Let the Rain Fall

That's me

Tsau! Pole vist peaaegu nädal aega või isegi kauem kirjutanud, aga noh, eks iga post tule enam-vähem ühesugune, kuna ongi pidevalt kool, kool ja veelkord kool. Esmaspäeva ma ausalt öeldes ei mäletagi, kuid ma tean, et mul on terve selle nädala nii kummaliselt hea tuju olnud... ah jaa, statistika arvestus oli, kus oli päris palju küsimusi, mida ma ei teadnud, kuid paningi seal bingot ja tegin arvestuse esimese korraga äragi. Teisipäev oli vaba päev ehk minu nii-öelda lazy day, sest ma ei viitsinud lille ka liigutada. Kolmapäeval oli lastehaigustes töö ja see oli ka selline, et õpetaja andis kõigile erinevad küsimused ning mina sain just need küsimused, millele ma kindlalt oskasin vastata, kuid hinnet endiselt ei tea. Siis vaatasin vahepeal enda sarju ka, The Originalsi uus osa oli päris hea isegi ja selle algus oli nii armas, kuid Supernaturali kohta ma sama öelda ei saa, sest minu arust oli see osa üsna igav ja kippus venima ka. Loodame, et järgmine tuleb põnevam. Eile oli psühhiaatria, kus räägiti autismist ja seda oli isegi huvitav kuulata ning pärast seda tuli emadushoolduse seminar, kus meile anti ülesanne kolada foorumites ja vaadata, mida naised teavad rinnaga toitmisest. Mõned teemad olid seal muidugi ka sellised, et hoia või kahe käega pead kinni, sest Delfi naistekas üks ema küsis, kas 4-kuusele lapsele võib energiajooki anda. No tule taevas appi :D :D Ah jaa, eile õhtul sain veel teada, et Under the Dome saab kolmanda hooaja, nii et veel üks põhjus suve oodata, sest see teise hooaja viimane osa lõppes jälle täiega wtf koha pealt ja küsimusi tekkis oi kui palju, kuid vastuseid neile enne uut hooaega ilmselt ei saa. Kurb.

Anyways, täna läksin kooli kaheksaks ja ainsaks tunniks oligi lastehaiguste praktikum, kus kordasime üle süstimise ja kõik need verisemad protseduurid. Mina pidin muidugi ette näitama selle, kuidas lapsele kanüüli panna ja sellega sain ilusti hakkama. Vabaks saime kuskil poole üheteistkümne ajal ning ma otsustasin siis linnaliini asemel kesklinna hoopis jalutada, sest vihm oli nii värskendav, kuigi ma peaks endale ilmselt kummikud muretsema, sest ketsid täitsa lirtsusid. Auto pritsis ka mind kolm korda täis, kui ülekäiguraja ääres seisin. Kesklinna jõudes käisin aga Rimis, et koju midagi süüa osta ja bussiraha ka saada, kuna mul polnud lahtist raha nagu üldse ja siis tuli üks kahekümnene lahtiseks saada. Võtsin siis jogurtit, tegin üle pika aja endale salati ja paki neid Kirju Koera komme ka. Muidugi juhtus koju jõudes omamoodi huvitav lugu, sest minu võti oli kõver ja ma jätsin selle siis koju ning arvasin, et äkki õde jätab võtme sauna või midagi, et ma pärast tuppa saaks. Seda ta siiski ei teinud ja siis ma olingi paanikas, sest kartsin, et ei saagi tuppa, enne kui keegi koju tuleb ja helistasin nii emale kui õele, kuid kumbki telefoni vastu ei võtnud. Siis ma jäin aga rahulikumaks ja hakkasin ise mõtlema. Vaatasin kõigepealt aknaid, kust sisse pugeda, aga kõigil olid topeltaknad ees, nii et pidi midagi muud välja mõtlema. Siis meenus mulle, et ühel toal köögi kõrval on välisuks, kuid sellel uksel pole ei lukku ega linki ja see oli lihtsalt kõvasti kinni lükatud, nii et käega ma seda lahti ei saanud. Siis aga leidsin sepakäärid, millega ma lihtsalt kangutasin selle ukse lahti ja siis teine takistus oli uks selle toa ja köögi vahel, mis oli ühe paela ja umbsõlmedega suletud. Tegin seda ust lahti ja see pael venis täpselt nii palju, et ma saaks umbsõlmed lahti harutada ja nii ma tuppa pääseingi :D paistab, et minust võiks selle põhjal vist isegi hea murdvaras saada, kuigi seda ilmselt kunagi ei juhtu :D :D :D Aga okei, rohkem mul juttu ei ole, nii et kuulake laulu ja olge chillid! :)

Sellel pole küll sõnu, kuid minu arust annab see muusika juba hästi seda vihmase ilma meeleolu edasi :D