Hello, my lovelies! :) Kui ma peaks midagi eilse õhtu kohta kirjutama, siis ainus sõnapaar, mis seda iseloomustaks, oleks ei mäleta. Ju ma midagi ikka tegin, aga meeles küll ei ole, sest ma pole sellele nii palju pidanud mõtlema ja alustan seega tänasest. Noh, täna oli mul au magada magusalt poole üheksani, sest kooli pidin minema alles kaheteistkümneks. Niisiis sõin jälle helbeid, kuid juba teist päeva ei tahtnud hommikusöök alla minna. Sellest hoolimata ma seda igatahes vahele ei jätnud. Esimene loeng oli siis farmakoloogia, kus ma pidin ära surema, sest mitte midagi aru ei saanud, ainult mingid alfad ja beetad igal pool ja üldse vääääga keeruline värk. Selles loengus andis ka mu tühi kõht endast korisemisega märku... ja seda just siis, kui auditoorium oli vaikne :D :D :D Aga noh, vahepeal ma sööma ei jõudnud, sest kohe tuli hospitaalinfektsiooni loeng otsa. See läks õnneks ruttu ja siis oligi aeg tehnoloogia instituudi juurde minna, et oodata buss number kolme. Sinna jõudes nägin ei kedagi muud kui Katat seal ootamas, kuigi alguses oli mul raske teda ära tunda :D Kataga koos sõitsime siis kesklinna ja sai bussis juttu ka aetud, kusjuures ta ei teadnud, kas laseb eesti keele üle või tuleb minuga Rahva Raamatusse, kuna mul oli plaan 17:25ga koju minna ja jäi lihtsalt kõva ajavaru.
Ega's midagi. Kuna rahast oli vaja lahti saada, et bussipiletit osta ja ma ise olin ka näljast nõrkemas, läksin Rimisse. Sealt ostsin koju Pringlesi krõpse (mis on muide sooduses) ja Tuci küpsiseid, enda hiliseks lõunasöögiks võtsin aga kaks peekoni-muna pirukat ja kaks Snickersit. Niisiis läksin bussijaama pirukaid sööma, kuid ühel hetkel aknast välja vaadates märkasin Iti õde üheksanda platvormi juures seismas. Kuna olin just söömise lõpetanud, mõtlesin, et läheks ütleks tsau ja nii ma siis välja läksingi. Kusjuures ma suutsin temaga isegi jutu peale saada ja mingi hetk tuli 16:50 buss ette, kuigi ma olin endiselt seda meelt, et läheks 17:25ga ja ma jäin Maarjaga niikuinii mõneks ajaks rääkima ka... või noh, kuni tema buss ette tuli. Siis tuli mul suht viimase hetke otsus, et läheks ka 16:50ga ikka, sest ma saaks varem koju ja homseks seminariks on vaja mõned asjad üle vaadata ja võib-olla üht-teist üles ka kirjutada. Kusjuures see väike jalutuskäik jaamast koju polnudki kõige hullem, kuna just siis tuli mulle hull energialaks peale ja midagi on sellest praegugi veel järel, nii et tuleb seda ilmselt ära kasutada. Aga okei, nüüdseks rohkem juttu pole, on laul, nii et lõpetan. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Sest tegelikult tahtsin ma seda siia juba eile panna, aga viimasel hetkel otsustasin Jason Walkeri kasuks. Täna siis panin ikka selle, kuna mind on niikuinii see lugu terve päev kummitanud. Muidu oli see lugu lihtsalt kunagi üks mu lemmikutest, ei oskagi seletada, miks.
No comments:
Post a Comment