Filmide ja sarjade lainel

Eile ma küll midagi ei kirjutanud, aga polnud ka midagi väga erilist. Ärkasin lihtsalt selle peale, et vanaema koer hakkas mu nägu lakkuma (nagu ka täna hommikul), siis sõin ja käisime linnas. Sain omale kaks paari uusi teksapükse, seega nüüd on see mure lahendatud, et pole ühtegi paari terveid pükse. Mul kipuvad nad nii tihti just jalgade vahelt lõhki kuluma. Noh, tänane möödub ka ilmselt telekat vaadates, süües ja vanaemaga poes käies. Anyways, eile, kui me vanaemaga linnast tagasi jõudsime, panin teleka käima ja minu üllatuseks tuli Kanal 2 pealt Pretty Little Liars. Ma olin plaaninud seda mingi päev täiesti otsast peale vaatama hakata ja eile oli alles 1.hooaja 2.osa :D noh, ei alustanudki väga kaugelt. Igatahes mulle meeldis see ja nüüd ma olen kindel, et ma hakkan seda kunagi otsast peale vaatama. Võib-olla mõnel nädalavahetusel või vabal päeval keset nädalat, mida ka mõnikord ette tuleb. Ja siis muidugi lülitusin ümber filmide lainele ning vaatasin ära The Perks of Being A Wallfloweri ja Pitch Perfecti.

Esimest korda kuulsin ma sellest filmist siis, kui The Vampire Diaries' kohta Nina Dobrevi kodulehelt uudiseid otsisin. See oli umbes suve paiku ja kuni sügiseni kirjutati selle näitlejanna kodulehel seal hästi palju just tollest filmist. Teadsin, et kunagi sügisel linastub see ka meil, aga vot kinno ma seda vaatama ei jõudnud. Sellest ajast oli mul juba plaanis see film ära vaadata. Hiljuti lugesin sellest ka Iti blogist ja ma pean tõdema, et tal oli õigus. Väga hea film ja väga head näitlejad. See ei olnud selline tüüpiline teendrama, vaid pani ka mõtlema. Lisaks sellele oli Logan Lerman ikka tõsiselt armas ja head tööd tegi ka Emma Watson. Mulle täiega meeldis ta tegelane, selline vahva oli. Samas olen ma Rahva Raamatus näinud ka raamatut, mille põhjal see film üldse tehtud on. Kindlasti tahaks kunagi lugeda ja siis vaataks filmi ka uuesti, et võrrelda saaks. Tavaliselt on nii, et raamatu põhjal tehtud filmid kipuvad lihtsalt erinema raamatust ega ole kunagi täpselt üks-ühele.

Pitch Perfectiga oli jällegi nii, et ma vaatasin järjekordselt telekat ja siis ma nägin seal ühe filmi trailerit, mille eestikeelne nimi on "Lauluässad" või midagi sellist. Siis trükkisin kohe Googlesse ja uurisin ja oligi Pitch Perfect. Kuna traileris oli üks tuttavam nägu, uurisin igaks juhuks IMDb-st ka järgi ja saingi kinnitust, et see tuttav nägu oli Anna Kendrick. Igatahes tahtsin ma seda filmi juba eile õhtul vaadata, aga kui olin The Perks of Being A Wallfloweri ära vaadanud, hakkas netipulk mulle näkku panema. Ega siis midagi, täna proovisin uuesti ja sain filmi vaadatud.Tavaliselt mulle ei meeldi need muusikafilmid nii väga, aga Pitch Perfect oli väga kihvt. Seal oli kõike - draamat, komöödiat, actionit ja muidugi head muusikat. Väga kaasahaarav film, peaks mainima. Kindlasti midagi, mida ma kindlasti uuesti vaataks. Ja ma ei teadnud, et Anna Kendrick laulda oskab, igatahes ta oli ka hästi kihvt seal filmis. Kindlasti on ta üks mu lemmikutest näitlejatest ja ma millalgi vaatan veel mõnda tema filmi.