This Silence Starts to Have An Echo

Hola, amigos/amigas! Mul vist eilsest õhtust pole suurt midagi rohkem rääkida, nii et asun siis kohe tänase päeva juurde. Ärkasin nii 7:15 ja sõin helbeid piimaga, mis kuidagi alla ei tahtnud minna, sest banaan jogurtiga on palju parem, kuigi mul polnud seda kuskilt võtta. Hommikul polnud aega arvutis olla, kuid see-eest esimeses loengus küll. Esimene oli siis kliinilise keemia loeng ja kui ma juba arvasin, et seal on samamoodi nagu mikrobioloogias, et mitte midagi aru ei saa, siis mind täitsa üllatas see, et neid ülikeerulisi termineid ei kasutatud ja ma ikka sain midagi aru ka. Niisiis räägiti laboritest ja analüüsideks ettevalmistusest, kusjuures me peame ühte meditsiinilisse laborisse õppekäigu ka tegema. Sounds cool, huh? Samas õppejõud oli ka hästi lahe ja Gerda ütles ülihästi, et see õppejõud peaks näitleja olema, mitte meile loenguid andma :D Nalja vähemalt sai ja see on ilmselt üks põhjustest, miks ma juba järgmist kliinilise keemia loengut ootan. Kuni pole reaktsioonivõrrandeid, mida on vaja tasakaalustada ning keerulisi termineid, on kõik ju korras :)

Järgmine oli see seminar, mis eilegi, kuid tundub, et õppejõul oli täna veidi parem päev, sest ta viskas nalja ja kuidagi ruttu läks üldse. Kusjuures seal oli jälle mingi grupitöö ja ma sattusin gruppi, kus peale minu olid kõik kolmandast rühmast, seega praktiliselt võõrad (peale Kärka), kuid endalegi üllatuseks suutsin ma nendega täiesti vabalt suhelda ja koos töötada. Tavaliselt tuleks ikka nagu mingi kramp või midagi sisse, kui peab täiesti võõra inimesega suhtlema :D Ju oli mul ka siis hea päev või midagi, sest sellest seminarist sai kõvasti varem ära ka. Kuna ma vaatasin, et kell on suht palju ja kui ma number 24 peale ei jõua, ei pruugi ma jõuda ka 14:35 bussile. Niisiis tegingi nii kiiresti kui sain ja kõndisin ka elu eest Nooruse peatusse ning jäi 3 minutit isegi üle :D So much win! Kesklinnas olin mõned minutid enne kahte ja siis käisin poes, sest kõht oli tühi ja läksin bussijaama ära. Kusjuures Iti, ma arvan, et ma nägin su õde bussi peale minemas ja hiljem sõitis ta veel minust mööda :D :D 

14:35 bussi ei pidanud ka kaua ootama, kuid seal oli jälle üks neist bussijuhtidest, kes pidevalt justkui pahas tujus tunduvad olevat. Kuna mul seekord oli täpne raha, ei hakanud ta minuga õiendama ja sain rahulikult oma kohale minna. Tee peal kuulasin muusikat nagu ikka ja nüüd olen siis õnnelikult kodus. Homme on kaks loengut ja päev vist neljani, kui ma õigesti mäletan, aga positiivne on see, et nendeks õnneks ette valmistama ei pea ja võin ülejäänud õhtu suht oma asjadega tegeleda, mis tähendab seda, et ma passin jälle foorumis ja kuulan muusikat :D Nüüdseks aga aitab minu mulast, kuulake parem laulu ja olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest ma kuulasin seda täna hommikul ja ma arvan, et võin selle loo ka lugeda üheks oma lemmikutest Jason Walkeri lugudest. See on selline natuke rõõmsam, aga samas väga ilus lugu nagu enamik Walkeri lugusid :)