Heia! Noh, tuleb täna ka siis väike blogipostitus, kuigi ma tunnistan, et ei viitsi seda teha. Noh, ju oli seda viitsimist ikka nii palju, et see blogipostitus täna lugejateni jõuaks :D Noh, sünnipäev läks nagu läks, kuigi see 21 ei jõua üldse kohale. Ikka on tunne, nagu oleks mingi 18-19. Jah, ema tegi palju süüa ja mina sain palju magusat ning see kõik jäi veel tänasekski järele. Vähemalt on midagi, mis aitaks mul ehk kirurgiale keskenduda, et see paganama töö neljapäeval ära teha. Nii, täna ärkasin mingi 5:20, kuigi parema meelega oleks edasi maganud. Siis mingi aeg läksin bussi peale ja kooli jõudes ma ka reaalselt magasin, kuid jäin istma ja sisehaiguste seminari ootama. Siis liitus minuga Kärka, kes tundus ka minust rohkem ärkvel ja tal oli kuum šokolaad, mis pidi maitsema nagu kakao ja kohvi kokkusegatult :D Ülejäänud tulid alles viimasel minutil, kui meid juba klassi lasti ja me seal lõdisesime, sest meil on ruumid nagu niiii külmad. Huvitav, kas kool on ikka säästurežiimi peal või ikka kütavad, aga mitte piisavalt?
Sisehaigustes rääkisime siis neeruvaagnapõletikust ja siis tegime neid nõmedaid õendusplaane. Loomulikult saadeti meid raamatukokku õendusdiagnoose ühtedest toredatest raamatukestest otsima, aga mul oli ikka tunne, et paneks pea lauale ja jääks lihtsalt norinal magama. Pärast sisehaiguste seminari läksin farma loengusse, kuid kohvikus juhtusin kokku Mariliniga, kellega natuke sõime ja siis enda kohad saalis sisse võtsime. Sain teada, et farma eksam on 25. veebruar ja ma absoluutselt ei kujuta ette, kuidas ma selle ära teen, sest see aine on üks kõige hullematest. Igatahes räägiti täna seedeelundkonna ravimitest ja ma üritasin isegi konspekteerida, kuid andsin kohe alla ka, sest slaide pandi kiiremini edasi kui ma sõnagi lõpetada jõudsin. Samas ruumis jätkus kliiniline keemia, kus anti meie tööde kohta tagasisidet ja saime hinded teada. Ise sain C, kuigi see oli väga piiri peal - oleks pool punkti vähem ja ma oleks D saanud. Igatahes olen ma selle C-ga ka rahul, sest vähemalt sain ma läbi ja seis oli üldse selline, et A-sid ei olnud, B-sid oli kolm, siis terve ports C-sid, D-sid ja E-sid ja päris suur hulk läbikukkujaid. Siis tuli farma seminar, kus ma pidin lihtsalt ära surema. Seekord tegime testide asemel situatsioonülesandeid, kus meie pidime patsiendile ravi määrama, kuigi minu meelest on see juba rohkem arsti rida. Noh, see oleks vist põhimõtteliselt sama hea, kui ma saaks õe paberid lõpetades kätte ja läheks tööle hoopis perearstina :D
Seminar läbi, jooksin garderoobi ja nägin seal Marilini, kellega ma koos sain seekord bussi peale minna. Seisime siis peatuses vihma käes ja ootasime, et buss number kolm juba ette sõidaks, kuni ta lõpuks tuligi. Bussi peal andis Marilin mulle Twixi, mille ta endale ostnud oli, aga ära süüa ei jõudnudki. Siis terve tee kesklinna rääkisime ja noh, mahaminek oli huvitav, sest buss oli puupüsti täis ja siis pidin trügima hakkama. Noh, kesklinna jõudes jooksin siis kohe bussijaama, et järgmise bussi peale jõuda ja sain praktiliselt koduukse ees mahagi, sest ma jõudsin 15.25 bussile ja see peatubki mul praktiliselt koduukse ees. Nüüd tuleb siis homseks nahahaiguste seminariks hakata küsimusi ja kommentaare koostama ning kirurgia tööks õppima, mis tähendab seda, et laulu ma ei viitsi panna. Küll ta neljapäeval või kunagi siis tuleb :) Praegu aega lõpetan, olge chillid! :)
No comments:
Post a Comment