Laugh Until it Hurts

Hei-hei! Väike postitus tuleb ka täna, sest mul on mingi hull viitsimine hetkel kõike teha ja see puudutab ka järjekordse blogiposti kirjutamist. Täna tulin üles siis õige vara pühapäeva kohta - kell kaheksa hommikul. Siis pesin pead, sõin pannkooke Nussaga ja panin riidesse ja üsna varsti tuli mul hakata minema ka bussi peale. Tartusse jõudsingi kuskil 10 läbi 10 minutit ja siis läksin kolasin Rahva Raamatus, kuni lõpuks akna peale istusin ja enda telefoni näppima hakkasin, enne kui saabus Iti ja me mõnda aega Rahva Raamatusse kahekesi jäime, enne kui saabus Laura. Sannu kohta ei teadnud midagi ja niisiis ma helistasin talle, lootes kuulda ta unist häält, kuid tegelikult hakkas ta just tulema ja varsti oligi ta meiega. Edasi jalutasime Zeppelini, sest mul oli vaja uut võtit, kuna vana oli kõver, ja kui olin võtme kätte saanud, läksime Creppi, kust ma endale puuviljasalati ning jäätisekokteili võtsin ja me laua taga süües üle pika aja juttu saime rääkida. Mis mu puuviljasalatisse puutus, siis see oli päris hea, aga jäätisekokteil mulle siiski ei maitsenud, kuna ma ei tundnudki mingit erilist maitset sellele ja see ei olnud just kõige parem, aga mis seal ikka.

Kõhud täis söödud, läksime jõe äärde pingile ning sai sealgi räägitud ja naerdud, kuni Iti meid kolmekesi pidi jätma ja koosolekule läks. Eks meie siis saatsime teda natuke ja seadsime sammud Laura ning Sannuga tagasi Rahva Raamatusse, kus me saime akna peale istuda ja juttu rääkida, kuni Iti mulle siiski mingi hetke pärast helistas ja tahtis teada, kus me oleme, sest tal oli koosolek üllatavalt ruttu läbi saanud. Ei läinudki kaua, kui ta meie juures tagasi oli, ja siis läksime juba Papa Pizzasse, sest mul oli kõht jälle tühjaks saanud ja me polnud seal vist kordagi käinud ka. Peaks ütlema, et pitsa oli hea, kuigi see väike pitsa oli tõesti väike, aga siiski läheksin sinna veel kindlasti tagasi. Pärast pitsasöömist jalutasime mõnda aega Toomemäel ja siis läksime Tasku tagasi, sest Sannu ja Iti tahtsid Rimist õhtuks snäkke võtta, kuna nemad - või vähemalt Sannu - vaatavad jalgpalli, mis minule just mingisugust pinget ei paku, ja ma polegi kunagi aru saanud, miks kõik sellest alati nii vaimustuses on. See selleks. Kui Sannu ja Iti oma ostud tehtud said, võtsin ise ka jälle üllatusmuna - jajah, mul on mingi värk nendega, ma ütlen - ja siis läksime istusime vee äärde. Mina sõin enda üllatusmuna siis ära ja sain sealt kilpkonna ja siis rääkisime veel juttu, kuni mina ja Iti bussile pidime minema. Iti buss oli juba ees, kuid minu buss tuli alles natuke pärast seda, kui ta juba bussis istus ja siis jätsime Laura ja Sannuga ka hüvasti. Bussis juhtus muidugi selline naljakas lugu, et maksin kaheeurosega, aga bussijuhil polnud mulle tagasi anda ja ta küsis minult viis senti juurdegi, et saaks viiekümnesendise mulle tagasi anda, kuid kui ma arvutama hakkasin, tegi ta mulle kümne sendiga ikka sisse, kuna ma oleks viie asemel viisteist senti pidanud andma, aga siis buss juba sõitis ja ma ei hakanud enam seda kümmet senti veel juurde viima :D Nüüd jõudsingi koju ja ega ülejäänud õhtuga ka midagi targemat ilmselt enam peale ei hakka, vaid hoopis lebotan, sest homme saab veel viimast vaba päeva nautida. Hetkel aga lõpetan tänase posti, olge chillid! :)