Never Put a Sock in a Toaster

Ja tervist! Hoolimata oma väsimusest katsun siiski täna ka selle blogipostituse teha, sest homme läheks muidu ehk liiga pikaks. Niisiis on teise kursuse teine koolipäev üle elatud ja kaks loengut läbi. Kui rääkida päevast, siis voodist välja tulin kell seitse ja jälle polnud midagi eriti süüa, seega teine päev, kui hommikusöök vahele jäi. Siis olin lihtsalt arvutis ja 8:45 läksin bussi peale. Kooli jõudes olin jälle kuidagi väga lõbus ja ülevoolav selle kohta, et oli hommik. Kusjuures riidehoiu juurde minnes tahtsin õlalt koti rõivistu juures olevale pisikesele sohvale visata, aga viskasin koti liiga vara ära ja see kukkus hoopis maha :D :D Mingi hetk, kui olin jalanõud ära vahetanud, jõudis Ingel ja ehmatas mind. See komme pole tal vist küll kuhugi kadunud. Siis hakkasime lihtsalt mingit soga ajama omavahel, endal päris lõbus ja jalutasime auditooriumi juurde, kus varsti meiega jälle Marilin liitus ja hiljem ka Gerda. Siis ajasime mõnda aega omavahel juttu, kuni auditooriumi uks lahti tehti ja me saali saime minna.

Esimene loeng oli siis kirurgia sissejuhatav loeng ja seal ei suutnud ma kuidagi keskenduda, sest õppejõud seletas kuidagi nii monotoonse häälega, et uni tuli lihtsalt peale. Konspekti ma selles loengus ei teinud, sest slaididelt polnud midagi asjalikku kirjutada ja pealegi olin ÕISist mingisuguse konspekti juba eelmisel õhtul leidnud. Niisiis olin lihtsalt arvutis. Kuna pistik ei töötanud, sai arvutil loengu lõpus aku tühjaks ja järgmises loengus küsisin Inglilt igaks juhuks paberit, sest arvasin, et seal ma äkki tahan midagi kirja panna. Järgmine oligi siis patoloogia loeng, mida andis juba üks eelmisest aastast tuttav õppejõud. Tema loengud mulle ka alati meeldisid, sest ta rääkis hästi huvitavalt ja tõi enda elust ka veel hunniku näiteid juurde. Nüüd oli siis samamoodi ja natuke sai isegi naerda. Selles loengus tegin küll endale mingi konspekti, aga Inglil on ikka põhjalikum, nii et hiljem küsin temalt, sest neid materjale kahjuks üles ei panda. Loeng lõppes kõvasti enne kahte ja nii ootasin tükk aega buss number viit, sest 3 sõitis nina alt minema. Lõpuks sain bussi peale ja sõitsin kesklinna.

Kesklinnas suundusin jälle Taskusse, sest tahtsin natuke ringi vaadata ja süüa. Vaatasin siis Expressionsisse ja Rahva Raamatusse, aga midagi, mis mulle huvi võiks pakkuda, seal hetkel ei olnud. Niisiis võtsin ette retke Rimisse ja ostsin tahvli šokolaadi, kaks lihapirukat ja jäätise, enne kui bussijaama läksin. Kuna mu bussini oli aega, sain rahulikult süüa, kuni märkasin äkki ühte oma lapsepõlvesõbrannat - Kallit. Alguses ei tundnud ma teda ära, aga ta tuli ise minu juurde. Rääkisime siis natuke ja ma sain teada, et ta kolis Tartusse. Niisiis hakkan ma teda ehk rohkem ka nägema. Kauaks aga lobisema jääda ei saanud, sest ma pidin bussi peale minema. Nüüd olen kodus, aga surmväsinud. Tegelikult peaks hakkama psühholoogia kriisisituatsiooni kirjeldust tegema, aga ma ei viiiiiiitsi ju. Liiga vara kodutööde jaoks :D Aga noh, eks ma lõpetan ja katsun selle ära teha. Seniks aga laul teile ja olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest see on just selline lugu, mida on hea kuulata, kui oled väsinud. Mõnusalt rahulik ja omamoodi ilus :)