Wednesday, March 27, 2013

Don't Burn Me Down


Ja jälle üks päev ilma blogimiseta. Arvasin küll, et suudan end järje peal hoida ja iga päev millestki kirjutada, aga nagu näha, siis hindasin end veidi üle, seega tulevad postid siis, kui tõesti midagi kirjutada on ja kui mul viitsimist loomulikult on. Noh, ütleks nii, et eile ei teinudki väga midagi ja täna olin ikka kummaliselt ergas selle kohta, et poole 7 aegu üles ärkasin. Tavaliselt olen ma sellel ajal ikka väga uimane, rääkimata hommikutest, kui mul kell 5 ärgata tuleb. Kooli jõudsin nii natuke enne 9t ja siis oli kohe seksuaaltervise praks. Üritasin läpakaga ühikas wifit saada, aga seal ei saanudki. Noh, okei, siis võtsin telefoni ja rääkisin need pool tundi enne praksi kursaõdedega juttu. Praktikumi alguses lasi õppejõud meid klassi ära, kuid siis andis meile kohe teemad kätte ja saatis teistpidi powerpointi tegema. Kes läksid siis arvutiklassi, kes olid kellegi toas ja kes olid kohvikus. Mina, Ingel ja Sten olime kohvikus, sest mul oli arvuti kaasas ja siis ei pidanud hakkama sinna kolmandale korrusele arvutiklassi minemagi. Nii hea on ikka läpakat kogu aeg kaasas kanda, kuigi alguses oli harjumatu ja õlg oli kogu aeg valus. Nüüd on mul see läpakas juba neli kuud olnud ja päris tihti on ta mul ikka kaasas ka. Säästan end kaustikute ostmisest, sest kõik mu materjalid ja konspektid on siinsamas arvutis ning kui vaja, võin need ka mälupulgale igaks juhuks panna. Mugav on see üliõpilase elukene :)

Oma poweropointi teemaks saime lähisuhtevägivalla ja nii möödus see powerpointi tegemine pigem naerdes, sest Sten mõtles igasuguseid geniaalsusi välja ega teinudki muud, kui ajas mind ja Inglit naerma. Päris tore oli niimoodi seda powerpointi teha, palju lõbusam kohe, kuigi esitluse ajal ma ka täiega hoidsin naeru tagasi, sest see kõik tuli meelde ja noh...väga naljakas oli ikka. Igatahes läks see praktikum kiiresti ja siis tulin jällegi kohvikusse sööma ning tegin oma vene keele koduse ülesande ära, mida ma eile teha ei viitsinud. See on see, kui keset päeva mitu tundi vahet on...täna siis 5, sest vene keel hakkas alles kella 4st. Niisiis istusingi terve selle aja jälle kohvikus, mis on justkui mu teiseks koduks saanud. Vene keele õpetajat ootasime pool tundi ja siis lasi õppekava juht meid klassi. Seal ootasime 15 minutit, et teada saada, et tund jääb ära. Wohoo! Sain varem minema vähemalt. Kesklinna jõudes läksin Rimist läbi ja ostsin ühe Aura joogi, 2 kohukest ja koju jogurtit. Mu jogurtisõltuvusel hakkasid võõrutusnähud ilmnema, seega ei suutnud enam kauem jogurtita olla. Noh, ja siis sõin bussijaamas oma kohukest ning 17:50 siis bussi peale ära. Nüüd olen õnnelikult kodus ja mõtlen, et peaks inka üle vaatama, kuigi igasugust viitsimist ei ole. Need tööd on ju nii lebod.

No comments:

Post a Comment