Nojah, ongi reede käes ning see nädal läks jälle kiiremini, kui ma arvasin. Täna hommikul midagi erilist ei toimunud, aga juba bussi peale minnes ja empekat kuulama hakates avastasin oma playlistist Three Days Grace'i ja Eyes Set To Killi. Nii hea oli neid bände üle pika aja kuulata, eriti veel, kui ma mäletan, kui palju nad mulle kunagi ikka meeldisid. Tänase postituse lõpust võib ilmselt ka ühe Three Days Grace'i laulu seega leida. Siis bussisõit läkski kiiresti ja varsti jõudsin kooli. Kui ma riidehoidu oma tagi ja ketse hakkasin ära panema, hakkas midagi äkki undama ja mul läks ikka päris tükk aega, et mõista, et see oli tuletõrjealarm. Õnneks valehäire.
Siis tuli terviseergonoomika. Seal tegime veel mõned võimlemisharjutused rühihäirete parandamiseks ja siis mängisime. Viisin enda liikumismängu ka läbi. Kuna see oli viimane praks, oligi sellega kõik ning kuna nüüd on kõigil aine arvestatud, lasi õppejõud ka varem ära, mis jättis mulle täpselt poolteist tundi aega enne neid praktikale saatmise loenguid. Siis istusin jälle kohvikus, mis on mulle justkui teiseks koduks saanud ja kolasin niisama netis. Need praktikale saatmise loengud venisid, aga ma sain praktikaraamatu ja nüüd ma tean, mis mind enamvähem nüüd ja ka edaspidigi ees ootab. Pärast loenguid nägin riidehoius Gerdat, aga tema kohe kuidagi ei pannud mind tähele. Siis sain riided selga ja koputasin talle õlale. Ehmatas. Siis liitusid veel Marilin ja Ingel ja me mõtlesime kõik neljakesi täna 3-ga siis minna. Ingel käis veel õppekava juhi juures mingeid asju ajamas ja meie Marilini ja Gerdaga rääkisime riidehoius veel juttu, kuni mõistsime, et peaks minema hakkama. Just siis tuli Ingel tagasi ja me ütlesime, et ta käppe riidesse paneks, sest need linnaliinibussid võivad varemgi tulla.
Minu praktikaraamat siis :) |
Niisiis Marilin oli suundumas bussijaama nagu minagi, ainsa erinevusega, et mina tahtsin veel sularaha välja võtta ja Rimis ära käia. Siis läksimegi laiali, mina ostsin Rimist paar saiakest ja juua, Marilin läks otse bussijaama. Kuna minu bussini oli aega ja ma ei teadnud, millal Marilini buss läks, läksin ise ka bussijaama ja otsisin ta uuesti üles, et ta bussi peale saata ja siis ise enda bussi peale minna. Siis seisimegi seal peatus nr.2 juures ja rääkisime. Ajasime niisama lolli juttu ja naerdud sai ka. Siis tulid meie bussid ja mina jooksin üle tee peatus nr.10 juurde, tema läks 2 juurest enda bussi peale. Siis sai sõidetud ja muusikat kuulatud ja nüüd kodus.
Mõtlesin, et teen täna selle nalja ära ja alustan oma väikse (või mitte nii väikse) soengumuutusega ja teen täna selle blondeerimise osa ära, et homme punasega üle teha ja pühapäeval lõpuks viimane lihv anda. Natuke imelik ja laiguline jäi, aga küll punane ühtlasemaks teeb ja ma loodan, et lõpptulemus jääb ikka pigem kena. Siiski panen hetkel väikse pildikese ka veel enne, kui selle postituse lõpetan, sest mul saab tõesti jutt juba otsa tänaseks. Ja noh, muidugi ei saa ma lisamata jätta siis juba alguses lubatud laulukest. Olge chillid! :)
No makeup btw :D |
Why is it so hard to find someone who cares about you when it's easy enough to find someone who looks down on you?
No comments:
Post a Comment