Ja kes oma blogi jälle üles leidis :D Kaua ma juba kirjutanud pole? Nädal? Rohkem? Vähem? Oh well, who the hell knows. Ütleks nii, et vahepeal pole ma suht midagi teinud, kui välja arvata selle pideva rollikate lainel olemise. Oeh...mõtted aina tulevad ja tulevad ning tõesti ei tahaks neid sõna otseses mõttes justkui prügikasti visata. Aga see selleks. Tänane hommik algas seksuaaltervise loenguga ja noh, see oli minu meelest üsna mõttetu. Oleks võinud 2 tundi kauem magada, selle asemel, et kell 5 hommikul üles tõusta, bussi peale minna ja kell 8 loengus olla, kui õppejõud materjali üles paneb. Oh jah, aga siin tuli jälle see kohusetunne, et ma ei saa ikka loengut niisama üle lasta. Kuigi noh, see möödus ikka pooleldi magades :D

Aga okei, tagasi selle juurde, mis siis koolis toimus. Pärast seksuaaltervise loengut oli kohe kaks inglise keelt järjest. Jälle. Seekord polnud see õnneks nii õudne, sest nalja sai palju. Ma küll kõike ei mäleta, aga üks huvitav seik oli see, kui me arutasime, mis asjad need homöopaatilised ravimid on ja siis õpetaja ka rääkis midagi seoses nendega, aga küsis meilt: Kas te olete midagi tarvitanud?
Kuna kõik mõtlesid, teab mida, siis me lihtsalt tükk aega naersime selle üle, õpetaja kaasa arvatud. Oh jah, nii hea algus tänasele päevale :D Muidugi läks see inglise keel ka kiiremini kui tavaliselt ja siis tulin kohvikusse sööma, kui avastasin, et kõik toit on peaaegu ära söödud. Noh, mingi frikadellikastme ja kaks pirni sain ning siis kõhuke ilusti täis, istusin arvutis ja ootasin vene keelt.
Vene keel läks ruttu ja seal ma ei teinud muud, kui vaatasin aknast välja ja naeratasin. See ilm oli lihtsalt nii hea. Siis, kui vene keel läbi sai, ootasin linnaliinibussi ja koolimajast välja astudes tabas mind see meeldiv üllatus, et kuidagi nii soe ja mõnus päikeseline õhtu on. Tõesti kevad. Seega ei hakanud ma Soinastesse kõndimagi, vaid ootasin ilusti need 15 minutit Nooruses bussi nr 5. Sain seda kevad ilma ka nautida. Minuga sama bussi peale tuli ka mu vene keele õppejõud. Noh, kesklinna jõudes poodi minna ei viitsinud, vaid maandusin kohe bussijaamas esimesel ettejuhtuval tühjal pingil, sest ma olin nii surmväsinud ja olen praegugi. Kusjuures ma ei tea, kuhu mu hea tuju äkki kadus, sest ma nagu tunneks mingit imelikku valu enda sees ja see teeb kuidagi kurvaks. Ei tea, millest see olla võib, aga loodan, et läheb üle.
'
No comments:
Post a Comment