Päikesekiired

Täna oli jälle üks neist hommikutest, kui kell 5 üles ärkasin, aga vaatamata varasele ärkamisele olin enda kohta isegi väga ergas ja valmis uut päeva tervitama. Bussi peale oli külm minna, aga õnneks ei pidanud ma kaua ootama, sest buss tuli varem ette. Sõit läks kiiresti ja juba olin seksuaaltervise loengus, kus vaatasime mingit filmi naistest, kes oma kehadest rääkisid. Väga mõtlemapanev film oli, sest need naised seal ei olnud oma kehaga rahul, kuigi minu meelest võiksid nad ikkagi end mitte lasta meediast häirida ning vähemalt proovidagi end oma kehas vabalt tunda. Tuleb hinnata seda, mis sul on ja on hea, kui sa suudad aktsepteerida ka oma puudusi, sest just need su eriliseks teevadki :) 

Terve see loeng kuluski filmi vaatamisele ning järgmine oli inglise keel, kus oli kontrolltöö. Noh, eks ma kiiruga midagi kribisin sinna ja siis juba läksin kohvikusse, kuna mul oli nii hull nälg. Hommikusöök jäi kahjuks täna vahele, sest polnud jälle midagi süüa ja nii ma sõingi kohvikus ühe kotletiprae ja kaks saiakest. Need saiakesed polnudki nii head kui tavaliselt, sest kuna neil polnud silte juures, suutsin kuidagi kohupiimasaiakese ja kohupiimapiruka võtta. Ja mulle just ei maitse kohupiimapirukad, seega see pirukas jäi poolikuks ning ma tõin ta koju koerale, sest ei saa raha prügikasti ka visata. Roheline mõtlemine, mis teha. Siis natuke aega olin niisama arvutis ja tuli esimene esmaabi praks. Meil oli hästi kihvt õppejõud, kes võttis asja naljaga ja siis meile enda elust ka nalju rääkis. Nii tore, praks oli lõbus ja läks kiiresti. Õppisime siis stabiilsesse küliliasendisse ehk siis nagu meie ergonoomika õppejõud armastas öelda - joodikuasendisse panemist. Seda on vaja selleks, et hoida hingamisteed avatuna ja juhuks, kui inimene oksendab või midagi, ei lämbuks ta oma okse sisse ära. Siis õppisime ka seda, kuidas inimest kanderaamile panna ja loomulikult ei saanud ilma elustamiseta. Meil oli kohe selline spets nukk, millel on tuled, mis näitavad, kas südamemassaž ja suust suhu hingamine on piisavad. Noh, ütleks, et mul südamemassaaž läks hästi, aga selle hingamisega oli raskusi, sest mul kuidagi ei tahtnud see aparaat rohelist tulukest näidata. Roheline tähendas, et on piisav. Aga noh, viimase korraga sain õnneks hakkama ja oli vahva. Kui see kõik proovitud oli, siis rääkiski õppejõud meile niisama nalju ja lasi meid tund aega varem minema. Joppas nii, et sain kohe 3 peale ja kesklinna. Ostsin omale 3 kohukest ja 2 šokolaadi, kohukesed sõin bussijaamas ära.

Siis, kui kell nii poole 5 kanti hakkas saama, läksin bussijaamast ära, aga enne veel nägin seal ühte kutti, kes täiega sarnanes Robert Pattinsonile. Damn, that was weird. Muigasin endamisi ja hakkasin 10.peatuse juurde minema, kuni Tasku juurde jõudes suupilli kuulsin. Mingi mees mängis seal ja tegi samal ajal suitsu. Wow. Huvitavaid asju sai täna igatahes nähtud ja see suupill oli kuidagi naljakas. Buss oli rahvast täis, aga mina kuulasin terve tee The Scripti. Ma armastan seda bändi lihtsalt üliväga ja arvan, et kunagi võiksid nad Eestisse ka tulla. Sellisel juhul teeks ma kõik, et neid kuulama pääseda, isegi kui see tähendab väikest reisi Tallinnasse. Ja mis mulle veel tänase päeva juures meeldis, oli see, et jõudsin koju, kui päike veel kõrgel oli ning ilm ka külm ei olnud. Tuju tegi lihtsalt super heaks. Aga noh, lõpetuseks panen siia ühe oma lemmikutest The Scripti lugudest jälle.

Päikest! :)

Don't Burn Me Down

Ja jälle üks päev ilma blogimiseta. Arvasin küll, et suudan end järje peal hoida ja iga päev millestki kirjutada, aga nagu näha, siis hindasin end veidi üle, seega tulevad postid siis, kui tõesti midagi kirjutada on ja kui mul viitsimist loomulikult on. Noh, ütleks nii, et eile ei teinudki väga midagi ja täna olin ikka kummaliselt ergas selle kohta, et poole 7 aegu üles ärkasin. Tavaliselt olen ma sellel ajal ikka väga uimane, rääkimata hommikutest, kui mul kell 5 ärgata tuleb. Kooli jõudsin nii natuke enne 9t ja siis oli kohe seksuaaltervise praks. Üritasin läpakaga ühikas wifit saada, aga seal ei saanudki. Noh, okei, siis võtsin telefoni ja rääkisin need pool tundi enne praksi kursaõdedega juttu. Praktikumi alguses lasi õppejõud meid klassi ära, kuid siis andis meile kohe teemad kätte ja saatis teistpidi powerpointi tegema. Kes läksid siis arvutiklassi, kes olid kellegi toas ja kes olid kohvikus. Mina, Ingel ja Sten olime kohvikus, sest mul oli arvuti kaasas ja siis ei pidanud hakkama sinna kolmandale korrusele arvutiklassi minemagi. Nii hea on ikka läpakat kogu aeg kaasas kanda, kuigi alguses oli harjumatu ja õlg oli kogu aeg valus. Nüüd on mul see läpakas juba neli kuud olnud ja päris tihti on ta mul ikka kaasas ka. Säästan end kaustikute ostmisest, sest kõik mu materjalid ja konspektid on siinsamas arvutis ning kui vaja, võin need ka mälupulgale igaks juhuks panna. Mugav on see üliõpilase elukene :)

Oma poweropointi teemaks saime lähisuhtevägivalla ja nii möödus see powerpointi tegemine pigem naerdes, sest Sten mõtles igasuguseid geniaalsusi välja ega teinudki muud, kui ajas mind ja Inglit naerma. Päris tore oli niimoodi seda powerpointi teha, palju lõbusam kohe, kuigi esitluse ajal ma ka täiega hoidsin naeru tagasi, sest see kõik tuli meelde ja noh...väga naljakas oli ikka. Igatahes läks see praktikum kiiresti ja siis tulin jällegi kohvikusse sööma ning tegin oma vene keele koduse ülesande ära, mida ma eile teha ei viitsinud. See on see, kui keset päeva mitu tundi vahet on...täna siis 5, sest vene keel hakkas alles kella 4st. Niisiis istusingi terve selle aja jälle kohvikus, mis on justkui mu teiseks koduks saanud. Vene keele õpetajat ootasime pool tundi ja siis lasi õppekava juht meid klassi. Seal ootasime 15 minutit, et teada saada, et tund jääb ära. Wohoo! Sain varem minema vähemalt. Kesklinna jõudes läksin Rimist läbi ja ostsin ühe Aura joogi, 2 kohukest ja koju jogurtit. Mu jogurtisõltuvusel hakkasid võõrutusnähud ilmnema, seega ei suutnud enam kauem jogurtita olla. Noh, ja siis sõin bussijaamas oma kohukest ning 17:50 siis bussi peale ära. Nüüd olen õnnelikult kodus ja mõtlen, et peaks inka üle vaatama, kuigi igasugust viitsimist ei ole. Need tööd on ju nii lebod.

Long Time, No See

Ja kes oma blogi jälle üles leidis :D Kaua ma juba kirjutanud pole? Nädal? Rohkem? Vähem? Oh well, who the hell knows. Ütleks nii, et vahepeal pole ma suht midagi teinud, kui välja arvata selle pideva rollikate lainel olemise. Oeh...mõtted aina tulevad ja tulevad ning tõesti ei tahaks neid sõna otseses mõttes justkui prügikasti visata. Aga see selleks. Tänane hommik algas seksuaaltervise loenguga ja noh, see oli minu meelest üsna mõttetu. Oleks võinud 2 tundi kauem magada, selle asemel, et kell 5 hommikul üles tõusta, bussi peale minna ja kell 8 loengus olla, kui õppejõud materjali üles paneb. Oh jah, aga siin tuli jälle see kohusetunne, et ma ei saa ikka loengut niisama üle lasta. Kuigi noh, see möödus ikka pooleldi magades :D 

Kui nüüd rääkida viimasest nädalavahetusest, siis peale rollikate möödus see veel Pretty Little Liarsit vaadates. Siiani pole jõudnud kaugemale, kui esimese hooaja 4.osa, aga juba olen ma seal päris mitut eye-candyt märganud. Üks neist on Keegan Allen - ma lihtsalt ei saa üle sellest, kui nunnu ta on :3 ja tema tegelane Toby on kuidagi selline freaky, aga väga armas. Nii salapärane kuidagi ja kunagi ei tea, mida temast oodata võib. Seni on vähemalt jäänud mulje temast. Teistest kirjutan ehk rohkem, kui seda sarja veel edasi vaatan, aga jah, seni silmapaistvam on olnud Toby Cavanaugh alias Keegan Allen. He's adorable :3 Seda ka muidu, et laupäeval käisin juuksuris ja lasin ära lõigata katkised otsad ning nüüd on mul jälle tukk ka. I love that haircut. Eile värvisin ka ja see lilla jäi nii tume, et ainult ereda valguse käes on näha lillat, see on see, kui blondeerijat ei kasutanud, aga ma ei taha oma juukseid kahjustada ka. Igatahes pilte mul enda uuest soengust hetkel näidata pole, aga mõnes järgmises blogipostituses on nad kindlasti olemas :)

Aga okei, tagasi selle juurde, mis siis koolis toimus. Pärast seksuaaltervise loengut oli kohe kaks inglise keelt järjest. Jälle. Seekord polnud see õnneks nii õudne, sest nalja sai palju. Ma küll kõike ei mäleta, aga üks huvitav seik oli see, kui me arutasime, mis asjad need homöopaatilised ravimid on ja siis õpetaja ka rääkis midagi seoses nendega, aga küsis meilt: Kas te olete midagi tarvitanud?
Kuna kõik mõtlesid, teab mida, siis me lihtsalt tükk aega naersime selle üle, õpetaja kaasa arvatud. Oh jah, nii hea algus tänasele päevale :D Muidugi läks see inglise keel ka kiiremini kui tavaliselt ja siis tulin kohvikusse sööma, kui avastasin, et kõik toit on peaaegu ära söödud. Noh, mingi frikadellikastme ja kaks pirni sain ning siis kõhuke ilusti täis, istusin arvutis ja ootasin vene keelt.

Vene keel läks ruttu ja seal ma ei teinud muud, kui vaatasin aknast välja ja naeratasin. See ilm oli lihtsalt nii hea. Siis, kui vene keel läbi sai, ootasin linnaliinibussi ja koolimajast välja astudes tabas mind see meeldiv üllatus, et kuidagi nii soe ja mõnus päikeseline õhtu on. Tõesti kevad. Seega ei hakanud ma Soinastesse kõndimagi, vaid ootasin ilusti need 15 minutit Nooruses bussi nr 5. Sain seda kevad ilma ka nautida. Minuga sama bussi peale tuli ka mu vene keele õppejõud. Noh, kesklinna jõudes poodi minna ei viitsinud, vaid maandusin kohe bussijaamas esimesel ettejuhtuval tühjal pingil, sest ma olin nii surmväsinud ja olen praegugi. Kusjuures ma ei tea, kuhu mu hea tuju äkki kadus, sest ma nagu tunneks mingit imelikku valu enda sees ja see teeb kuidagi kurvaks. Ei tea, millest see olla võib, aga loodan, et läheb üle.

'

Second Go

Nagu lühikesed koolipäevad ikka, läks tänanegi ruttu. Hommik algas kell 8 inglise keelega, kui ma polnud veel korralikult ärkvelgi. Kes olekski. Enamus magas kodus ja seega oligi meid seminaris vähe. Isegi, kui päev oli lühike, inglise keel venis, sest õppejõud ei rääkinud millestki muust kui sellest teadusartiklist, mida me juba üle-eelmisel tunnil käsitlesime. Polnud just kõige huvitavam. Järgmine oli terve naise praktikum ja see oli juba huvitavam. Õppejõud on ka hästi tore. Täna rääkisime menstruaaltsüklist, tegime ise selle kohta mingit ülesannet, kus pidi määrama, millal situatsioonis ette antud naisel järgmine ovulatsioon on. Raske ta igatahes ei olnud. Siis näidati meile, kuidas teha günekoloogilist läbivaatust ja me saime seda ise ka nukkude peal proovida. Päris lahe oli, kuigi ma ei teadnudki, et õed ka selliseid asju teevad. Noh, igatahes kui kõik olid saanud proovida nukule günekoloogilist läbivaatust teha, oligi praktikum läbi.

Edasi mõtlesin ma, kas täna on siis farmakoloogia seminar või mitte, sest tunniplaanis oli ta olemas Küsisin Liisi käest üle ja sain teada, et ikka neljapäeva hommikul kell 8. Tema muidugi ei peaks minema, sest temal olid arvutusülesanded korras, aga ta tahaks õppida. Mina pean minema, sest minu arvutusülesanded olid pekkis ja noh, nüüd loodangi, et saan neljapäeva hommikul targemaks ning saab selle asjaga üldse ilusti ühele poole. Homme on muidugi lahtiste uste päev. See aasta ma korraldusliku poole pealt kaasa küll ei löö, aga järgmine aasta tahaks kindlasti mingit töötuba teha gümnasistidele, kes arvavad heaks läbi astuda.

Selle lahtiste uste päevaga seoses meenub mulle see, kuidas mina Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppima lõpuks sattusin. Minu lugu on siis selline, et veel aasta eest, kui ise olin abiturient, ei teadnud ma, mida edasi teha tahan. Tolle sama aasta detsembris torkas mulle pähe, et läheks õeks, kui Nooruse kodulehte juhtusin uurima. Siis ei olnud ma veel päris kindel, aga mõte ikka nagu oli. Kuskil enne kevadist vaheaega anti meie klassis ringi käima üks leht, et kõik saaksid end kuhugi lahtiste uste päevale kirja panna. Kuna mul oli mõte, et läheks õendust õppima, paningi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juurde end kirja. Koolivaheaeg saabuski ja koos sellega ka 20. või 21.märts, ma täpsemalt ei mäletagi. Igatahes oli see kolmapäevane päev ja siis sõitsingi Tartusse oma võimalikku tulevast kõrgkooli vaatama. Tutvustati maja ning räägiti hästi palju õppekavadest, näidati ka praktikaruume ja päeva lõpuks olin ma oma valikus juba täiesti kindel, kuigi töötube siis ei tehtud. See aitas mul selgusele jõuda ja mul on selle üle hea meel. Gümnaasium lõpetatud, esitasingi kohe oma dokumendid ja augustikuus toimus rebaselaager, mis kestis kaks päeva ja ma mõlemal päeval kohal käisin. Seal kohtusin oma praeguste kursakaaslastega ja nad on kõik väga toredad ning sõbralikud. Rebaselaager algas loomulikult tutvumisvooru ja mängudega, pakuti süüa ja oli ka mingi väike loeng ja õppekavade tutvustus. Esimesel päeval tehti majatuure jälle ka, mulle oli see siis teine kord ja kõik oli üsna tuttav. Teisel päeval tehti Kliinikumis väike ekskursioon, kuigi kahju oli sellest, et me ainult ühte osakonda saime näha. Lihtsalt jaotati gruppideks ja igale grupile üks osakond. Polnud midagi erilist. Siis läksime kooli tagasi ja seal ootasid meid ees töötoad. Ise olin end kirja pannud esmaabi ja haige lapse töötubadesse.Esmaabis näidati, kuidas panna peale plaastreid ja sidemeid nii, et need ära ei tule. Väga kasulikud näpunäited igatahes ja haiges lapses näidati, kuidas beebil pissiproovi võtta ja teda kaaluda. Minu meelest oli esmaabi huvitavam.

Nüüd on esimene kursus juba lõpusirgele jõudmas ning ees ootab 6 nädalat kevadist praktikat, millest 3 on lasteaias ja 3 hooldekodus. Vaheajale peaks saama alles kuskil 21.juuni paiku. Lasteaed võib päris vahva isegi olla, hooldekodu kohta ei oska hetkel midagi arvata. Igatahes võin öelda, et teine semester on kõvasti huvitavam kui esimene. Esimene semester oli kohati igav ja raske, aga üle ma selle elasin. Nüüd ootan juba teist kursust, sest see tundub hetkel vägagi huvitav.

Don't Worry, Be Happy

Mu tänane lõunasöök :)

Kuigi väljas on külm, tunnen mina siiski, et õhus on kevadet. Olen märganud, et olen viimasel ajal kuidagi eriti rõõmus ja arvan, et ehk on see neist mõnusatest päikesepaistelistest ilmadest ja sellest, et on kauem valge. Täna ärkasin pool seitse, ehkki viibisin terve selle nädalavahetuse Tartus. Pidin lihtsalt natuke varasema bussiga minema, kuigi see tähendas enne inglise keelt tund aega passimist. Sõitsingi siis 7ga Maarjamõisa juurde, seal võtsin empeka ning jalutasin muusikat kuulates kooli. Kuna ma väga palju skippida ei viitsinud ja tuju oli isegi varajase hommiku kohta piisavalt hea, hakkasin kuulama Before Their Eyes - Love Is Miseryt. Ma ei mäletagi, kuna ma seda viimati kuulasin, aga kooli jõudes jäi see mind kummitama. Niisiis läksingi läpakaga kohvikusse, panin kõrvaklapid taha ja kuulasin veel mitu korda, tegin oma inglise keele kodutöö ka siis ära. Yeah, ma nati laisk ja eriti veel keeltes. 

Inglise keel kippus venima ja kui see seminar juba lõppema hakkas, tundsin, kuidas mu kõht valutab. Mõtlesin, et see valu mu täna veel tapab, aga õnneks olid mul valuvaigistid kaasas ja nii saigi enne terve naise praksi üks Ibumetin võetud. Mõjus. Ma kannan alati valuvaigisteid koolis kaasas, kuna mul pidevalt valutabki kas pea või kõht. Kõht muidugi iga kuu ja teatud põhjustel, mul on valusad päevad. Kaks esimest päeva on tavaliselt kõige hullemad because it hurts like hell. Terve naise praktikumis tegime oma ettekandeid ja siis mõõtsime üksteise vaagnaid. Niisiis sain teada, et minu vaagen on piisavalt suur selleks, et sünnitada :D nice. Mitte, et mul oleks plaanis veel lapsed muretseda. Oh ei. Praktikum lõppes jälle tund aega varem ja ma jõudsin väga täpselt 3 peale, et kesklinna sõita. Kesklinnas, nagu alati, käisin Rimist läbi ja ostsin omale ühe Twixi. Siis passisin umbes 10 minutit bussikas ja sõin Twixi. Siis 15:25 tuli buss ja sõit koju läks kiiremini, kui ma arvasin. Nüüd kuulan jälle seda lugu, mida hommikul ja tantsin kaasa nagu segane. See on see, kui ma üksi kodus olen :D 

Filmide ja sarjade lainel

Eile ma küll midagi ei kirjutanud, aga polnud ka midagi väga erilist. Ärkasin lihtsalt selle peale, et vanaema koer hakkas mu nägu lakkuma (nagu ka täna hommikul), siis sõin ja käisime linnas. Sain omale kaks paari uusi teksapükse, seega nüüd on see mure lahendatud, et pole ühtegi paari terveid pükse. Mul kipuvad nad nii tihti just jalgade vahelt lõhki kuluma. Noh, tänane möödub ka ilmselt telekat vaadates, süües ja vanaemaga poes käies. Anyways, eile, kui me vanaemaga linnast tagasi jõudsime, panin teleka käima ja minu üllatuseks tuli Kanal 2 pealt Pretty Little Liars. Ma olin plaaninud seda mingi päev täiesti otsast peale vaatama hakata ja eile oli alles 1.hooaja 2.osa :D noh, ei alustanudki väga kaugelt. Igatahes mulle meeldis see ja nüüd ma olen kindel, et ma hakkan seda kunagi otsast peale vaatama. Võib-olla mõnel nädalavahetusel või vabal päeval keset nädalat, mida ka mõnikord ette tuleb. Ja siis muidugi lülitusin ümber filmide lainele ning vaatasin ära The Perks of Being A Wallfloweri ja Pitch Perfecti.

Esimest korda kuulsin ma sellest filmist siis, kui The Vampire Diaries' kohta Nina Dobrevi kodulehelt uudiseid otsisin. See oli umbes suve paiku ja kuni sügiseni kirjutati selle näitlejanna kodulehel seal hästi palju just tollest filmist. Teadsin, et kunagi sügisel linastub see ka meil, aga vot kinno ma seda vaatama ei jõudnud. Sellest ajast oli mul juba plaanis see film ära vaadata. Hiljuti lugesin sellest ka Iti blogist ja ma pean tõdema, et tal oli õigus. Väga hea film ja väga head näitlejad. See ei olnud selline tüüpiline teendrama, vaid pani ka mõtlema. Lisaks sellele oli Logan Lerman ikka tõsiselt armas ja head tööd tegi ka Emma Watson. Mulle täiega meeldis ta tegelane, selline vahva oli. Samas olen ma Rahva Raamatus näinud ka raamatut, mille põhjal see film üldse tehtud on. Kindlasti tahaks kunagi lugeda ja siis vaataks filmi ka uuesti, et võrrelda saaks. Tavaliselt on nii, et raamatu põhjal tehtud filmid kipuvad lihtsalt erinema raamatust ega ole kunagi täpselt üks-ühele.

Pitch Perfectiga oli jällegi nii, et ma vaatasin järjekordselt telekat ja siis ma nägin seal ühe filmi trailerit, mille eestikeelne nimi on "Lauluässad" või midagi sellist. Siis trükkisin kohe Googlesse ja uurisin ja oligi Pitch Perfect. Kuna traileris oli üks tuttavam nägu, uurisin igaks juhuks IMDb-st ka järgi ja saingi kinnitust, et see tuttav nägu oli Anna Kendrick. Igatahes tahtsin ma seda filmi juba eile õhtul vaadata, aga kui olin The Perks of Being A Wallfloweri ära vaadanud, hakkas netipulk mulle näkku panema. Ega siis midagi, täna proovisin uuesti ja sain filmi vaadatud.Tavaliselt mulle ei meeldi need muusikafilmid nii väga, aga Pitch Perfect oli väga kihvt. Seal oli kõike - draamat, komöödiat, actionit ja muidugi head muusikat. Väga kaasahaarav film, peaks mainima. Kindlasti midagi, mida ma kindlasti uuesti vaataks. Ja ma ei teadnud, et Anna Kendrick laulda oskab, igatahes ta oli ka hästi kihvt seal filmis. Kindlasti on ta üks mu lemmikutest näitlejatest ja ma millalgi vaatan veel mõnda tema filmi. 

Kelly-murre :P

Samara :P

Well well well...täna ärkasin jälle kell 7 hommikul. Külm oli ja seega võimatu voodist välja tulla. Kui lõpuks ikkagi voodist välja tulin, oli õues -22 O.O Samas, kui ma bussi peale läksin, oli kõigest -15, mis oli natuke parem. Nõost tuli jälle Karolin peale ja siis rääkisime juttu, kuni buss Lõunaka juurde jõudis. Siis otsustas Karolin inka asemel trenni minna, Hea piff ikka :D Inkat oli täna 4 tundi, aga kuna me pausi ei teinud, lasti varem ära. Edasi läksin polikliinikusse sööma. Mingi praktikant oli tööl ja siis ta lõi kassaaparaadile sisse 18.18, kui mul tegelikult läks pelmeenide, kisseli ja ananassimahla peale 5.18. Õnneks parandas ta oma vea, aga pelmeenid olid ikka kõrbenud :D Vähemalt oli kissell hea.

Siis kõndisin Kaare peatusse ja otse mu silme all läks 1 minema, kui mina punase tule taga passisin. Siis helistasin Sandyle ja jäin järgmist bussi ootama, milleks oli 5. Õnneks kaua ei oodanud, aga see buss tuli jällegi mega täis. Kesklinnas läksin maha ja siis kohe Rahva Raamatusse Sandyt otsima, sest seal pidime kokku saama. Kuna ma teda seal ei näinud, helistasin uuesti ja küsisin, kas ta on üldse kohal. Oli küll, kuid pidi teisele korrusele kohe jõudma. Mina, eeldades, et ta tuleb esimeselt, sõitsin eskalaatoriga alla tagasi, kuid siis ma ikka teda ei näinud. Siis sõitsin jälle üles ja Rahva Raamatus ta oligi. Tuli hoopis kolmandalt. Ma hea geenius ikka :D 

Siis kolasime Rahva Raamatus ja edasi otsustasime otsida üles Toomkiriku varemed, mida me suvel muidugi ei leidnud, kuigi veel enne seda olime seal käinud. Seekord olin mina vähemalt see, kes täpselt teadis, kuidas sinna saab ja nii tegime seal pilte. Muidugi sai palju juttu räägitud ning naerdud. Mina, kes ma heas tujus olles kiiresti rääkima kipun, ei suutnud oma sõnu korralikult väljagi hääldada ja kippusin puterdama. Selle peale ütlesin ma, et see on minu enda keel ja selle keele nimi on Kelly-murre :D Et jah, mina räägin siis Kelly-murdes :) Kuna tuul oli külm ja Sandyl hakkas lõpuks külm, läksime Taskusse tagasi. Enne sai muidugi kaupsis ka käidud, kuigi me ise ka ei teadnud, mida me seal tegime. Nojah, siis läksimegi edasi Taskusse. Kuna ma tahtsin ilgelt juua, aga samas külmutatud jogurtit, siis oli mul jälle väike dilemma ja lõpuks otsustasin ikka külmutatud jogurti kasuks. Võtsime jälle ühe suurema topsikese ja seekord otsustasin mina oma täidiseks midagi tervislikumat võtta ja nii saidki peale ananassitükid. Nämma. Haha, Sandy ei teadnud, et Tasku põrandad on üsna libedad ja ta oleks äärepealt koos selle jogurtiga pikali käinud, kuigi ta ütles, et haaras minust kinni. Ma miskipärast ei tundnud seda, aga see selleks.

Mingi aeg helistas vanaema ja ma mõtlesingi, et nüüd peab bussijaama talle vastu minema, aga õnneks oli veel aega. Selle asemel läksime I.L.U-sse, sest Sandy tahtis lõhnu nuusutada. Noh, midagi ta nuusutas ja lasi endale peale ka, kuni talle Bieberi lõhn silma jäi. Seda lasi ta mulle peale ja endale ka. Lisaks lasi ta veel midagi muud, nii et jah, see oli üsna...aroomikas. Igatahes mulle see Bieberi lõhn ei meeldigi, liiga magus minu meelest, paneb pea valutama. Pärast seda saigi kohe bussijaama mindud ja siis istusime kuhugi tagumistele pinkidele, kuni ma talle enda lõhna pidin näitama. Tuli meelde, et see mul siiani läpaka koti eesmises sahtlis, nagu ka mõned muud kõige vajalikumad asjad :D Siis lasin endale seda peale ja avastasin, et mu rahakotti pole seal, kuigi ma tavaliselt hoian sedagi just oma läpaka koti eesmises sahtlis. Hea võtta lihtsalt, ei pea otsima hakkama. Ma läksin juba täiesti paanikasse ja mõtlesin, et äkki kaotasin ta Taskus ära. Just siis, kui me Sandyga sinna minema hakkasime, leidsin rahakoti oma taskust üles. Hea kergendus ikka, kuigi ma hakkasin naerma selle peale. Oeh...

Siis istusime veel mõnda aega bussijaamas, kuni läksime välja ja Jõgeva bussi ootasime. Esimene Sebe oli Võru, teine oli mingi teine ja kui veel üks Sebe ilmus, tahtsin 20 sendi peale kihla vedada, et on Jõgeva buss. Ja oligi. Siis jätsin Sandyga hüvasti ja kohtusin vanaemaga. Läksime Rimisse süüa ostma ja siis kohe 4 peale, et Puiestee tänavale saada. Selle nädalavahetuse veedangi nüüd vanaema juures. Hea, et ma enam telefoniga vähemalt internetis ei pea siin olles olema, sest nüüd on mul netipulk. Igati tore vidin :)

Way Up High or Down Low?

Kui ma nii saan öelda, ärkasin ma täna kaks korda. Esimene kord oli une pealt, kui ma tundsin järsku, kuidas mu parem õlg hullult valutab. Siis proovisin paremat kätte liigutada ja ei saanud. Täitsa ehmatasin ära, käsi oli täiesti tuim O.O. Ikkagi ei andnud alla ja liigutasin seda kätt, siis hakkas surisema. Nii et mu käsi oli ära surnud magamise ajal ja ma ei saanud ise ka aru, kuidas ma magasin. Enda arust kõhuli, nagu alati, aga tuleb välja, et ma olin ikkagi tolle käe peal maganud, kuna mu õlg on siiani valus. Igatahes käega sai kõik korda ja jäin uuesti magama. Siis ärkasin juba kell 10 hommikul, kui mu äratus lõugama hakkas. Nojah, mis siis ikka, tegin oma tavapäraseid hommikusi toimetusi ja kuna buss pidi kell 12:00 alles minema, jäi kõvasti aega arvutis ka olla. Esimese asjana vaatasingi oma jee-maili ja sinna oli veelkord praktikast kirjutatud. Mul langes kivi südamelt, kui seal oli kirjas, et need praktikakohad tuleb alles 15.aprilliks vaadata, mitte 15.märtsiks. Uuh, peaksin tõesti loengus tähelepanelikumalt kuulama :D 

Kooli jõudsin tunnikese varem, sest järgmise bussiga oleks jällegi hilinenud. Siis läksin kohvikusse ja tegin oma vene keele koduse ülesande ära, sest well...ma nii laisk, et eile ma küll sellega jamama ei viitsinud hakata. Siis oli inglise keel ja seal räägiti esitlusest, mille me tegema peame. Siis võtsime uut teemat ka ja me Karoliniga naersime täiega seda, kuidas ma ei suutnud isegi mitte eesti keeles välja hääldada sellist sõna nagu reproduktiivtervis. Mina puterdasin seal midagi sellist, nagu reproduktriivtervis ja well...juba peale esimest silpi läks ka metsa, no ei paindu keel nii palju :D Damn, reedel on 4 inkat järjest, 10st hommikul 2ni päeval ja just sellepärast, et tunniplaani koostaja oli unustanud 6 tundi veel lisada. No tore. Nii, siis tuli kohe vene keel ja kui ma sinna ruumi juba läksin, ma lõdisesin. No nii võimatult külm oli. Siis istus Deisi jälle minu kõrvale ja tund läks ruttu, nagu alati. Mina pidin muidugi dialoogi ka lugema ja kuigi ma oskasin tõlkida, oli mu hääldus vähemalt enda arvates üsna hädine :D oh jah :D 

Siis oligi päev läbi ja kuna ei 3 ega 5 lähiajal ei läinud, kõmpisin jällegi Soinastesse. Nii, kui sinna jõudsin, tuli 1 ette. Great success. Kõht oli ka muidugi tühi ja nii ma siis mõtlesin, kas lähen mäkki või bussijaama kohvikusse sööma või ostan Rimist midagi. Buss pidi niikuinii alles 18:50 Elvasse sõitma ja seega oli kõvasti aega. Igatahes meenus mulle just kesklinna jõudes, et ma ei lahku k u n a g i Tartust ilma jogurtita ja nii otsustasingi Rimi kasuks. Ostsin jogurtit, koju süüa, endale ühe singipitsa (mis oli muideks viimane ja ma sain jaole) ja ühe maapähklivõiga KitKati...njomm. Siis sõingi natuke ja istusin veel nii 40 minutit bussijaamas, enne kui bussi peale sain ja koju jõudes oli meeldivaks üllatuseks see, et olen üksi kodus. Ja seda siiamaani. Siis otsustasin üle pika aja Lightsi kuulata ja leidsin ühe hea loo - Timing Is Everything, mida ma lõpetuseks nüüd jagan ka :)

Aeg lendab

Täna hommikul tuli mul siis jälle viiest üles tulla, et bussi peale jõuda, kuna lapse tervise praks oli kell 8 hommikul. See oli aga raske, sest mu uni oli eriti magus ja ütleme nii, et ma pole siiani veel päris ärkvel, kuigi on olnud ka päevi, kus ma kell 5 hommikul ärgates nagu Duracelli jänku ringi lasen. Kusjuures kohvi ega energiajooke ei joo ma üldse. Hommikul sõin siis kõhu ikkagi ilusti täis ja jõin kaks klaasi külma piima, enne kui -17 kraadise külmaga bussi peale loivasin...või siis uisutasin, sest väljas on endiselt liuväli ja ma ei tea, kaua see nii jääb. Kuskilt lugesin, et külm pidi veel 2 nädalat vähemalt kestma O.O Ah jaa...öösel ma suutsin pimedas toas voodisse minnes muidugi oma koerale otsa koperdada ja täpselt nii käpuli käia, et haiget saime nii mina kui ka see vaene koerake...osav :D 

Igatahes lapse tervises vaatasime siis filmi vastsündinu läbivaatusest ja kui nüüd mõelda, siis polnudki mul täna mõtet sinna minna, kuna õppejõud pani ka meile filmi peale ja lasi ise jalga. Umbes 9-poole 10 paiku sai see praks läbi ja siis oli kella 2ni vaba aeg. Niisiis läksingi kohvikusse ja istusin seal arvutis. Siis mingi aeg sõin ja istusin jälle arvutis. Edasi tuli infotund, kus räägiti kevadistest praktikatest. Nimelt peab I kursus lasteaia ja hooldekodu praktika kohad endale ise vaatama ja seda juba 15.märtsiks. Noh, eks tuleb siis neljapäeval hakata asjatama, kuigi minu meelest on see ikka liiga ruttu. See infotund ise oleks võinud juba siis vähemalt nädal varem olla, sest mitte paljudel pole aega kolme päevaga endale koht valmis vaadata. Oeh, loodan ise, et saan endal korda need asjad neljapäeval. Siis tuli otsa kohe esmaabi loeng, kus me arutasime koduseid töid ja nendest töödest tuli ka ikka pärleid välja. Siin siis mõned värvikamad:

Situatsioon: Su kursaõde tõuseb lauast, kus koos sõite, läheb näost punaseks, ta silmad lähevad punni ja ta haarab kahe käega oma kaelast. Mida kahtlustad ja kuidas toimid?

Lahendus: Kahtlustan rasedust xD

Loomulikult oli siin tegemist olukorraga, kus ta võis midagi kurku tõmmata ning selle korral peab laskma tal köhida (kui ta saab) või siis lasta tal ette kummarduda ning mõned tugevad (aga mitte väga tugevad) löögid abaluudele anda, et tal see toit või mis iganes sealt hingamisteedest välja tuleks. Kui need eelnevad ka ei aita, siis Heimlichi võte :) Aga siin siis veel üks värvikam lahendust sellele situatsioonile:

Inimene on käinud restoranis söömas, kuid kaebab pärast seda kõhuvalu, iiveldust ja oksendab. Mida kahtlustate ja kuidas toimite?

Lahendus: Toidumürgitus või rasedus. Kui kõht valutab, tuleb punnitada xD 

Selle punnitamisega tekkis mul loengus aga mõte, et kui ta punnitabki, äkki juhtub tal väike nii-öelda äpardus. Eriti kõhuvalu korral :D

Muidugi õige oligi see, et tegu on toidumürgitusega. Selle korral peaks olema pikali ja jooma palju kas mahla või mineraalvett. Kui oksendamine kaob, võiks süüa probiootilisi piimatooteid (jogurtit, keefirid vms) ja juua jätkuvalt hästi palju vedelikku. 

Igatahes läks hästi ruttu ja õppejõud lasi loengust juba enne poolt 4 minema. Siis otsustasime Ingliga jällegi koos minna ja kui jõudsime bussipeatusesse, saime kokku ka Gerdaga ja nii läksime kõik kolmekesi 3 peale. Buss tuli jälle hästi täis ja olime kokku surutud. Mina ja Gerda olime ühes nurgas, Ingel kadus aga rahva sekka kuhugi ära, sest ta on ise ka veel nii pisike ja seda enam on tal lihtsam ära kaduda. Gerdaga siis rääkisime juttu, kuni ta Riiamäel maha läks, Kesklinna jõudes leidsin aga Ingli jällegi üles ja patsutasin talle õlale. Ta ehmatas täiega ära ja mul oli siis lõbu laialt, sest tavaliselt on Ingel see, kes mind ehmatab ja ta teeb seda veel meelega. Siis läksime Rimisse, Ingel ostis süüa, mina ainult juua ja jogurtit. Mul oli peale lõunasööki terve päev kohutav janu, isegi kui olin koolis juba ühe Aura Active'i ära joonud. Ostsin Rimist uue ja bussijaama jõudes jõin seda, kuni bussi ootasin. 

Kui bussijaamast välja läksin, sattusin oma õega kokku ja siis me olime jälle sama bussi peal. Tal oli muidugi tegemist küllalt terve tee, sest ta trükkis pidevalt midagi telefonis. Mina ise aga mõtlesin silma looja lasta, sest tõesti nii hull uni on. Nüüd vist hakkab normaalsemaks minema, sest ma pikutan hetkel, läpakas mugavalt kõhu peal ja elu on lill. Mesikäpa küpsised ka kõrval...maitsevad nagu Oreod, kuigi Oreod on paremad. Oreoid proovisingi see suvi English Campis, kui üks tore ja lahke Ameerika noormees Trent mulle pakkus. Samuti oli seal võimalik Reese's komme saada ja need on niii head. Tahaks kunagi selle tõelise maapähklivõi ka muidugi ära proovida :P

Keep Calm And Blog :)

Täna hommikul kammisin tuka nii. Love it :)

 Ja täna oli jälle see päev, kui ma võisin hommikul ärgata, kuna tahtsin, sest vene keel algas alles õhtul kella viiest ja viieni päeval ma ikka ei magaks. Niisiis läkski uni umbes kümne paiku ära, sest päike paistis näkku ja siis asusin oma hommikuste toimetuste juurde. Eriti rõõmustas mind see, et juuksed olid palju kohevamad pärast kammimist, kui ma eelmisel õhtul peale pea pesemist juukseid ära ei kamminud ja lihtsalt kuivada lasin ning siis kammimata juustega magama läksin. Peakski vist nii tegema, et peale pesu ei kammi kohe juukseid ära, vaid lasen niisama kuivada, siis ei hoia nii peadligi. 

Veel midagi tänasest hommikust

Loomulikult möödus mu hommik arvutis, nagu tavaliselt, kuigi midagi väga teha ei olnud. Mõtlesin küll mõne koolitööga tegeleda, aga siis olin jälle, et ah, neljapäev niikuinii vaba, küll ma siis teen, kuna päeval pole ka mitte midagi teha. 15:45 sain bussi peale ja siis tatsasin kooli. Hull liuväli on ikka igal pool praegu ja ma tunnengi end kui lehm libedal jääl. Sõna otseses mõttes. Vene keel läks ruttu ja seal rääkis õppejõud selle hea uudise ka, et homme jääb tund ära. Wii! Siis on päev ka kella kuue asemel hoopis neljani. Samas kolmapäev nii tore ei ole, sest siis on vene keel ja istun kuueni, enne õhtut koju ei jõuagi. Täna oli muidugi 7ni ja bussi peale sain natuke enne 8t. 

Nüüd siis jõudsin koju ja täna ei saagi kaua üleval olla, sest tulen jälle viiest üles nagu karjanaine. Hommikul vara kohe lapse tervise praks ja päeva keskel 3-tunnine auk. Mõnus. 

Naistepäev

Ilusat naistepäeva siis kõikidele naistele ja neidudele! :) Võib ju naine naisele ka soovida, koolis igatahes kursaõdedega soovisime üksteisele, kuigi oli ka armsaid kursavendi, kes meid ikka meeles pidasid. No igatahes tänane algas sellega, et ärkasin kell 5 hommikul üles nagu mingisugune karjanaine, et 6:40 bussi peale jõuda. Nimelt oli mul kella 8st hommikust lapse tervise seminar ja noh, ilmselge, et kõik magasid seal, kuigi oli jälle mingisugune ettekanne. Nagu iga seminar, seega see tavaline. Nagu alati, sai lapse tervise seminar kõvasti varem läbi, kui ta oleks pidanud, ehk siis 11 asemel lõppes ta pool 10. Just siis tehti koolis kohvik ka lahti ja ma sõin oma varajast nii-öelda lõunasööki. Kuna sooja toitu veel ei olnud, võtsin lihtsa kartulisalati, ühe võiku ja kaks saiakest ning kõht oligi täis. Ülejäänud aja istusin arvutis, rääkisin Ingli ja Juliaga juttu ja ootasin farma loengut, mis pidi 11:15 hakkama. Vaatasin siis Nooruse siseveebi ka, sest mulle tuli meelde, et täna pidid need nimekirjad tulema, kes stippi hakkavad saama. Ise esitasin põhitoetuse ja täiendava toetuse (ehk sõidutoetuse) taotlused ning ma olin mõlema toetuse nimekirjas, mis tähendab seda, et ma hakkan iga kuu umbes 80 euri saama. See kuu saan 160, sest veebruari rahad pidid ka ära tulema. Pole paha :)

Farma loengus korjati siis kokku need arvutusülesanded ja see õppejõud ütles nii, et kellel need arvutusülesanded hästi on, ei pea seminaridesse minema, sest seminaris ta seletab need uuesti üle neile, kellel välja ei tulnud. Ma miskipärast arvan, et olen nende seas, kes seminari peavad minema, aga ongi parem, ehk saan siis targemaks, kuna ma lihtsalt ajasin mingit täitsa oma udu seal. Lihtsalt ei osanud muud moodi. Siis näidati kahte videot, üks oli ravimite koostoimetest ja teine ravimite toksilisusest vastsündinutele. Päris huvitav oli see, et ühes videos tuli välja, et vastsündinu saab ravimitega rohkem kui 1 alkoholiühiku, sest mõned ravimid sisaldavad etanooli. Wow. Igatahes siis saime ära ka - jälle umbes tunnike varem, sest loeng pidi lõppema kell 2. Mõtlesin alguses, et läheks Gerdaga koos, kuna ta sõidab ka sinna kesklinna kanti, aga Gerda läks juba enne loengu lõppu ära ja mina kohusetundest istusin lõpuni ikka :D Nojah, siis sõitsingi kesklinna ja kuna ma olin Facebookis YO! lehelt lugenud, et naistepäeval saab külmutatud jogurtit natuke soodsamalt, siis täna võtsingi selle ja läksin koos oma jogurtiga bussijaama. Siis istusin seal ja sõin oma külmutatud jogurtit ja ikka oli nagu shitloads of aega, sest mu buss pidi 14:35 alles minema. Nii et see shitloads of aega tähendas sellel hetkel umbes 30 minutit. No ja siis lihtsalt passisingi, kuni bussi peale sain ja koju jõudes avastasin, et ohoo, jälle üksi kodus. Nice. Seda üksindust polnud muidugi kauaks, sest ema, vend ja õde tulid ka kohe koeraga. Nüüd ma ei teagi, mis ma tegema hakkan, ilmselt muusikat kuulama ja lihtsalt igal pool kolama :P

Snickersit ja Marsi ikka sassi ei ajaks :D

Huvitav pealkiri täna :D Tegelikult on selle taga see, et täna enne bussi peale minekut ostsin Rimist omale Marsi ja mõtlesin, et söön selle enne bussi peale minekut ära. Ja siis ma rääkisin kellegiga ja kuigi ma mõtlesin Mars, ütlesin, et söön Snickersi bussi peal ära, sest buss hakkas tulema :D Anyways, päeva algus oli selline, et ärkasin kell 7 ja tuli välja, et mu vend oli sisse maganud. Muidugi, kui ma tahtsin pead pesema minna (kuna mu juuksed lähevad väga ruttu mustaks, pesen pead ülepäeviti), pidi ka koer mind kiusama hakkama ja siis ta hüppas ja hammustas ja mu kätel võib kergeid kriimustusi näha :D Üks kihvt asi, mille me eile avastasime, oli see, et ta kardab triikrauda :D nii, kui näeb, tõmbub kohe eemale või siis haugub. Põrandat ei saa ka harjaga pühkida, kuna siis on koer hammastega harja küljes ning uriseb selle pihta. 

Igatahes 8:45 tuli buss ja Tartusse jõudes ma mõtlesin, et kuidas ma küll liigun, kui nii libe on. Ma praktiliselt uisutasin Kaare peatusest kooli :D Siis oli inglise keel ja seal tegime kontrolltööd. Suht lebo oli ja ma isegi ei õppinud selleks. Ma ei õpi kunagi, kui inglise keeles töö või midagi on, isegi eksamiks ei õppinud ja 80 punkti tuli kätte :) Et jah, ma saan inglise keele või bioloogiaga alati aidata, kui kellelgi vaja peaks minema :) Nii, pärast inglise keelt tuli 3 tundi pausi ja selle ajaga ma sõin. Kusjuures täna sõin veel korralikult, võtsin prae lihapallidega ja mingisuguse pirni-õuna-banaanisalati, mis oli niii hea ja kõhu sai korralikult ikka täis. Edasi pusisin farmakoloogia ülesandeid, mis peaaegu tehtud on. Eile sain Mairilt mõne ülesandega abi ja täna Mallelt - ma kohe ei tea, kuidas neid ära tänada. Nii, siis tuli rahvatervise seminar, kus ma lihtsalt tiksusin ja võitlesin unega, sest erinevalt eelmisest korrast oli see suht igav ikkagi. 16:52 lootsin jõuda 3 peale ja kuna otsustasime Ingliga koos minna, siis jooksime. Libedal jääl. Nii, kuidas jaksasime. Ja jõudsime! Buss oli muidugi puupüsti täis ja seal taga oli isegi üks amelev paarike...khm...sellist asja ma näen küll linnaliinibussis esimest korda, pigem tuleb seda ikka tänavatel või muudes kohtades ette. 

Kesklinna jõudsin ka üsna normaalsel ajal, et jõuda 17:25 bussi peale, mis õnneks minu maja ees peatub. Ma ikkagi suht kiirustasin ja Rimis tegin ka kähku, haarates piimatoodete letist kaks Rimi jogurtit ning ühe Marsi. Jep, sellest oli juba alguses juttu. Siis läksin käbe bussijaama ja seal ootas juba päris mitu inimest. Just siis, kui sinine buss ette sõitis, tuli sinna ka Rihhard. Tema oli mu kunagine koolivend ja me olime päris mitu suve EC-s (EC ehk English Camp) koos ja saame suht hästi läbi. Muidugi leidis ta bussis hea koha - kõige taga. Tavaliselt istun ma suht ees ja eelistan aknaaluseid kohti. Anyways, terve tee me rääkisime ja naersime ja tegime jälle omi nalju ja hästi lõbus oli ja see sõit läks kuidagi väga ruttu. Koju jõudes avastasin, et uks on lukus ning cheerisin, sest ma üksinda kodus ja seda lõbu saan ma harva, sest tavaliselt jõuavad õde või vend ikka enne mind koju. Nüüd siis ilmselt puhkan, kolan foorumites ja kuulan muusikat ja lihtsalt...hmmm...chillin :)

This Title Is So Deep You Can't Even See Me Anymore

Täna oli siis üks neist päevadest, kui võisin ärgata, millal tahtsin, sest kooli pidin alles kolmeks minema ja tavaliselt olen ma enne kolme kindlasti juba üleval. Kuigi ma panin igaks juhuks kella 11 peale äratuse, ei läinudki seda tegelikult vaja, sest ma olin juba 10 voodist väljas ja siis mõtlesin, mida selga panna. Kuna väljas oli päris soe, läksingi siis täna ruudulise pluusiga ja mulle igati meeldis mu outfit :P Kuna mu buss läks Tartusse alles kuskil poole 2 paiku, jõudsin ka mõnda aega arvutis olla ja nii juhtusin msnis rääkima Indraga. Noh, natuke rääkisime ja siis ma tahtsin talle öelda millegi peale sellise lause: aga jah, ma praegu ei hakka, sest ma pean hiljemalt 12:50 liikuma hakkama, et bussi peale jõuda ning see sama lause kukkus välja selliselt:  aga jah, ma praegu ei hakka, sest ma pean hiljemalt 12:50 kiikuma hakkama, et nussi peale jõuda :D :D :D

Igatahes mingi aeg enne, kui ma liikuma pidin hakkama, läks Indra msnist ära ja siis hakkasin mina alles sättima. Koer tahtis kaasa tulla minuga, aga mul ei oleks teda kuhugi panna koolis. See ei püsi ju paigal ka.
Nii, jaama jõudsin ka muidugi kõvasti varem ja siis passisin jälle oma 15 minutit niisama, kuni üks pisike minibuss ette tuli. Haigelt vähe ruumi oli seal ja ma suutsin ühe bussisõidu jooksul oma pea 3 korda selles samas bussis ära lüüa. Pro :D Nii, kooli jõudes üritasin oma farmakoloogia ülesandeid edasi teha, millest pool ma sain eile kuidagimoodi tehtud. Noh, ega ma kaugemale ei jõudnud, sest need olid sõnastatud stiilis: Johnil on 5 kg ploome. Lähim pood asub 300 m kaugusel. Leia kuu mass.

Igatahes vene keel läks jälle hästi ruttu, kuid mis jäi mulle endiselt segaseks, on need käänded. Mõtlen, et peaks oma kunagise klassijuhataja (kes oli vene keele õpetaja) üles otsima, et ta mulle neid vene keele käändeid seletaks, kuna meie praegune õppejõud arvab, et kui ta seda ise teeks, raiskaks ta aega. Samas keegi käändeid ei mäleta ja neid on vaja, vähemalt rääkimisel. Igatahes linnaliini peale jõudsin jälle hästi täpselt, sest kui ma nägin, et see kaugelt tuleb, hakkasin täiega jooksma. Vedas, et ootama ei pidanud ega midagi. Siis läksin jälle Rimisse ja olin õnnelik, kui nägin, et maasikajogurtit on. Tundub, et minu eilsest (või üleeilsest) pisut vinguvast postitusest oli natuke kasu ka (mitte, et mõni Rimi töötaja või kes iganes nüüd mu blogi loeks :D). Ja....mhm...jutt otsas nüüdseks :D

Sirge seljaga

Ja mul pole üle pika aja olnud jällegi magusamat und kui täna öösel, isegi, kui ma pidin kell 7 hommikul üles ärkama, et 8:45 bussi peale jõuda. Noh, pikka munemist hommikul muidugi polnudki, lihtsalt panin riidesse, sõin, pesin hambad...ja noh, tegin oma tavapäraseid hommikusi toiminguid. Bussi ei pidanudki väga kaua ootama, sest läksin 8:41 umbes majast välja ja see võttis mu õnneks maja eest peale. Kuidagi palju rahvast sõitis täna ja Nõost tuli peale Karolin, kes minu kõrval maandus ja kellega ma juttu sain ajada. Mõtlesin, et tuleb ka inkasse, sest me samas grupis, aga see läks hoopis vara hommikul bodypumpi. Normaalne :D Ise tiksusin selle inka kuidagi ära ja tegelikult läks see hästi ruttu. Kuna kooli lähedalt ühtegi linnaliinibussi ei läinud, panin oma jalakesed kiiremini liikuma ja nii jõudsin Soinastesse. Seal üks buss seisis tükk aega, aga inimesi peale ei läinud, kuigi neid seisis ka seal peatuses hästi palju. Lootsin, et äkki on 1 või 3, aga ma ei näinud numbrit ja enne, kui ma üle tee jõudsin, sõitis see buss minema ja nii pidin ma 10 minutit ootama, sest järgmine tuli täpselt 10 minuti pärast. Siis läksingi kogu selle rahvamassiga 1 peale ja jällegi olime kõik selles bussis hästi kokku surutud ja kesklinna jõudeski oli tükk tegu selle välja minemisega, sest veel rohkem inimesi tahtsid peale tulla ja siis oligi hull tunglemine selle ukse juures, kuni ma kuidagimoodi end hästi pisikeseks üritasin teha ja neist lihtsalt mööda trügida. Õnnestus.

Kesklinna jõudes läksin Taskusse ning pettusin, kui Rimis polnud enam seda head odavat maasikajogurtit, kuid siis ostsin selle asemel mingisuguse Valio Alma maasikajogurit, mis maksis peaaegu euro. Täitsa jube, kui kalliks kõik ikka läinud on, võrreldes krooniajaga. Kui arvutada ümber, siis sa 100-grammist šokolaaditahvlit ka enam alla euro (mis on ligikaudu 16 krooni) ei saa, kui aastaid tagasi võis selle 10-krooniga saada. Endale võtsin närimiseks muidu ka šokolaadisõõrikuid ja koju veel 2 pakki Tuci küpsiseid, mis sooduses olid. Bussijaama jõudsin natuke enne poolt ühte ja siis poetasin end kuhugi pingile ja sõin oma sõõrikud ära. Nämma. Natuke veel passimist ja tuli hakata välja minema, et 12:50 bussi peale jõuda. Igatahes oli seal hetkel selline wtf-olukord, kui ma peatus nr.10 juurde üritasin minna. Kaks bussi seisid lihtsalt keset teed, prügiauto ja kaubaauto olid ka kuskil sealsamas, mootorid käimas ja jalakäijad (kaasa arvatud mina) pidid siis sealt kuskilt nende vahelt minema. Kui järele mõelda, oli tegu väga ohtliku olukorraga, sest oleks üks buss või siis üks neist autodest liikuma hakanud, võinuks keegi alla jääda. Ise üritasin ka hästi ettevaatlik olla ja kuidagi kergel jooksusammul õnnestus mul peatus nr.10 juurde jõuda. Kusjuures siis ma mõtlesin ka veel edasi, et need peatused - 9, 10 ja 11 ongi tegelikult väga halva koha peal. Nagu teisel pool teed nendest peatustest, mis otse seal bussijaama juures on ja mõni ju lihtsalt jookseb sealt üle ning väiksemagi ettevaatamatuse korral võib ükskõik kes niimoodi bussi või mõne muu sõiduki alla jääda. Juht ju ka alati ei vaata või siis ei saa õigel ajal pidama. Igatahes jõudsin ikka turvaliselt bussi peale ja see on kõige tähtsam.

Tänase juures oli hea muidugi see, et buss, millega ma koju tulin, peatus ka mu maja ees ja nii ei pidanud ma väga palju kõndima. Muidugi poleks see probleem olnud, aga nii on ikka parem. Pealegi olen ma üsna väsinud, kuigi mul oli täna üsna lühike päev. Homme on hullem, sest istun viieni vene keeles ja koju enne kuut-seitset ei jõuagi. Eks ma katsungi nüüd natuke puhata ja proovin siis ilmselt farmakoloogia arvutusülesandeid tegema hakata, millega ma siiani alustanud pole. Homme ma lihtsalt ei viitsi, seega teen täna ära need tööd, mida lähiajal vaja on ja mille ma vähegi ära teha saan :)

Good Life

Väsinud, aga õnnelik :) Tänane päev algas mul enda arvates kuidagi väga imelikult ja nimelt sellega, et ema ajas mind üles palju varem, kui mul äratus oli pandud. Tema ju ei teadnud, mis kellaks ma täna pean minema ja nii ma siis vähkresin tunnikese niisama voodis, kuni kell üheksa mu äratuskell möirgama hakkas. Ajasin end siis voodist välja ja mõtlesin pikalt, mida selga panna, sest tegelikult tahtsin ma ruudulise pluusi millegi huvitavaga kombineerida. Selle mõtte aga matsin maha, kui nägin, kui külm väljas on ja seega läks kaubaks lihtsalt mõni soojem pusa ja sinised teksapüksid. Siis tegin omale hommikuks makarone hakkliha ja juustuga ning jõin tublisti kaks klaasi piima, pärast mida mul sees keerama hakkas. Lootsin, et ei hakka oksele ja õnneks ei hakanudki, kuigi need kõhuviirused levivad kogu aeg. Noh, ma nii naljalt endale mingit haigust külge ei püüa ja üldse olen vähe haige tavaliselt, heal juhul korra aastas.

Umbes poole 11 paiku möllasin veidi koeraga ja 15 minutit hiljem hakkasin jaama poole kõmpima, et bussi peale jõuda. Seal siis passisin oma 12 minutit, mis läks üliruttu, kuna kuulasin oma kõrvaklappidest muusikat ja olingi lihtsalt suht omas maailmas. Siis buss tuligi ja see bussijuht paistis ka natuke...omamoodi. Konsumi juures tuli üks vanaproua peale ja tahtis Verevi ääres maha minna, aga bussijuht kimas sealt ikka täiega mööda ja nii oli ta sunnitud otsa ringi keerama ja tagasi sõitma, et prouake maha saaks minna. Kusjuures ma ei teadnudki, et linnasiseselt niimoodi sõita saab, Elvas ju linnaliine pole ning üleüldse on see linn tegelikult hästi väike. Ma võin öelda, et tunnen Elvat kui viit sõrme oma käel, kuna ma olen nüüdseks seal juba tublisti 10 aastat elanud. 

Imelik oli tänase päeva juures muidugi veel see, et mul oli kogu aeg janu. Isegi siis, kui kodus enne lahkumist natuke vett jõin. Ei saanud janu kustutatud. Mõtlesingi siis, et kuna jõuan kooli nagunii tund aega varem, kui peaks, astun kohvikust läbi ja ostan omale ühe Aura Active'i. Läksin siis sinna leti juurde ja vaatasin, et peaaegu kõik joogid olid ära ostetud ja seda jooki, mida mina tahtsin, ei olnudki. Noh, mis seal ikka, mõtlesin, et pean selle päeva vastu küll ja võtan pärast Rimist siis juua. Siis istusin oma läpakaga kohvikus ja ühest läksin lapse tervise seminari. See läks jälle hästi ruttu ning sai tund aega varem läbi ka, pärast mida me Malle, Ingli ja Ljubaga oma järgmise seminari rühmatöö tublisti ära tegime. Siis tuli vene keel ning kui ma alguses arvasin, et jään seal edasijõudnute rühmas hätta, siis nüüd on mõtted pigem positiivsed. Hästi tore õppejõud oli meil ning oli näha, et ta on oma aines ka tugev, sest mina sain küll selle tunniga kõvasti targemaks ja on lootust, et saan vene keele ehk selgekski :) 

Poole kuueks sai vene keel läbi ja siis ma mõtlesin, et ei jõua ei 3 ega 5 peale, aga võta näpust - just siis, kui ma Nooruse peatusse jõudsin, sõitis 5 ette. So much win! Siis käisin Rimis, nagu tavaliselt ja võtsin oma suuna siis bussijaama, kuna minu bussini oli päris kõvasti aega. Nii ma siis istusin seal umbes pool tundi ja just siis, kui ma hakkasin ära minema, arvasin, et näen ühte tuttavat, kuid siiski eksisin. Ajasin ta ilmselt kellegagi sassi, aga juhtub ikka ju :) Nüüd siis lõpuks kodus ja mõtlen, et peaks homseks inglise keele ülesanded ära tegema, aga ma ei tea, kas ma jaksangi neid praegu teha. Samas võiks ma homme need käigu pealt ära teha, sest isegi selle kohta, et see on edasijõudnute tase, tunduvad need ülesanded mulle liigagi lihtsad. Umbes nagu keskkooli inglise keel, ainult erialase sõnavaraga. Aga nüüd lõpetuseks jagan ka ühte head laulu, mille ma eile leidsin :)

Go Drunk, You're Home

Lootsin küll täna nii pool päeva magada, aga uni läks ära juba poole üheteistkümne ajal hommikul. Ega siis midagi, väga ei ole täna teinud küll midagi peale arvutis olemise. Mõtlesin küll farmakoloogia ülesandeid proovida lahendada, aga siis otsustasin, et ei...mitte täna. Olin endale eile tänaseks hommikuks kõrvale pannud mõned kaeraküpsised ja vahvlid ning avastasin, et vahvlid on alles, kuid tervest karbitäiest kaeraküpsisest on järel ainult kaks. See tegi küll veits kurjaks, aga mis siis ikka. 

Mingi hetk helistati mu õele ja siis tulid külla Ragne ja Rax. Tulid koera vaatama ja noh, muidu pole ka ammu neid näinud. Hästi lõbus oli igatahes ja Ragnega sai nalja. Me rääkisime igasugustest asjadest, kuni Rax ka tuppa tuli ja midagi hästi imelikku ütles, mille peale Ragne: Go drunk, you're home :D siis hakkaski see pihta, sest ma naersin endal kõhulihased krampi ja mina ütlesin selle peale: ma naeran endal krambilihased kõhtu :D :D :D Nüüd olen lihtsalt üksi kodus ja külmetan. Toas küll normaalselt 17 kraadi sooja, aga ma lõdisen siin ja mis on veel eriti külmad, on mu käed. Käed on mul mingil põhjusel juba eilsest saati külmad. Nojah, mõni ime siis, et külm :D aga eks ma lõpetan nüüd, sest mul polegi väga millestki rääkida enam :P