh, siis saatsingi Eljari bussile ära ja Eljar veel ütles, et ma saan märjaks seal vihma käes seistes. Ma olin nagu, ah, ei ole midagi, mõnus soe vihm. Siis Eljar läks bussile ära ja ma hakkasin kohukesi sööma.

Kui olin teise kohukese ära söönud, vaatasin korraks Tasku poole ja nägin seal kahte tüdrukut tulemas, kellest üks oli kuidagi tuttav, aga ma polnud veel päris kindel. Võib-olla ajan veel kellegagi sassi või midagi, sest mina olin ju see, kes teisikuid siin vahepeal nägi. Oleks päris mark olnud. Noh, igatahes osutus see Itiks ja teine oli järelikult Kata. Iti tundis mu ära isegi ja siis me rääkisimegi natuke ja naersime ka. Hästi lahe ja vahva oli, oleks pikemalt isegi tahtnud rääkida, aga siis pidi Iti bussi peale minema ja ma jäin natukeseks Kataga, kuni minu buss tuli. Pileti eest pidin siis 2-eurosega maksma, sest peenikest mul polnud ja siis bussijuht andis alguses tagasi 40 sendi asemel 30. Ise ka naeris, et tal on täna sendid sassis ja siis sain ikka 40, kui ta nägi, et ma vähem tagasi sain. Sõidu ajal veel ise ka naersin seda kohtumist, aga nagu tõesti megavahva oli, kuigi veidi naljakas ka. Nõkku jõudes tuli mulle meelde, et emmel on täna sünnipäev ja ma talle ei võtnudki Rimist midagi, seega pidi Elvasse jõudes poest ikka läbi minema. Ja lähim pood on 700 meetri kaugusel, nii et mul ei olnud ikka muud valikut kui kõndida, olgugi et ei viitsinud. Siis viskasingi oma asjad koju ja otsustasin selle tiirukese ära teha. Suht mõnus oli isegi jalutada, hästi värske õhk oli. Poest võtsin emale siis väikse šokolaadi ja nüüd jõudsin koju, et see blogipostitus ilusti ära lõpetada. Pikk sai küll täna, aga mul oli palju rääkida ka. Tavaliselt on küll muidu nii, et ma ise küll aru ei saa, et ma midagi teen päeva jooksul ja siis ma tavaliselt mõtlengi, et ma lihtsalt tiksun tühja, aga siis ma vaatan blogi ja näen, et tegelikult ma teen ikka päris palju asju :D Aga noh, aitab nüüd mu mulast :P

Kevade lõhn

Kõige raskem asi, nagu hommikute juures ikka, oli täna ärkamine. Pidin üles tulema kell 5 ja homme täpselt samamoodi. Täna lähen ilmselt veel varem siis magama. Kuna süüa väga midagi polnud, jõin hommikuks klaasi piima ja korraks olin arvutis ka. Mõnus, arvuti otsustas just siis kokku joosta, aga see on see Windows 8. Alguses tundus normaalne, aga nüüd ajab mõnikord nii närvi, sest see pidevalt jookseb kokku ja mina pole õnneks ainus. Gerdal täpselt sama jama sellega. Anyways, siis läksin bussi peale ja kooli. Kell 8 hommikul oli inka ja täna tegin mina ka oma esitluse ära. Rääkisin siis unetusest, ise puterdasin midagi seal, sest endal oli küll ilge uni peal. Ja siis keegi küsis, kas minul ka unetust on olnud ja mina: yeah, I sleep quite well :D Edasi tuli siis esmaabi ja seal mängisime situatsioone läbi. Nii nalja sai nendega ja täitsa lõbus oli, kuigi samas ise abistaja rolli sattudes oli nagu reaalselt selline tunne, et ei oska midagi. Sama on ka ilmselt siis, kui see kõik päriselt oleks olnud. Siis õpetasime Margaritale sidumist ja jällegi ei saanud üle elustamisest. Igatahes enda üllatuseks tuli mul see täna lõpuks ometi korralikult välja ja õppejõud ei öelnud ka enam ühtegi halba sõna. Nii et mul on lootust ilmselt siis see arvestus ilusti ära teha. Siis tuli eaka tervise seminar ja meid tehti viiesteks rühmadeks. Järjekordne iseseisev töö jälle kaelas, wohoo. Minuga olid siis Malle, Ljups, Mariliis ja Julia. Päris palju saime juba viiekesi sealsamas tehtud ja ma arvan, et homsega saame ehk valmiski oma töö. 

Siis sai päev läbi ja ma mõtlesin, kas minna kesklinna 3ga või 5ga. 3st olin just maha jäänud ja 5 peale ka jooksin, kuigi jõudsin isegi 3 minutit varem. Vihma küll veidi tibutas aga väljas oli nagu niiiii mõnus. Hästi soe oli ja kevade lõhna oli ka õhus tunda. Poleks mul arvutit täna kaasas olnud, oleks kesklinna isegi jalutanud, et seda mõnusat ilma nautida. Kesklinna jõudsin täpselt kell 3 ja kuna mu buss pidi 15:25 minema, käisin käppe Rimis, ostsin 3 kohukest ja juua ja siis juba peatus nr.10 juurde ootama. Kuni ma bussi ootasin, sain oma kohukesed söödud. Üks neist oli vaarikakohuke ja ma võin öelda, et ma pole kunagi paremat kohukest saanudki. Uus lemmik ilmselt kohukeste seas. Just siis, kui kohukesed otsa said, sõitis buss ette. Sellega sain õnneks otse maja ette ja siin ma nüüd siis olen. Pärast vaatan veel terviseergonoomika üle, sest homme on jälle arvestus. Wish me luck!

Tänase postituse lõpetaks ma aga ühe mõnusa kuulamisega :)

Somewhere Perfection Lies

Tänane hommik algas mul sootuks imelikult. Esiteks ei teadnud ma, kas täna on kolmapäev või neljapäev ja nii panin eile õhtul endale hommikul kella viieks ka äratuse. Kui mu äratuskell lõpuks helises, tuli mulle meelde, et täna peaks ju mul kuskil 2 tundi vahet olema, siis ärkasin selle pärast, et oma tunniplaan uuesti üle vaadata. Selgus, et täna pidin ma kella 8 asemel kella 10ks minema ja siis ma facepalmisin ennast, kuni uuesti magama jäin. Täitsa lollakas ikka :D Siis magasin nii poolteist tundi veel, kuna äratus oli mul seitsmeks ja siis ma nägin mingit hästi imelikku und jälle. Sõitsime siis õega Jõgevalt kuskile Tartusse või nii...või oli see otse Elvasse, ma eriti ei mäleta. Igatahes oli bussijuht mingi imelik ja kui ta meile piletit müüs, seletas ta, et elab Rõngus ja Võnnus ja siis peab selle pärast aeglaselt sõitma. Me olime nagu WHAT?? :D Anyways, pileti saime kätte ja istusime kuhugi tagumistesse ridadesse, kuni peale tuli üks mees, kes paistis olevat selle bussijuhi tuttav ja ta istuski kuhugi vasakut kätt keskmistele istmetele, kuni lihtsalt julmalt oma sigareti süütas ja bussis suitsu hakkas tegema. Minu arust ei olnud see nagu üldse okei, sest tavaliselt ei lasta ju bussis suitsetada ja noh, mind ennast häiriks ka see, kui ma kellegi suitsuhaisu pean sisse hingama. Igatahes siis õde lõpuks ütles mulle, et see bussijuht on veits creepy ja mõtlesime järgmises peatuses maha minna. Siis läksimegi ja ma ei tea, mis koht see täpselt oli, aga saime ühe õe sõbraga kokku. Mingi Annes või Hannes või kes ta oli ja siis läksime edasi mingisse suuremasse klaasuksega majja, kus me natuke aega niisama chillisime ja siis mõtlesime õega, et oleks aeg nagu koju sõita. Aga sealt majast väljudes ma nägin, et ukse ees lamab mingi inimene ja siis ma mõtlesingi vaadata, kas temaga on kõik korras. Oli näha, et hingas ja kui ma teda kõnetasin, ärkas ta üles ja jäi mind lihtsalt sellisel hästi ehmunud ilmel vaatama. Ja siis kuulsin järgmise asjana juba oma äratuskella ning edasine iseloomustus läheb kokku jälle Friday esimese salmi sõnadega :D 

Oeh, esimene lõik sai pikk, aga ma lihtsalt pidin oma unenäost rääkima :D Kümnest hakkas siis inka, kus mõned kursakaaslased tegid oma esitlusi. Mina täiendan täna enda oma ja teen siis homme. Pärast inkat tulin jälle kohvikusse, kus ma omal kõhu täis sõin ja niisama paar tundi arvutis olin ning terviseergonoomika arvestuseks kordasin. Terviseergonoomikas siis oli arvestus ja mul läks täitsa hästi. Ma küll ei osanud oma küsimusele vastata, aga käigu pealt kuidagi leiutasin ja mu loogika oli üsna õige, seega läbi sain :D Siis edasi tegime kummilintidega mingeid harjutusi ja siis pidime paberile ka oma tallajälje tegema, et vaadata, kui suur risk on lampjalgsusele. Selleks anti meile kätte õlipudel, et me oma jalad kokku teeks sellega ja siis paberile astuks. Mul ei tahtnud kuidagi jääda ja ma määrisin oma jalgu vähemalt 5 korda õliga, enne kui need tallajäljed lõpuks paberile sain. Niisiis sain teada, et mul mingi risk ikka on, nii et peaksin natuke ettevaatlikum olema ja rohkem harjutusi tegema, et ma lampjalgu ei saaks. Siis tegi Anni oma liikumismängu ja pärast saime koridoris kokku, et arutada oma situatsioonülesandeid homseks esmaabi praktikumiks. Ise pidime 2 situatsiooni välja mõtlema ja siis oligi, et esimene on mingi baarikaklus ja mina pean olema see, kes klaasi sisse kukub ja end täiega verele tõmbab. Teine on see, et elame üle plahvatuse ja seal jään ma oma jalast ilma :D :D hakkab nalja saama seal praksis homme. Siis tuli vene keel, kus ma juba täitsa surnud olin ja see lõppes pool 7. Tänane oli ka selle nädala kõige pikem koolipäev.

Edasi läksin Tehnoloogia instituudi juurde oma linnaliinibussi ootama ja varsti tuligi 3 ette. Sõitsin kesklinna, käisin Rimis, kust lootsin singipirukat saada, sest kõht oli lihtsalt mega tühi. Sain aga mingisugused kapsapirukad ja ostsin väikse Kinderi ka juurde. Kuna 19:20 peale ma ei jõudnud, läksin bussijaama oma pirukaid sööma, sest järgmine buss läks 19:50. Bussijaamas sõin oma pirukad ja Kinderi ära, aga kõht oli nagu ikka tühi. Siis läksin R-Kioskisse ja ostsin 2 pisikest pakki mingisuguseid saiatükikesi, ühed peekonimaitselised ja teised hapukoore-ürdi. Viimase sõin enne veel ära, kui buss ette tuli. Siis sõitsin Elva ja täna pidin natuke rohkem kõndima, sest see buss minu maja juures ei peatunud, vaid sõitis ainult jaama. Bussist maha tulles nägin Helkat ja Laurit, keda polnud juba ammu näinud. See omakorda tuletas meelde, et peaks mõnel reedel aega leidma ja noortekale minema. Kunagi sai seal ikka rohkem käidud, nüüd nagu kuuvarjutus. Ma ainult ei tea, millisel reedel ma selle aja leian, sest järgmise nädalavahetuse plaanin Tartus veeta ja see reede tuleb õenduse aluste arvestuseks õppima hakata. Praegu on see kiire aeg, kus iga jumala nädal on arvestused ja siis tuleb veel mingiks tähtajaks mitu iseseisvat tööd ka ära teha. Oeh. See on see aeg enne praktikat, kusjuures praktikani ongi ainult 3 nädalat jäänud. Pingutab kuidagi ära. Praeguseks aga siis lõpetan.

Olge chillid! :)

Learn To Fly

Täna vist ka midagi väga pikalt kirjutada ei ole. Hommik läks, nagu ikka - ärkasin, käisin pesus, sõin, bussi peale. Kooli jõudes viisin oma praktikalepingud ära, nii et see asi on nüüd vähemalt korras. Sain õigel ajal ära viidud. Siis läksin ühika 4.korrusele ja ootasin tükk aega. 9:15 pidi esmaabi praks olema ja ma mõtlesin, et kui kedagi ei tule ja see praks ära jääb, on perses. Siis oleks mu vaba päev raisku läinud, sest algselt pidigi mul tänane vaba olema. Umbes natuke peale 9t tulidki mõned kursaõed kohale ja siis arutasime nendega seda eilset lapse tervise eksamit. Nii et kõik peale Karolini said tegelikult A-d, tema oli ainus C, kuigi oleks isegi B võinud saada. Esmaabis oli meid siis 8 asemel 7, sest üks kursakaaslane ei teadnud, et praks täna on. Seal õppisime sidumist ja saime teada, kuidas teha sidemelukku, et side peal püsiks. Seda sidemeluku tegemist õppisin mina juba augustis rebastelaagri esmaabi töötoas. Siis näidati, kuidas teha rõhksidet ja kuidas siduda haava siis, kui mingi terav asi (nuga, kahvel, vms) on läbistanud kehaosa. See oli natuke keerulisem, aga väga huvitav ja mis oli tähtis, oli see, et see terav asi sees ei liiguks ja ise ei tohi seda välja ka võtta, kuna see teeb verejooksu hullemaks. Siis õppisime ka seda, kuidas siduda seda, kui näiteks käsi või jalg on ära tulnud. Ühel kursaõel nägigi see päriselt välja, nagu tal poleks enam kätt, sest ta tõmbas selle varruka sisse ja nii Anni tal kuidagi sidus ka. Täitsa huvitav. Igatahes sidumisega sain ma endalegi üllatuseks väga hästi hakkama, aga elustamine tahab veel harjutamist. Ma kipun selle südamemassaaži tegemisega rütmist veidi välja minema, aga mis teha, kui mul erilist rütmitunnetust polegi. Arvestusel saab ilmselt sellevõrra raskem olema, kuigi ma loodan, et läbi ikka saan. 

Pärast esmaabi mõtlesime Railiga, et läheks koos ja siis alguses vaatasime, et ootame Tehnoloogia instituudi juures, aga siis jällegi arvasime, et peame seda bussi oma 100 aastat vähemalt ootama. Noh, siis jalutasimegi Soinastesse. Mõnus oli jalutada nii päikeselise ilmaga. Soinastes vahtisime ka oma 10 minutit, kuni 3 tuli ja siis mõtlesime, et oleks ikka võinud seal Tehnoloogia instituudi juures ikka oodata. Siis Pauluse juures läks Raili maha ja mina vurasin suure hurraaga kesklinna. Täna mõtlesin vaadata, mis Rahva Raamatus head on, aga midagi uut väga ei olnud. Muidugi on seal raamatuid, mida ma kunagi kindlasti osta tahaks, aga praegu pole lihtsalt raha. New Yorkerist läksin ka läbi ja nägin, et seal on ka mõni päris armas suvine kleidike, mida ma kindlasti omale osta tahaks, kuna mu riidekapis kleite väga polegi. Sama on lühikeste pükstega, mida mul ka üldse ei ole, aga mille ma ilmselt muretsen omale veel enne suve. Siis lähen ehk tagasi, kui stipp jälle peale tuleb, aga selleks ootan 20ndat. Koju jõudes mõtlesin oma netipulga arve ära maksta ja see oli ka minu jaoks esimene kord internetis arvet maksta. Ma tükk aega maadlesin sellega, aga makstud sain. Nii keeruliseks on minu arust see värk ajatud, kuigi kindlasti on ta mugav, kui ükskord käppa saab. Noh, nüüd ilmselt kolan natuke foorumites ja olen niisama ja siis hakkan terviseergonoomika arvestuseks õppima :P

California 37

California 37 took me right to heaven's door

Ma nüüd täpselt ei teagi, mitmendat korda ma selle albumi läbi kuulasin. Ilmselt teist või kolmandat, aga üks sõna, mis seda kirjeldama sobiks, on meeldejääv. Ükskõik, millist tracki ma mängima ei paneks, kummitama see igatahes jääb ja sõnad on ka kõigil lugudel sellised, mis hästi meelde jäävad. Drive By sõnad on mul ilmselt juba pähe kulunud :D Mis mulle veel täiega meeldib, on see, et paljudes lugudes on kuulda just kitarri ja ühe loos pealkirjaga We Were Made For This on kuulda isegi torupilli, mis minu meelest on väga omapärane ja huvitav lahendus. Üks väga kihvt ja natuke teistsugusem lugu on veel California 37, mis on ka albumi pealkiri. Mul oli sellega vähemalt nii, et korra kuulasin (täna hommikul kooli poole jalutades), jäi juba päris tükiks ajaks kummitama. Muidu küll natuke lühike, aga selline mõnus kuulamine. Veel jääb mind kogu aeg kummitama Sing Together ja eriti veel see refrääniosa. 

Kui aga rääkida mu kõige lemmikumatest lugudest selle albumi pealt, siis kahtlemata on nendeks This'll Be My Year, Drive By, Mermaid ja California 37. Need on mulle lihtsalt kõige rohkem meelde jäänud ning sellised mõnusalt tempokad ka. Hea muusika, mis hommikul üles ajab, kuna mina just kohvijooja pole. Sellel muusikal on lihtsalt sama efekt. Repeati lasin täna bussis jälle Drive By ja Mermaidi. Drive Byga on samas nii, et kui ma seda kuulan, ma lihtsalt hakkan end ise ka liigutama. Ütleks, et parem kui mõni õntsa-õntsa klubitümm. Tavaliselt ongi nii, et kui mulle mõned lood kohe hullult palju meeldivad, ma kuulan neid mitu-mitu korda ja need 4 on just sellised, mida ma tõesti mitu korda kuulata võiks :)