Everytime I Close My Eyes, it's Like A Dark Paradise

Hello, my darlings! Kuni mul on, millest kirjutada, eks hoian teid siis ikka regulaarselt oma tegemistega kursis :D Täna sain tunnikese kauem magada ja selleks ajaks, kui ma bussi peale läksin, olid mu sõrmed nii ära külmunud, et ma ei tundnudki neid. Bussis juhtusin jälle kokku Eliisega, kellega terve tee juttu sai räägitud ja siis hakkasin oma sõrmi ka uuesti tundma, kuid need tegid ikka kohutavat valu ja nii siis tõingi Eliisele hea võrdluse:

Mina: Mu sõrmedes oleks veri nagu ära jäätunud ja nüüd sulab see üles. Fakk, nii valus on. *raputab käsi*

Eliise: Kust sa nii hea võrdluse peale tulid? *naerab*

Kaare peatuses läksin maha ja jalutasin kooli, kuid siis sõrmed enam ära ei külmunud. Loomulikult olin pool tundi varem kohal ja jõudsin mõnda aega isegi arvutis olla, enne kui neuroloogia seminar tuli. Lootsin selles seminaris enda ettekande ära teha, aga teised teemad kanti üldse ette ja eks ma katsun siis järgmises seminaris selle kaelast ära saada. Siis läksin kohvikusse, kus kohtusin Marilini, Kristeli, Gerda ja Ingliga ning me sõime väikse lõuna, pärast mida tuli nakkushaiguste seminar, mis oli rohkem nagu loeng, aga seekord on mul tunne, et midagi jäi külge ka ja õppejõud rääkis ka päris naljakaid lugusid. Loodan, et ma järgmist tööd E-d ei saa või midagi, sest ma oleks ikka väga pettunud jälle, kuna seminaris  tundus kõik nii hästi selgeks saavat. Pärast seda seminari läksime Eva, Margarita ja Oksanaga arvutiklassi, et homseks Powerpoint ära teha ja eks me kolmeni pusisime seda.

Arvasin, et jalutan kesklinna ja 15:25 peale ei jõua, aga kuna ma tõesti tahtsin täna võimalikult vara koju saada, läksin hoopis Kaare peatusse ja ikka jõudsin selle bussi peale. Nüüd siis tegelen terve ülejäänud õhtu ilmselt kirurgiaga ja praen millalgi kartulid ka ära, sest inimene peab sööma ka :D Hetkel aga kuulake laulu ja minu poolt kõik. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest meeleolu on hetkel selline, et kuulaks mitu tundi jutti Lana del Reyd, täpselt nagu mu eilne õhtu enne magamaminekut möödus Alex Gooti lugude seltsis. See lugu siin aga sattus bussi peal mu playlisti ja lihtsalt täiega mõnus oli pärast pikka ja väsitavat päeva sõita ja siis midagi rahulikku kuulata.