Terekest! :) Kuna ma jõudsin alles tunni aja eest koju ja pääsesin blogile alles nii hilja ligi, on mul tunne, nagu ma ei mäletakski üldse tänast päeva, aga eks ma üritan siis meelde ikka tuletada :D Mu hommik algas sellega, et toas oli 13 kraadi sooja ja ma oleks parema meelega teki all edasi lõdisenud kui välja roninud. Bussi peal nägin jälle Eliiset ning terve tee sai juttu ajatud, kuni ma Kaare peatuses maha läksin ja kooli jõudes mu sõrmed nii külmunud oli, et ma võin hilisemat kirjeldada nende sõnadega, mis eelmises postis on. Vihjeks on seesama võrdlus. Tükk aega valutasin siis sõrmi ja läksin farma seminari, kus seekord pidime 5 küsimust koostama ja need rühmade vahel ära vahetama + personaalne küsimus, millele ma vastust ei teadnud. Kuna mul tuli selles seminaris hull magusaisu, läksin võtsin kohvikust paar saiakest ja siis vahetasin mõne sõna Mariliniga. Niisiis sain veel teada, et farma eksam tuleb valikvastustega ja vaja õppida ainult loengumaterjal + arvutusülesanded. Eks saab siis bingot mängida :D :D
Farma seminarile järgnes sisehaiguste seminar, kus sai mõnusalt ettekannet jälle teha :D terve tund läkski nende peale ja siis tuli veel farma loeng, kus ma keskendusin rohkem kirurgiale kui farmakoloogiale, sest kirurgias pidi töö tulema. Noh, selle loengu lõpuks olin igatahes juba tühjaks pigistatud sidrun, nii et tööd oli päris raske kirjutada, sest mõte ei töötanud enam ja ega see lihtne ka ei tundunud. Minu arust oli see siiani kõige raskem töö kirurgias, nii et loodan, et sain ikka läbi, sest ma kirjutasin päris palju lollusi ka :D Töö tehtud, jalutasin kesklinna, kusjuures täiega mõnus oli isegi see 45-minutine jalutuskäik, kuigi sitaks külm oli. Kõndides nii hullult külm polnudki ja siis läksin Rimisse, et endale vahvleid osta, kuna mul oli hommikust saadik juba vahvliisu. Kaks kohukest võtsin ka ja need sõin bussijaamas ära, kuni 17:25 bussile läksin ja siis terve tee koju Alex Gooti lugude seltsis möödus. Mõnus. Nüüd saan lõpuks PLLi, The Originalsi ja SPNi uued osad ka ära vaadata ning kauem üleval olla, sest tänasega algas mul nädalavahetus. Homme pean küll ID-kaardile järele minema, aga noh, seda võin õnneks õhtupoole ka teha. Hetkel aga panengi siia laulukese ja lõpetan, et oma sarju nautida. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Jap, see vupsas ka Alex Gooti lugude vahele mu empekas ja ma olingi mingi aeg täpselt nagu selles videos - kõrvaklapid peas, bussiaknast välja vaatamas. Selle laulu leidsin aga pühapäeva õhtul, kui leidsingi mingi vanade lugude edetabeli ja ma huvi pärast kuulasin, kas ma ka midagi neist mäletan või kuulnud olen. Seda kuulsin esimest korda, aga miskipärast hakkas mulle see lugu ka meeldima, sest noh... see on ilus lugu :)
Hello, my darlings! Kuni mul on, millest kirjutada, eks hoian teid siis ikka regulaarselt oma tegemistega kursis :D Täna sain tunnikese kauem magada ja selleks ajaks, kui ma bussi peale läksin, olid mu sõrmed nii ära külmunud, et ma ei tundnudki neid. Bussis juhtusin jälle kokku Eliisega, kellega terve tee juttu sai räägitud ja siis hakkasin oma sõrmi ka uuesti tundma, kuid need tegid ikka kohutavat valu ja nii siis tõingi Eliisele hea võrdluse:
Mina: Mu sõrmedes oleks veri nagu ära jäätunud ja nüüd sulab see üles. Fakk, nii valus on. *raputab käsi*
Eliise: Kust sa nii hea võrdluse peale tulid? *naerab*
Kaare peatuses läksin maha ja jalutasin kooli, kuid siis sõrmed enam ära ei külmunud. Loomulikult olin pool tundi varem kohal ja jõudsin mõnda aega isegi arvutis olla, enne kui neuroloogia seminar tuli. Lootsin selles seminaris enda ettekande ära teha, aga teised teemad kanti üldse ette ja eks ma katsun siis järgmises seminaris selle kaelast ära saada. Siis läksin kohvikusse, kus kohtusin Marilini, Kristeli, Gerda ja Ingliga ning me sõime väikse lõuna, pärast mida tuli nakkushaiguste seminar, mis oli rohkem nagu loeng, aga seekord on mul tunne, et midagi jäi külge ka ja õppejõud rääkis ka päris naljakaid lugusid. Loodan, et ma järgmist tööd E-d ei saa või midagi, sest ma oleks ikka väga pettunud jälle, kuna seminaris tundus kõik nii hästi selgeks saavat. Pärast seda seminari läksime Eva, Margarita ja Oksanaga arvutiklassi, et homseks Powerpoint ära teha ja eks me kolmeni pusisime seda.
Arvasin, et jalutan kesklinna ja 15:25 peale ei jõua, aga kuna ma tõesti tahtsin täna võimalikult vara koju saada, läksin hoopis Kaare peatusse ja ikka jõudsin selle bussi peale. Nüüd siis tegelen terve ülejäänud õhtu ilmselt kirurgiaga ja praen millalgi kartulid ka ära, sest inimene peab sööma ka :D Hetkel aga kuulake laulu ja minu poolt kõik. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Sest meeleolu on hetkel selline, et kuulaks mitu tundi jutti Lana del Reyd, täpselt nagu mu eilne õhtu enne magamaminekut möödus Alex Gooti lugude seltsis. See lugu siin aga sattus bussi peal mu playlisti ja lihtsalt täiega mõnus oli pärast pikka ja väsitavat päeva sõita ja siis midagi rahulikku kuulata.
Oi, näe, kes ka blogi uuesti üles leidis! :D Nii, kuna mul on kolmesekundine kuldkala mälu, siis ma ei mäletagi, mida ma nendel päevadel tegin, kui ma ei kirjutanud. Aaah... õigus - hakkasin OTHd uuesti vaatama, sest tõesti ei suutnud seda enam taluda, et Sannu vaatab ja räägib ja ma tean nkn kõike ja samas täiega igatsen seda sarja. Nüüd on nii, et esimesest hooajast viis osa vaadatud ja... nostalgia :D Muidugi tulevad täna The Originals, PLL ja SPN, aga mul on tunne, et enne neljapäeva ma neid vaadata ei saa, sest millalgi peab kirurgia tööks ka jääma aega õppida. Noh, teemade järgi tundub see töö lihtne, sest ainult kolm pisikest teemat ongi + enamus valikvastustega küsimused. Võib vist loota sellele, et jälle üks A kukub. Aga rääkides tänasest olin ma üsna ergas selle kohta, et poole kuue aegu ärkama pidin. Siis sain uued saapad jalga panna ainult selleks, et valutavate kandadega pärast need vähesed meetrid koju longata, sest need täiega hõõrusid. Jah, vanad, pikkade paeltega saapad, ma ei hülga teid!
Tänane sisehaiguste seminari teema, mis ma endale Paintis kritseldasin :D
Noh, täna oli siis viimane nahahaiguste seminar ja selle asemel, et alustada kell 8, alustasime pool 9. Siis tegin oma ettekande ja hästi läks. Arvestuse sain ka lõpuks kätte ja ma olen nii õnnelik, et see läbi on. Pärast nahahaigusi tulid sisehaigused, kus räägiti insuliinravist ja noh, eks võite nüüd siin väikest joonist nende süsteskeemide kohta vaadata, mis ma paintiga kokku kritseldasin. Siis räägiti meie õendusplaanidest ja kõik saime arvestatud, nüüd veel neljapäevaks vaja üks ettekanne ja siis mul tuleb see referaadi ettekanne veel ka selles aines. Pärast sisehaigusi tuli siis ühika neljandale korrusele vantsida ja siis oli kirurgia praks, kus õppisime pleuradreeni hooldust. Ei olnudki nii raske, aga steriilsusreegleid pidi hästi jälgima. Kellel tehtud, see lasti ära ja siis olin enne kahte juba vaba.
Kuna mu linnaliini kuukaart on aegunud, mõtlesin täna esialgu jalgsi kesklinna kõndida, aga kuna saapad nii hullult hõõrusid, siis läksin ikka buss number viie peale ja ostsin bussijuhi käest pileti. Kuskil poole kolme paiku olin kesklinnas ning käisin veel pangaautomaadi juures ära, enne kui enda bussi läksin ootama ja see varsti ettegi sõitis. Eks nüüd siis olen kodus ja hiljema katsun kirurgiat ka vaadata, aga praegu tahaks tirida lugusid ühelt üliandekalt YouTube'i muusikult, kes mu eile sõna otseses mõttes sõnatuks võttis. Kui tahate teada, miks, siis vaadake allolevat videot ja kuulake laulu :) Mina sellega igatahes lõpetan :)
Kui rääkida ühest mehest, kes võiks olla terve bändi eest, siis palun - siin ta on. Kui te tähelepanelikult vaatate, mängib ta kõiki instrumente selles videos ise ja veel laulab ka, kusjuures ma huvi pärast uurisin, mitut instrumenti ta mängib ja kuskil lehel oli, et 12 vähemalt O.O Tekib küsimus, kas on mingit instrumenti, mida see kutt mängida ei oskaks? Igatahes... I'm impressed.
Hello! :) Mulle küll tundub, nagu oleks tänane päev üks suur mäluauk, aga eks ma proovin midagi meelde tuletada ja sellest ikka kirjutada :D Ärkasin kuskil poole kuue ajal ja avastasin, et hommikuks pole midagi süüa ja nii pidi hommikusöök täna vahele jääma. Kooli jõudes oligi kõige esimene farma loeng, kus räägiti psühhotroopsetest ainetest, aga mina rohkem nagu tukkusin seal, sest andsin juba alguses selle konspekteerimise suhtes alla, kuna õppejõud läheb slaididega nii kiiresti edasi ja ma ei suuda sammu lihtsalt pidada. Siis tuli kaks tundi auku, mille jooksul mul ka päeva esimene toidukord oli ning ma ei suutnud vastu panna kiusatusele kohvikust friikaid võtta. Need söödud, läksin raamatukokku enda referaati tegema ja nüüd ongi ainult vormistus veel ning valmis ta ongi. Siis tuli sisehaiguste seminar, kus ma sain teada, et homme tundi ei ole ja nii on mul vabad tervelt homne, reede, laupäev, pühapäev ja esmaspäev. Ülitore pikk nädalavahetus ikka :D
Ja siis saadeti meid raamatukokku, kus pidime alustama järjekordset iseseisvat tööd. Jap, õppejõud arvavad, et meil on neid ilgelt vähe, kuigi tegelikult neid aina kuhjub, kuhjub ja kuhjub, sest kõik annavad midagi jälle teha. Kuna me suutsime enda grupiga kuidagi väga hoogu minna, jäime nahahaiguste seminari paar minutit hiljaks, aga õnneks midagi hullu ei juhtunu, sest nimekirja polnud veel ringi käima lastud. Nagu ikka, oli tänases seminaris ka kellelgi ettekanne, aga õnneks täna ka see õppejõud kedagi ei piinanud, sest tal oli endal ka paha olla ja nii saime tund aega varem minema. Jõudsin siis buss number 5 peale, sõitsin kesklinna ja võtsin sularaha välja, et ma saaks bussi peale. Jõudsin siis 15:50 bussile ja Kaare peatuses tuli peale Triin. Jajah, see Triin, kellega ma koos kunagi English Campis olin ja kes minuga samas koolis käis. Alguses ei tundnud ma teda äragi, aga siis sai terve tee juttu räägitud ning samas peatuses mahagi mindud, ehkki seejärel erinevatesse suundadesse - mina üle raudtee, Triin jälle teisele poole. Nüüd on hea, sest SPN, The Originals ja PLL on laadima pandud ning kohe hakkan neid sarju vaatama ka ja lõpetan blogiposti. Laulu panna ei viitsi, kuid olge chillid! :)
Hello! Kuna eilsest õhtust midagi väga märkimisväärset kirjutada pole, alustan tänase hommikuga. Jah, ma lõdisesin teki all, sest hommikul kella poole seitsme ajal ärgates oli toas ainult 12 kraadi sooja ja kui oleks ainult loengud olnud, poleks ma suvatsenud end teki alt väljagi ajada. Igatahes tegin lõdisedes oma hommikused toimetused siis ära ja kohe välja -21 kraadise külma kätte bussi ootama. Bussi peal nägin jälle Eliiset ja nii läks juba teine päev nii, et ma terve tee Tartu rääkisin temaga juttu. Siis ootas mind ees kaks nahahaiguste seminari järjest ja need olidki surm, kuigi seekord ei valinudki õppejõud endale konkreetset ohvrit, keda piinata. Kui homne seminar ka nii läheb, on super. Pärast nahahaigusi tuli farma, kuid kuna enne tundi oli mul sitaks igav, tegin endale Twitteri (jah, mul on veel mitu kontot, aga ma ei mäleta paroole, kuid see siin jääb nüüd selleks kõige ametlikumaks), nii et ootan jälitajaid :). Farmas tegime situatsioonülesandeid, kusjuures selles seminaris ma isegi oskasin neid, ent suht surnud olin pärast ikka. Lahti saingi kuskil natuke enne kahte, aga buss number 5 sõitis mul nina alt minema. Niisiis jalutasin Maarjamõisasse selleks, et sama bussi peale ülitäpselt jõuda, sest kohe kui ma seal peatuses seisma jäin, sõitis see sama 5 ette ja tee kesklinna võis alata.
Kuna vajasin bussiraha, siis võtsin välja viieka ning läksingi vuta-vuta bussijaama. Bussijaamas juhtusin kokku Märdiga, kes ka eile õhtul meie juures käis. Polnudki teda kaks aastat näinud, aga ta on täiega muutunud ka - ta juuksed on kõvasti pikemad ja ta ei kanna enam prille :D Siis sõitsimegi koos Elvasse ja rääkisime bussi juttu, kuid mina läksin enda maja ees enne teda maha. Märt sõitis jaama, sest ta pidi niikuinii poodi minema ja siis natuke jalutama, et koju jõuda. Aga noh, tänane post sai lühike ja eks ma lõpetan siis. Laulu ei oska küll panna, nii et saate ilma ka hakkama :D Olge chillid! :)
Hello! Tundub, nagu oleks terve igavik sellest möödas, millal ma viimati blogisin. Ega ma midagi erilist vahepeal ei teinud ka, nii et kohe tänase juurde. Täna sain magada poole seitsmeni ja siis ronisin lõdisedes teki alt välja, sest toas oli 13 kraadi sooja. Täitsa lõpp, kui ruttu külmaks läheb - õhtul kütad 20 sisse, hommikuks on 12-13. Siis ootasin -18 kraadise külma käes bussi ja kui hakkasin piletit ostma, pillasin oma kaheeurose mündi maha :D :D õnneks kaduma ei läinud ja siis otsisin bussis istekohta, kuni leidsin Eliise ja tema kõrvale potsatasin. Polnudki teda pikka aega näinud ning terve tee sai temaga räägitud. Siis läksin edasi Maarjamõisa polikliinikusse, kuna tänase kirurgia seminari teema oli doonorlus ja selle raames pidi meil verekeskusesse õppekäik tulema. Jõudsin pool tundi varem ning selle aja sees jõudsin veel näha poissi, kes nägi välja täpselt nagu Colin Ford. Jajah, mul on mingi värk sellega, et ma näen igal pool kedagi, kes näeb välja nagu keegi ja ma ei teagi, miks mind just sellise nägemisega on õnnistatud :D
Verekeskusesse jõudes tuli välja, et keegi ei osanud meid oodatagi, ehkki õppejõud oli kirja saatnud ja öelnud, et tema kaasa ei tule. Igatahes oli see õde väga mõistlik, kes meiega tegelema hakkas ja ta rääkis päris pikalt ja põhjalikult doonorlusest. Kedagi sellist meie seas kahjuks ei olnud, kes verd tahtis anda, et teised saaksid näha, mis siis doonoriga toimub, aga see õde seletas kuidagi ära meile. Noh, loomulikult pakkus keegi, et ma võiks anda, aga ma ei tahtnud, sest you know... Kelly ja nõelad. Pärast seda pisikest õppekäiku sain Margarita autoga kooli juurde ega hakanudki tagasi jõudes end lahti riietama, sest järgmine kirurgia seminar pidi kohe otsa tulema ja see oli õuesõppe vormis siis seekord, nagu ka pildilt võib näha. Ülesanne oli selline, et meid jaotati kuuesteks rühmadeks, üks pidi olema õde, teine südamehaige patsient, ülejäänud patsiendi lähedased ning kaks rühmakaaslast jäid koolimajja seda kõike kirja panema, mis tuleb seletada ja mis võimlemisharjutusi teha jne. Noh, õueminejate ülesanne oli minna Raja parki, otsida kätte antud piltidelt mõned kohad, seal võimlemisharjutused ette näidata ja nendest pilt teha. Üks osa ülesandest on siis täna siin ka, nagu näha võib :D
Koolimajja tagasi jõudes aitasime rühmakaaslastel töö ära lõpetada ja siis võtsin ise kohvikust paar saiakest, sest olin näljast nõrkemas. Sellele järgnes teadustöö aluste viimane seminar, kus arutasime oma refereeringuid ja noh, ei tundunudki kõige hullem, kuna ma lihtsalt istusin ja kuulasin ning vahepeal ajasin mõne sõna Skype'is Sannu ja Itiga juttu :D :D Siis pidi tulema patofüsioloogia loeng, aga kuna see on nii mõttetu ja kunagi töödes ka midagi sealt ei küsita, lasin selle mõnuga üle, kuna ma olen end täna terve päev nii väsinuna tundnud. Ma ei teagi, mis värk on. Peaks vitamiinikesi vist sööma :D Igatahes jõudsin 14:35 bussile ja nüüd olengi kodus, mõtlemas, kuidas üle elada homne päev, kui on kaks nahahaiguste seminari järjest ning see õppejõud on lihtsalt masendav... Tuleb vist kuidagi üritada :D Aga noh, minul rohkem mula pole, nii et olge chillid ja kuulake laulukest! :)
Miks just see lugu: Sest tahaks midagi rahulikku ja see siin on kohe väga rahulik + akustiline. Ma lihtsalt armastan akustilisi lugusid :)
Hello! Mul on täpselt selline tunne, nagu oleks üks nädalavahetus just lõppenud ning uus ja palju pikem kohe peale tulnud. Kole külmaks läks muidugi ka, aga ma loodan, et see möödub. Vahepeal käisin uut ID-kaarti tegemas ja siis õnnestus mul Elva Maximast mitu pisikest pakki Oreo küpsiseid krabada. Need on kindlasti mu lemmikud küpsised :) Täna ärkasin nii poole kuue paiku ja hommikused toimetused tehtud, hakkasin bussi peale minema. Kuna väljas oli -10, panin jalga soojad püksid, mis on äärmiselt ebamugavad ja milles ma tunnen end nagu Michelini mehike. Aga vähemalt on soe :D Hommik algaski siis farma loenguga, kus ma rohkem neeruhaiguste kontrolltööks õppisin, sest minu pea farmat ei võta. Vot ei kujutagi ette, kuidas see eksam niimoodi veel tehtud saab. Kuna loeng sai kõvasti varem läbi, õppisin kohvikus edasi ning rääkisin samas Mariliniga juttu, kellel seminar oli tulemas. Siis poole tunni pärast läksime laiali ja mina kirjutasin oma tööd. Seal oligi nii, et kirjutasin kogu aeg ja nagu oskasin, aga miskipärast on mul tunne, et see lollakas õendusplaan võib ikka mu hinde perse keerata :/ loodame siiski parimat :)
Nii, geneetika sain arvestatud ja järgmisel nädalal rohkem mingiteks töödeks õppima ei pea, mis annab mulle rohkem vabadust ja aega lõpetada ära enda ettekanded ja mis iganes iseseisvad tööd. Kuna ma lõpetasin kontrolltöö küllaltki vara, läksin raamatukokku, et enda sisehaiguste referaat ära lõpetada ja sain peaaegu valmiski ega pidanud pärast tunde seda edasi tegema. Neuroloogiast sai ka varem ära ja siis enne kahte olin juba kesklinnas ning läksin bussijaama passima. Kuskil enne poolt kolme hakkasin enda platvormi juurde kõndima ja oi, kelle ma leidsin - Iti oli ka seal :D Siis saime mõnda aega rääkida, kuni ta buss ette tuli ja mina veel enda oma ootama jäin. Jalutasingi siis päris sinna 10 juurde ning põrkasin oma õega kokku, kellega me koos koju tulime. Nüüd tahakski siis SPNi, PLLi ja The Originalsi ära vaadata, aga hetkel on seis selline, et ma ei saa, kuna köögis on ainsana korralik internetiühendus ja hetkel mind sinna ei lasta, mis tähendab, et ma pean need sarjad kunagi õhtupoole ette võtma. Eks tuleb seni siis muud tegevust leida, aga blogiposti ma lõpetan. Kuulake parem laulu ja olge chillid! :)
Miks just see lugu: Sest mulle tundub see kuidagi sellise nii-öelda "talveloona". Läheb hästi igatahes selle jubeda pakasega kokku, mis nii äkki ei tea kust pärapõrgust tuli. Mõnus kuulata ka :)
Hello! :) Pikk ja vahva nädalavahetus selja taga ning vahva nädal alanud. See nädal on vahva, sest ma olen koolis ainult kahel päeval :D :D Nii, reede kohta saite isegi lugeda, laupäeval käisin Pirjoga pilte tegemas ja eks siis näete mõningaid klõpse siin postituse lõpus ka :) Eile olin suht niisama ja vaatasin vahelduva eduga geneetikat. Noh, täna oligi siis geneetikas arvestus, aga see oli nii imelik töö ja ma ise ka ei tea, kas see jama, mis ma sinna kokku ajasin, on väärt seda, et ma saan esimese korraga läbi. Igatahes oli kolm küsimust ja õppejõud ütles ainult nii palju, et kirjutage nii palju, kui te teate. Eks ma mingi mulli siis kokku ajasin. Siis tuli farma seminar, kus anti jälle mingisugused situatsioonülesanded kätte, kuid seekord olid nad õnneks lihtsamad. Paar arvutusülesannet oli ka ja ma absoluutselt ei mäletanud, kuidas neid lahendada. Edasi läksin kirurgia praksi, kus tõmbasime tugisukki jalga, kusjuures see polegi nii lihtne, kui te ehk arvata võite, sest need on ülitugevad ja ei veni ka absoluutselt. Samas praksis määrasime veregruppe ka, kuid mina enda veregruppi ikka teada ei saanud, kuna ma olin see õnnetu, kellel paarilist polnud ja meid oli juhtumisi paaritu arv ka. Samas sain enda kursaõel veregruppi määrata, sest ta oli nõus end mitu korda torkida laskma.
Kuigi praks oleks pidanud 4 lõppema, saime hakkama poole kolmega ja siis suundusin ma raamatukokku, et neuroloogia slaidid valmis teha. Noh, ütleks et saigi enam-vähem ja nüüd on vaja ainult Kliinikumi lehelt paari asja vaadata. Referaate teen ilmselt neljapäeval, mis tähendab mulle järjekordset pärast tunde raamatukogus istumist. Igatahes jõudsin 15:25 bussile ja kui ma sõitsin, nägin aknast nii ilusat punast päikeseloojangut, kontrastiks veel valge lumi ja need karged toonid, mida väljas ehk näha võib. Nojah, külmaks läks ka, kuigi ma loodan ikka veidi pehmemat talveilma ka varsti. Ei meeldi mulle kohe üldse see külm. Aga noh, eks nüüd siis tuleb lõpetada ka tänaseks. Vaadake parem pilte :)
Hei! Täna on reaalselt selline päev, kui mul tõesti on tuju blogida ja millest blogida. Noh, tänane postitus sisaldab igatahes rohkem pilte ka kui ehk mõni teine minu blogipost. Mu päev algas siis ärkamisega kell 9 hommikul ja siis otsisin pool tundi omale T-särki, sest peaaegu kõik mu T-särgid on müstilisel kombel kaduma läinud. Siis sõin kurgivõileibu ega jõudnudki arvutisse, kuna aeg oli nii kaugel, et tuli minna bussi peale ja Tartu sõita, sest otsustasin kallikestega enda sünnipäeva pidada, kuna õigel päeval istusin kodus ja polnud väga aega selleks. Miks mitte siis kasutada ühte vaba reedet ära? Tartusse jõudes läksingi kohe Rahva Raamatusse, kus ma Iti, Kata ja Sannuga kokku pidin saama, aga kuna neid kuskilt ei paistnud, kolasin niisama riiulite vahel ja jäin vaatama ühte raamatut, kus olid haruldasemad poiste- ja tüdrukutenimed ning sain ikka natuke naerda ka. Siis liikusin mingi järgmise riiuli juurde ja märkasin neid äkki selja taga seismas ning tervitasin kõiki kallistusega.
Edasi läksime Tähe piljardiklubisse, kus mõnusad kolm mängu sai tehtud. Nalja ikka sai, sest noh, piljardiässadeks meid nimetada ei saa. Edasi läksime Kata kooli juurde, sest ta pidi midagi vastama minema ja kuni me ootasime, tegin lahti kingituse, mis ka ülemisel pildil on. See on nagu täiega lahe ja veel lahedamad olid need kirjad ümbrikutes ning selle karbikese sisu, kujunduse eest ka 5+. Nii et jah, panen siia siis mõned pildid, sest ma ei oska seda nagu pikemalt kommenteerida.
Selle ümbriku sisu, mis oli kasti peal
Natukene karbi sisu :D
Karbi kaanel seespool olev ümbrik :D :D
Kuna pildil just karbi sisu väga hästi näha ei olnud, siis ma seletan. Kõigepealt oli viinapudel ja ma mõtlesingi, et see oli viin, kuni ma seda maitsesin - puhas kraanivesi :D :D Siis oli kaks ristsõnaajakirja, Bob Marley plaatide komplekt, kondoomipakk, mis tegelikult sisaldas nätse, 21 pulgakommi, õnneküpsised, raamat ja salvrätikupakk, kusjuures need salvrätiku on 500-eurosed rahatähed. Kui rääkida õnneküpsistest, siis ühe tegin lahti ja seal oli kirjas järgmine: "Kui kaua millestki väga unistada, siis võib unistus täituda." Noh, ma tõesti loodan, et see nii ka läheb :D Ah jaa, kasti kaanel olevas ümbrikus oli ka üks kirjake, nii et seda saab ka pildilt näha, kuna see on liiga pikk, et seda üles kirjutada.
Kuni Kata vastamas oli, rääkisime Sannu ja Itiga lihtsalt juttu ja kui ta lõpuks tuli, läksime Metrosse wrape sööma. Kuna wrapi said liiga kiiresti otsa, siis istusime veel mõnda aega niisama ning saatsime Kata seejärel trenni, enne kui suuna bussijaamale võtsime. Minu ja Iti bussid olid ees, nii et ei pidanud isegi passida ja saimegi mõlemad koju sõita. Noh, koju jõudes suutsin oma digika lõpuks üles leida ja see tähendabki, et nüüd tulevad ilmselt kvaliteetsemad pildid, kui ma nad ise teen. Nii, igatahes pole mul rohkem juttu, nii et panen siia laulukese ja tõmban otsad kokku. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Sest ma leian, et see läheb tänase päevaga hästi kokku ning selle sõnad olid kirjutatud mu kingituse karbile :)
Ja jälle üks neist hetkedest, kui ma löön blogi lahti ja tahan kirjutama hakata, aga selle asemel jõllitan tühja pilguga seda suurt valget kastikest siin, oskamata midagi kirja panna. No igatahes ma üritan. Üles pidin tulema poole kuuest ja siis järgnesid sellele juba mu tavalised hommikused toimetused kuni bussi peale minemise ja kooli jõudmiseni. Esimene oli siis kirurgia seminar, kus oli ka kontrolltöö. Räägiti küll juba veresoontehaigustest, aga mul oli Raililt saadud konspekt laual ja ma lugesin rohkem seda kui kuulasin, mida õppejõud rääkis. Mu mõtted olid lihtsalt sellel tööl, et see ruttu ära saaks tehtud, enne kui ma veel väga segadusse lähen sellest uuest teemast. Noh, töö oli tegelikult lihtsam kui ma arvasin ning palju oli küsimusi, kus tuli ühendada paarid või valida õiged vastusevariandid. Ma arvan, et üks hea hinne tuleb sealt ära küll.
Siis tuli kaks tundi auku, mille jooksul me Railiga nahahaiguste referaati tegime ning ma pool enda sisehaiguste referaadist ka valmis jõudsin, kuigi esmaspäeval või neljapäeval jään kooli kauemaks, et see ära lõpetada. Siis tuli sisehaiguste seminar, kus räägiti kroonilisest neerupuudulikkusest ning näidati filme. Kõik seminarid võiksidki nii olla, et näidatakse filmi, siis oleks küll elu lill. Pärast seminari läksin buss number viie peale ja nagu ikka, kesklinna. Sealt jõudsin 14:35 peale ja nüüd hakkan ilmselt PLLi uut osa vaatama, mis mul siiani nägemata on ja võib-olla hiljem, kui aega ja viitsimist on, teen nahahaiguste, sisehaiguste ja neuroloogia PowerPointid ka ära, et kõike nii palju ei oleks. Aga noh, eks nüüd võite laulu kuulata ja selle lühikese postiga ma siis lõpetan. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Ei oska seletada, miks. See on mind lihtsalt kaks päeva juba kummitanud :D
Hei! No hetkel on küll tunne, et ei viitsi blogida, aga blogin ikka. Täna sain seitsmeni magada ja hommikul mõnda aega isegi arvutis olla, kuni pidin bussi peale minema. Esimene oli siis neuroloogia seminar, kus kordasime närvisüsteemi ja siis saime fcking jälle ühe iseseisva töö. Nagu meil neid ja muid asju niigi vähe oleks! Tundub, et see kevadsemester tulebki kuni praktikani nii nutune ja töid ja asju palju, nagu polekski meil, üliõpilastel mingisugustki elu. Mul on igatahes juba praegu, esimese nädala keskel toss väljas. Tõesti ei jõua enam ja peas on küll juba mõtted paberid üldse välja võtta. See selleks. Järgmine oli sisehaiguste seminar, kus pidime ise kortsneeru kohta infot otsima ja noh, selle sai õnneks kergelt ja mingit lollakat õendusplaani tegema ei pidanud. Pärast sisehaigusi tuli nahahaiguste seminar, kus see õpetaja jälle mind küsis. Ma vihkan, kui mind küsitakse, aga ju siis peab oma nime järgmises seminaris lihtsalt väiksemalt ja vähem silmapaistvalt kirja panema.
Pärast seminari lõppu kohtusin garderoobis Mariliniga, kes oli farmas ja nende rühm tegi samu ülesandeid, mis meie eile. Siis jalutasime koos buss number 3 peatusse ja rääkisime natuke, kuni buss ette tuli ja ma kesklinna sain. Kuna seekord oli mu bussini aega, läksin Rimisse ja tegin endale ise salati, seekord siis paprika, kurgi, kirsstomatite, jääsalati, riivjuustu munaga. Nämma. Siis istusin bussijaamas ja sõin selle ära ning tuligi aeg bussile minna. Jah, tänane blogipost sai lühike, aga nüüd lõpetan, sest kirurgiat on vaja õppida, kuigi ma arvan, et ma suht õpin ja samal ajal nutan, sest kõike on nii palju ja midagi enam ei jõua. Säästan vähemalt teid oma vingumisest, nii et jah... olge chillid! :)
Heia! Noh, tuleb täna ka siis väike blogipostitus, kuigi ma tunnistan, et ei viitsi seda teha. Noh, ju oli seda viitsimist ikka nii palju, et see blogipostitus täna lugejateni jõuaks :D Noh, sünnipäev läks nagu läks, kuigi see 21 ei jõua üldse kohale. Ikka on tunne, nagu oleks mingi 18-19. Jah, ema tegi palju süüa ja mina sain palju magusat ning see kõik jäi veel tänasekski järele. Vähemalt on midagi, mis aitaks mul ehk kirurgiale keskenduda, et see paganama töö neljapäeval ära teha. Nii, täna ärkasin mingi 5:20, kuigi parema meelega oleks edasi maganud. Siis mingi aeg läksin bussi peale ja kooli jõudes ma ka reaalselt magasin, kuid jäin istma ja sisehaiguste seminari ootama. Siis liitus minuga Kärka, kes tundus ka minust rohkem ärkvel ja tal oli kuum šokolaad, mis pidi maitsema nagu kakao ja kohvi kokkusegatult :D Ülejäänud tulid alles viimasel minutil, kui meid juba klassi lasti ja me seal lõdisesime, sest meil on ruumid nagu niiii külmad. Huvitav, kas kool on ikka säästurežiimi peal või ikka kütavad, aga mitte piisavalt?
Sisehaigustes rääkisime siis neeruvaagnapõletikust ja siis tegime neid nõmedaid õendusplaane. Loomulikult saadeti meid raamatukokku õendusdiagnoose ühtedest toredatest raamatukestest otsima, aga mul oli ikka tunne, et paneks pea lauale ja jääks lihtsalt norinal magama. Pärast sisehaiguste seminari läksin farma loengusse, kuid kohvikus juhtusin kokku Mariliniga, kellega natuke sõime ja siis enda kohad saalis sisse võtsime. Sain teada, et farma eksam on 25. veebruar ja ma absoluutselt ei kujuta ette, kuidas ma selle ära teen, sest see aine on üks kõige hullematest. Igatahes räägiti täna seedeelundkonna ravimitest ja ma üritasin isegi konspekteerida, kuid andsin kohe alla ka, sest slaide pandi kiiremini edasi kui ma sõnagi lõpetada jõudsin. Samas ruumis jätkus kliiniline keemia, kus anti meie tööde kohta tagasisidet ja saime hinded teada. Ise sain C, kuigi see oli väga piiri peal - oleks pool punkti vähem ja ma oleks D saanud. Igatahes olen ma selle C-ga ka rahul, sest vähemalt sain ma läbi ja seis oli üldse selline, et A-sid ei olnud, B-sid oli kolm, siis terve ports C-sid, D-sid ja E-sid ja päris suur hulk läbikukkujaid. Siis tuli farma seminar, kus ma pidin lihtsalt ära surema. Seekord tegime testide asemel situatsioonülesandeid, kus meie pidime patsiendile ravi määrama, kuigi minu meelest on see juba rohkem arsti rida. Noh, see oleks vist põhimõtteliselt sama hea, kui ma saaks õe paberid lõpetades kätte ja läheks tööle hoopis perearstina :D
Seminar läbi, jooksin garderoobi ja nägin seal Marilini, kellega ma koos sain seekord bussi peale minna. Seisime siis peatuses vihma käes ja ootasime, et buss number kolm juba ette sõidaks, kuni ta lõpuks tuligi. Bussi peal andis Marilin mulle Twixi, mille ta endale ostnud oli, aga ära süüa ei jõudnudki. Siis terve tee kesklinna rääkisime ja noh, mahaminek oli huvitav, sest buss oli puupüsti täis ja siis pidin trügima hakkama. Noh, kesklinna jõudes jooksin siis kohe bussijaama, et järgmise bussi peale jõuda ja sain praktiliselt koduukse ees mahagi, sest ma jõudsin 15.25 bussile ja see peatubki mul praktiliselt koduukse ees. Nüüd tuleb siis homseks nahahaiguste seminariks hakata küsimusi ja kommentaare koostama ning kirurgia tööks õppima, mis tähendab seda, et laulu ma ei viitsi panna. Küll ta neljapäeval või kunagi siis tuleb :) Praegu aega lõpetan, olge chillid! :)
Hei-hei! Kool on jälle alanud ning mina olen tagasi... blogin nüüd tihedamini... päriselt. Vot sellel aastal juhtus siis nii, et ma läksin kooli tagasi enda sünnipäeval, kuigi tavaliselt on see ikka vaheaja peale jäänud. Noh, algas nagu tavaline hommik ja esimese õnnitluse sain Ljupsilt, kellel kõrvalklassis seminar tuli. Siis hakkasid minu rühmakaaslased enam-vähem tulema ning siis soovis mulle õnne Kristin ja siis ka Kärka, kellelt esimese kallistuse sain. Siis tuli minna nahahaiguste seminari ja see oli täpselt nii masendav nagu ma ette kujutasingi. Mul oli veel piisavalt õnne, et õpetaja mind küsiks, kuigi ma ajasin talle mingit jura. Õnneks jäi rahule, aga ma suutsin endale paberiga ilusti sõrme lõigata ja see kriimuke on pagana valus :D Pärast seda seminari jooksin koridori peal kokku Gerda ja Sigridiga, kes samuti mulle õnne soovisid ja nendelt sain teise ning kolmanda kallistuse, enne kui trepist üles ruum 109 juurde end istuma sättisin, et kirurgia seminari oodata. Seal sain ühe selja tagant kallistuse Karolinilt ja siis veel ühe õnnitluse Larisalt, enne kui tund pihta hakkas.
Kirurgia ma lihtsalt tiksusin mööda, sest pooled tegid veel oma ettekandeid ja ma reaalselt ei viitsinud kuulata. See suht venis ka, aga vähemalt öeldi, mis töösse tuleb, nii et tuleb vist õppima hakata, sest mul on vaevalt kolm päeva. Annaks siis, et ta valikvastused jälle paneks, sest materjali on jälle ilgelt palju. Seminar lõppes kõvasti varem kui oleks pidanud ja siis oli mul kõht tühi, aga kohviku järjekord ulatas koridori teise otsa, nii et ma mõtlesin ruttu ümber, kuid see-eest leidsin kohe Marilini, kellelt sain viienda kallistuse ning kes nii armas oli ja mulle karbi Toffifeed oli toonud :) Okei, see koolipäev nii masendav ei tundunudki. Noh, siis jäin temaga pooleks tunniks pläkutama ning pidin sisehaigustesse jooksma, mis oli ka üsna mõttetu, sest seal olid ka terve tund ettekanded ja ma ei viitsinud neisse süveneda, niisiis istusin ka tunni lõpuni tühja.
Kohe kui kell 13:45 sai, olin üks esimeste seas, kes seminariruumi uksest välja tormas, ruttu riided selga pani ning pudrukuulina koolimajast leekima pani. Muidugi pidin buss number viit tükk aega ootama (jah, mul on jälle kehtiv kuupilet :D :D) Kesklinna jõudes tormasin automaadi juurde, et viiekas välja võtta ja siis hops-hops bussi peale ning koju. Kodus sain emalt suure šokolaadi, Angry Birdsi üllatusmuna ja siis enda tähtkujuga kaelakee (ma olen kaljukits, btw). Isegi vennalt sain kommikarbi, kuigi 99,9% ajast käitub ta nagu täielik jerk... hea, et ta täna erandi otsustas teha :D Igatahes peaks varsti torti ja salatit ja värki saama, aga ma üritaks kirurgiaga vaikselt tegelema hakata ja selle postituse lõpetada. Olge chillid! :)
Hei! Poleks arvanud, et ma nii ruttu kirjutan, aga siin ta on - 2014. aasta ametlik esimene post. Kui eilsest rääkida, siis ei teinud ma suurt midagi, kuid mul oli üks väga creepy kogemus ja ühtlasi sain kinnitust sellele, et ei oska absoluutselt teejuhiseid anda. Algas see siis nii, et kõndisin empekat kuulates Konsumi poole, et automaadist raha välja võtta ning mingi suurem, džiibi tüüpi auto hakkas mulle järsku järele sõitma ning peatus, kuni ma ise ka enam edasi minna ei saanud. Siis mingi tumedama nahaga mees (autos oli veel terve kari mingeid mehi) küsis, kuidas saada Maxima juurde ja ma andsin umbkaudu mingisugused juhised. Igatahes ei leidnud nad seda kohta üles ja hakkasid mind jälitama, kusjuures see täiega hirmutas mind, sest ma mõtlesin, et nüüd tirivadki mu autosse ja teevad ei tea mida, aga suutsin nad Konsumini jõudes maha raputada, ehkki koju tagasi läksin ringiga, kuna kartsin, et nad tulevad veel tagasi. Õnneks ei tulnud. Siis lõpetasin SPNi 8. hooaja ning vaatasin ära 9. hooaja esimese osa, mis oli üsna paljulubav. Castieli oli naljakas inimesena näha, nii et ootan, et edasi saaks juba vaadata, ehkki täna ma just sinna hea wifiga kööki ei pääse.
Täna oli mul telefoni äratus helisema pandud kümneks ja kui ma kord üles sain, lõdisesin külmast, sest toas oli 14 kraadi sooja. Sellest hoolimata pesin pead, aga avastasin, et ema on ära läinud ja võtme sauna viinud ning ma pidin nuputama, kuidas välja saada. Vennal on oma võti, aga teda polnud kodus ja nii tegin ühe kolatoa (me nimetame seda külmaks toaks, sest seal on kogu aeg külm) ukse lahti ning läksin külguksest, mis niikuinii lukku ei käi ja kogu aeg lahti on. Tõin saunast siis võtme ära ja keerasin õige ukse lahti, et tuppa saada ning siis ei pidanud ma muretsema enam selle pärast, kuidas välja saada. Jõudsin olla natuke aega arvutis ja 12 ajal läksin bussi peale, kusjuures ma suutsin kõrvaklapi juhet pidi istme käepideme külge kinni jääda. Tagajärg oli muidugi see, et avastasin, et mu parem kõrvaklapp ei tööta enam ning tuleb need vaiksemad ikka võtta. Tartusse jõudsin ühe ajal ja läksin siis Rimisse, et Iti koerale mingi mänguasi ja talle ka midagi võtta, aga mänguasja ma sealt ei saanud. Siis läksin kaupsi ja lootsin, et saan sealt mänguasja ja saingi - võtsin ühe lateksist põrsa, mis terve tee tagasi Taskusse mu kotis röhitsevaid hääli tegi.
Veidi enne poolt kahte sain Sannuga Rahva Raamatus kokku ning ta läks automaadi juurde, et raha välja võtta ja siis loomulikult jälle poodi. Ta võttis endale pitsat ja Itile küpsised, kuna ta ajas mulle ka söögiisu peale, võtsin šokolaadisõõrikud ja nii läksime bussijaama sööma ning oma bussi ootama. Muidugi saime osa bussijaamas toimunud draamast, kus üks vanem meesterahvas süüdistas mingit väiksemat tõmmut naist oma raha ära võtmises ja nimetas teda mustlaseks. See naine oli tuttav mullegi, sest ta tahtis varem mu käejooni lugeda, aga ma ei lasknud, kuna ei usalda võõraid inimesi. Igatahes lubas naine turvamehe kutsuda, aga lõpuks lahkus ta üldse bussijaamast. Samal ajal sain mina oma sõõrikuid söödud ja Sannu maadles oma pitsatükiga, kuni tuli aeg üheksanda platvormi juurde minna. Kuna Elva buss tuli ka suht samal ajal, suutsin näha veel oma kunagist geograafiaõpetajat ja talle tere öelda, enne kui Sannuga ise Ilmatsalu bussi peale läksime.
Sõidu ajal sai lolli juttu ajatud nagu alati ja lõpuks leidsime üles ka Iti maja. Tommi veel tuli meile õues vastu ja nii sai temagi ühe sõbraliku tervituse, enne kui tuppa läksime. Muidugi jooksiski kohe valge-mustalaiguline pehme karvapallike meie juurde ja tahtis hüpata. Siis sai laps ka oma uue mänguasja. Mõnda aega olime toas ja rääkisime Itiga juttu, kuni väike koerake oma uue mänguasjaga möllas ja sellest ilmselgelt täiesti pöördes oli, siis käisime veel temaga õues ka. Siis sai natuke aega toas oldud ja jälle räägitud ning natuke ka küpsiste ja Milka pulgakeste kallal maiustatud, kuni väike Sofi jälle õue tahtis. Järgmine kord tuppa tulles enam kaua aega olla ei saanudki, sest pidime Sannuga bussi peale minema, kuigi Iti ema pakkus ka, et võib meid ära visata ja Maarjamõisas maha panna. Otsustasime siiski bussiga minna, sest Sannul oleks ka kesklinnast ilmselt natuke lähem koju minna, ma oleks samas Maarjamõisas ka Elva bussile saanud istuda. Iti saatis meid siis bussi peale ja meie üllatuseks oli buss ees ning kell 19:23, buss pidi minema aga 19:25 ja nii kiirendasime natuke sammu. Meil õnnestus bussi peale saada ja siis seisis ta ka tükk aega, kuni 19:26 või isegi veidi hiljem lõpuks minema sõitis.
Olimegi Sannuga ainsad reisijad ja jälle sai igast lolli juttu ajatud, kui veidi enne kaheksat Tartu bussijaamas olime. Kuna minu buss pidi 20:30 minema ja me ei viitsinud pool tundi bussijaamas istuda, kolasime natuke Taskus ringi ja läksime jälle Rimisse, sest Sannu tahtis süüa. Seekord tegime siis mõlemad endale salatid - Sannu krevettide, kana ja veel millegi ning mitme kastmega, mida ma väga ei mäletagi ja mina tegin endale salati jääsalati, kurgi, juustu ja munaga. Siis läksime bussijaama sööma ja peaks ütlema, et mu salat sai päris hea ja ma võtan sealt teinekordki salatit, sest see on kõvasti tervislikum ka kui sõõrikud. Siiski jäi väike salatipära kodus söömiseks ka, sest mu buss tuli ette enne kui ma salati söödud sain. Pidin maksma viiekaga, kuna mul väiksemat raha polnud ja bussijuht imestas ka, et kuidas kõik nii rikkad on, sest tal polnud viiesendiseid, mida tagasi anda. Õnneks ei olnud ta mingi närvihaige, nagu mõni bussijuht olema kipub, eriti kui kahese või viiekaga maksad. Been there, done that. Kuna see post sai aga niigi pikk ja rohkem juttu mul ei ole, siis võite kuulata laulu ja niisama chillid olla! :)
Miks just see lugu: Sest ma olen ammu tahtnud seda siia panna ja hetkel ei tule muud lugu pähe ka. Mulle meeldivad päris vähesed Ellie Gouldingu lood, aga kui rääkida lemmikust, siis ilmselt see, sest miskipärast tundub see nii mõnus, eriti siis, kui kuskile jalutada või sõita ja seda kõrvaklappidest kuulata.
