Day 7 - Your Opinion On Cheating On People

Petmine on vale. See on kohe väga-väga vale. Ma ei mõista inimesi, kes seda oma kallimale teevad. Kas ta tõesti ei ole siis piisavalt hea? Ja kui ei ole, siis tekib küsimus, miks üldse koos ollakse, kui ei teata isegi, mida tähendab selline sõna nagu truudus? Mind on kunagi petetud ja ma tean, kui valus see on. Ma isiklikult arvan, et ei teeks seda oma partnerile kunagi, kuid hea asi on see, et hetkel olen ma täitsa vaba ja vallaline ega pea selliste asjade pärast muretsema :D

***

Noh, tänane hommik algas sellega, et ma praktiliselt loivasin voodist välja ja siis kohe duši alla. Mul oli lihtsalt veidi rahutu öö, kuna raske oli magama jääda. Kui kuulsin vanaemalt, et lund oli sadanud, läks tuju kohe alla, kuid kannatasin ära ning läksin siis enda eelviimasele praktikapäevale vastu. Noh, ütleks, et üsna tegus päev oli isegi osakonna kohta, kuid seekord sattus seal olema üks täiega bitch õde, kes ainult õiendas minuga ning nähvas, kui midagi küsisin ja nii ei tahtnud väga rohkem temaga rääkida või midagi teha ka, aga eks ma siis ootasin natuke aega ning leidsin endale ikka piisavalt tegevust. Kuskil kümne ajal viisime hooldajaga ühe haige ka alla röntgenisse ja ennäe, kellega ma kokku juhtusin - enda eksiga, kes seal samuti praktikal oli, kuid õnneks suutsime säilitada professionaalsuse, kuigi ma märkasin küll, kuidas ta mind veel vaatas :D oli ikka hommikupoolik küll :D Siis läksin vahepeal sööma ja jälle tegutsema kuni õhtupoolikuni välja. Nägin veel Peeter Volkonskit, kes enda tuttavat läks vaatama ja siis sain varsti ära ka. Täpselt siis, kui majast välja astusin, tuli ette buss number seitse ja ma pidin peale jooksma, et ta jumala eest mul nina alt ära ei sõidaks. Jõudsin küll. Kui vanaema juurde jõudma hakkasin, nägin Risti peatuses seismas ühte punase mütsiga blondi tüdrukut, keda esialgu Itiks pidasin ja imestasin, mida ta seal teeb, aga kui maha astusin, tuli välja, et tegu oli lihtsalt kellegagi, kes nägi välja nagu Iti :D :D :D jap, näeme jälle teisikud. Ei suuda ära oodata homse kui viimase praktikapäeva lõppu ja kolmapäeval lähen tõenäoliselt korraks Elvasse, et sealt enda nahktagi ja veel mõned asjad võtta, praeguse posti aga lõpetan ning katsun edasi teha enda õenduslugu, passida foorumites ja natuke puhata ka. Olge chillid! :)

Day 6 - The Person You Like And Why You Like Them

Nii, seda challenge'it on jälle megaraske teha, sest mul ei olegi sellist kindlat inimest, keda ma kellelegi teisele eelistaks või kes mulle lihtsalt täiega meeldiks. Ma võiksin siin vist ilmselt kõikidest oma sõpradest, pereliikmetest või tuttavatest kirjutada, aga ühte kindlalt välja valida... hmm... pretty much mission impossibru, kuid eks ma proovin siis.

Üks inimene, kes mulle täiega meeldib, on näiteks mu vanaema. Ta on pereliige, kellega ma olen kõige lähedasem ja ma praktiliselt kasvasingi temaga koos, olles tema esimene lapselaps. Ma saan temaga alati kõigest rääkida ja ta oskab mind aidata, kui mul on mingi mure, mis lahendust vajab. Ma tunnen lihtsalt vahepeal, et ta suudab mind palju paremini mõista kui näiteks mu ema või õde, sest vennaga on üsna raske läbi saada ja oma isast ma parem ei räägikski. Üks asi, mis mulle eriti palju enda vanaema juures meeldib, on see, et ta ei mõista mind mingi asja pärast hukka, vaid päriselt üritab mind mõista. Mul on lihtsalt hea meel, et mul selline vanaema on :)

Day 5 - 5 Things That Irritate You About the Opposite Sex/Same Sex

Tänane challenge on pealtnäha lihtne, aga niikuinii on jälle nii, et kui ma hakkan neid liste tegema, siis ma tükk aega mõtlen, kuna midagi lihtsalt ei tule. Aga kui see olekski lihtne, siis muidu poleks ta ju challenge, eks? 

Viis asja, mis mind tüdrukute puhul närvi ajab:

1. Kui iga asja peale on tüüpiline asi "iuu, rõve ää"
2. "Ou mai gaad, kutsu kiirabi, mu küüs murdus ära."
3. See, kui igal jumala pildil tehakse duckface. See ei tee kedagi nunnumaks, vaid hoopis tobedamaks.
4. Mingid musid ja kiisud igal pool nimedes
5. Võltspäevitus, mis isegi ei paista loomulikuna - oranž

Viis asja, mis mind poiste puhul närvi ajab:

1. Et mõned ei austa naisi
2. Ebaviisakus
3. Kui kogu aeg neid garaažijutte ainult räägitaksegi. Mina ei oskaks vähemalt midagi sinna kaasa rääkida.
4. Kui keegi kellegagi tüli norib ja sellest kaklus välja kasvab
5. Et mõned ei mõtle mitte peaga, vaid enda suguelundiga

***

Nii, ja natuke kirjutaks tänasest ka. Äratus oli mul hommikul kell pool kaheksa, sest pidin Iti ja Mammuga Kata saalihokimängu vaatama minema. Kuna pidin jõudma buss number kuuele, mis läks Vabaduse pst peatusest ja mina tahtsin sinna kõndima, ärkasin varem ja kui vaatasin, et kell oli mingi 7:45, kartsin, et ei jõua ja hakkasin kohe hullult rahmeldama, kuid lõpuks jäi aega ikka nii palju üle, et jõudsin arvutis olla ja sain varasemale bussile ka, mis enne poolt kümmet juba EMÜ spordihoone juures oli. Noh, sinna minek oli omamoodi huvitav, sest kui buss peatus, ei teadnud ma ikka, kus õige maja on, enne kui selle kõige lähema ümber mõne tiiru käisin ja lõpuks mingit halvasti väljapaistvat silti nägin, mis andis mulle kinnitust, et olen ikkagi õiges kohas ja kaugemale minema ei peagi. Siis hakkasin sealt sildi juurest sisse minema, aga üks mees ütles hoopis, et külje pealt saab ning siis saatsin Itile sõnumid ka. Sain teda mõnda aega fuajees oodata ja natuke ka Kataga juttu räägitud, enne kui too sooja läks tegema ja mina edasi ootasin. Varsti jõudsid Iti ja Mammu ka ja siis läksime tribüünidele. Kata mäng oli esimene ja seda oli isegi omamoodi põnev jälgida ja veel parem oli see, et tema tiim võitis. Tubli, Kata! Järgmisi mänge ma nii väga enam ei jälginud, vaid jäin vahepeal kuulama, mis Iti, Mammu ja Kata rääkisid ning siis rääkisin nendega ka ise. Kella ühe ajal läksime minema ning ma sain kesklinna Iti ja Mammuga. Nemad läksid siis Zeppelini ning mina jalutasin edasi, et Taskust läbi minna ja endale midagi näksida võtta, sest kõht läks ikka päris tühjaks. Võtsin siis ühe Bounty ja Marsi ning jalutasin siis seda mõnusat päikeselist ilma nautides vanaema juurde tagasi. Nüüd siis vaatan ilmselt TVD ja The 100 uued osad ära, siis üritan Divergenti soundtracki tirida ja enda õenduslugu edasi teha. Praeguseks aga lõpetan. Olge chillid! :)

Day 4 - What You Wear To Bed

Öösel kannan ma kas pikka pidžaamat või õhukest öösärki. Kui kuskil külas olen ja endal öösärki/pidžaamat kaasas pole, käib ka T-särk.

***

Nii, nüüd tänase juurde. Ärkasin kuuest, kuid jäin siis mõtlema, et mul on viimased praktikapäevad. Ojee, lõpuks ometi. Osakonnas möödus päev üsna tegusalt ja siis enne poolt nelja sain minema. Pidin kokku saama Iti, Sannu ja Lauraga, et siis kinno minna, kuid mu buss hilines ja nii ma suht jooksin Taskusse, et viimasel hetkel pilet osta ja saali minna. Vaatasime siis sellist filmi nagu Divergent, mis väga palju meenutas Näljamänge, kuid mulle isegi meeldis, eriti soundtrack. Edasi jalutasime Rimisse, et natuke süüa osta ja siis raamatukokku, et Iti oma raamatud ära saaks viia. Siis jäime natukeseks passima ja mõtlema, kuhu end maha poetada ja sööma hakata, kuni ikkagi kaupsis lõpetasime. Mina võtsin siis salati, Bounty ja kaks šokolaadisõõrikut ning peaks mainima, et oli küll korralik eine. Siis olid Sannu ja Laura näljased ning edasi läksime mäkki, kust mina endale keskmise kahekordse juustuburgeri eine ja jäätee võtsin. Ütleks, et piisas juba friikatest, kui ma tundsin, et läheb raskeks, kuid midagi järele ka ei jätnud, sest mäkk on kallis koht ja raha niisama ikka maha visata ei tahaks. Kui mäkist tulime ja Itit bussi peale saatsime, suutis ühe auto signaal mind võpatama anna ja mingi paarutaja peale hakkasin ma kiljuma, kuid varsti ilmus kuskilt välja ka Kata, kes meiega ühines ja kellega me natuke rääkida ka saime. Siis tuli veel Tommi ja varsti tuli tema ning Iti buss ja siis läksime meie Laura, Kata ja Sannuga ära. Kata keeras juba enne teises suunas, kui meie kolmekesi läbi Tasku kaupsi juurde läksime, et Laura bussi peale saata. Noh, seal saime natuke oodata ja naerda, kuna õhtu oli üsna jahedaks läinud ja siis läks Laura ka bussi peale ning meie Sannuga edasi. Ma hakkasin talle ütlema midagi, et ma lasen nagu part ketsidega ringi, aga tema kuulis hoopis sellist sõna nagu partlased :D :D :D :D terve tee naersime seda, kuni Sannu ka teises suunas läks ja ma üksi vanaema juurde pidin jalutama. avastasin, et ta oli mulle kolm vastamata kõnet teinud, et teada saada, kus ma olen ja millal jõuan. Noh, jõudsingi veidi enne kümmet ja nüüd siis vahin mingit filmi, mis TV3 pealt hetkel tuleb. Blogiposti aga lõpetan ja võite homset posti oodata. Olge chillid!

Day 3 - What Kind of Person Attracts You

Lihtsalt ajas naerma :D 

Ooooh, tänane challenge on raskem kui ma arvasin, aga eks ma proovin siis kirjeldada inimest, kes mulle meeldida võiks. See inimene võiks kindlasti olla keegi, kellega ma saaks olla mina ise, ilma et ma peaks kartma, et end kuidagi häbistan või mingi eriti lolli mulje jätan või midagi. Samuti peaks ta olema kannatlik, sest see oleks ainult pluss, kui ta mu tujusid ka kannatada suudaks :D :D :D :D Kindlasti tahan ma, et ta oleks hooliv ega kardaks avaldada oma arvamust millegi suhtes. Keegi, kellelt ma võiks alati head nõu saada ja kes mind igati toetaks. Oluline omadus on ka see, et ta suudaks mind alati naerma ajada ning mina ei tunneks, nagu ei oskaks temaga millestki rääkida. 

***

Nonii... Hommik algas täna nagu ikka, et tulin kell kuus üles ja tegin oma toimetusi. Siis sõitsin Maarjamõisasse ning bussisõit oli diip nagu ikka, kuid seekord mõtlesin sellest, kas teha endale kõrvadesse augud või mitte. Pluss oleks see, et ma saaks kõrvarõngaid kanda ja see oleks igati awesome, aga miinus on see, et mulle ei meeldi, kui mind nõeltega torgitakse ja seda peab alguses suht kogu aeg puhastama ka, nii et ma ei teagi nüüd, mis ma teen :D Nii, haiglas oli suht vaba nagu ikka, sest olin osakonnas. Hommikul mõõtsin vererõhud ja võtsin anamneesi, kuskil lõuna ajal saatis juhendaja mind koos teiste õdedega mingisugusele ergonoomika koolitusele, kus tutvustati abivahendeid ja mis minu meelest oli suht igav. See kestis mingi poole neljani ja siis sain kraadima minna ja rohtusid jagada. Siis tuli opisaalist üks haige, kellelt pidin anamneesi jälle võtma ja enne poolt viit lahti ei saanudki. Kusjuures riidehoidu minnes nägin, et seitse sõitis jälle minema ning arvasin, et nüüd pean pool tundi järgmist passima, kuid minu üllatuseks tuli juba kümne minuti pärast uus 7, millega ma lõpuks vanaema juurde sõitsin. See sõit oli rohkem tukkumine kui igasuguste asjade üle mõtlemine, sest tänane võttis tõesti läbi. Noh, nüüd igatahes kavatsen puhata, õenduslugu ehk edasi teha, foorumites passida ja muusikat kuulata, kuid selle postituse ma lõpetan. Olge chillid! :)

Day 2 - How Have You Changed In The Past Two Years

Mina teen nüüd nii, et alustan challenge'ist ja challenge'i järgi kirjutan ka tänasest päevast. Nii, vasakul on pilt minust gümnaasiumi tutipäeval aastal 2012 ja paremal on pilt minust praegu... või noh, kui välja arvata see, et tukk hakkab juba päris korralikult välja kasvama. Ma arvan, et välimus pole ainus, mis neid kahte sama näoga tüdrukut piltidel eristab. Tüdruk vasakul oli ebakindel ning kahtles endas pidevalt, samuti oli tal raske näha millegi helgemaid külgi. Nüüd arvan, et olen veidi enesekindlam ja julgem ning suudan mõelda positiivsemalt. Ilmselt olen ma ka avatum kui kaks aastat tagasi.

***

Nii, aga nüüd siis tänasest. Ärkasin kell kuus ja õnneks pesin end seebi, mitte šampooniga. Siis sõin ja passisin mõnda aega niisama, kuni tuli hakata bussi peale minema ja Maarjamõisasse sõita. Tänase hommiku algus tõi mulle juba naeratuse näole, kui päike paistis, ilm oli soe ning kuulda oli meie kevadekuulutajate laulu. Oleks ma varem välja tulnud, oleksin ilmselt jalutanud, aga noh,  ei saa tööle hiljaks ka jääda. Täna ma sidumisi ei teinud, nii et oli suhteliselt kerge päev. Hommikul mõõtsin vererõhkusid ja jagasin ravimeid. Ühe patsiendiga jäin pikemalt rääkima ja ta viskas nalja ka. Hea, kui selliseid haigeid ka ikka on, endal ka lõbusam. Mingi kümne ajal sain sööma minna ja siis võtsin suitsukanaga täidetud pannkoogi. See oli nii nämma. Mingi hetk tuli sööklasse ka Mammu, kellega ma jälle natuke rääkida sain ja siis ta sünnitusosakonda pidi minema. Ise läksin osakonda tagasi ning täitsin praktikaraamatut ja siis sain päris palju lihtsalt niisama passida, kuna osakonna töö on vabam ja kergem ning uusi haigeid ei tulnud. Palju kojuminejaid oli hoopis. Siis käis õppejõud koolist külas ja ma sain talle esitada õendusloo osas tekkinud küsimused ja kusjuures ta ei tahagi mingit ettekannet sinna juurde, ehkki juhendis oli, et ettekanne ka. Üldse tundub see kaitsmine suht lebo, sest ta ütles, et loeb meie tööd läbi ja siis ainult natukene küsib, kui midagi arusaamatuks jääb, aga põhimõtteliselt on tal selleks ajaks juba hinne ära pandud. Noh, vähemalt ei pea põdema ega midagi, kuid töö tuleks võimalikult hästi ära teha. Edasi sain lahustada jälle antibiotsi ja siis selle patsiendile kanüüli süstida ning siis juba nagu ikka - kraadimine, lõunased ravimid ja siis tadaa. Eile tegin veel gife ja teen täna ka mõned, kuigi üritaks õenduslugu edasi teha, aga blogiposti ehk lõpetan nüüd ja näitan gifi ka. Olge chillid!

Tuli tuju teha neid gife, kui vaatasin ära The 100 esimese osa, sest see oli üks neist kohtadest, millest ma gifi tahtsin. Kindlasti tuleb neid veel, sest mõnda kohta tahtsin veel gifiks ja video on mul põhimõtteliselt olemas.

Day 1 - Weird Things You Do When You're Alone

Ooooh, that's gonna be fun to blog about!! :D Ma teen imelikke asju ka siis, kui ma ei ole üksi, sest normaalsus on ilmselgelt üle hinnatud. Aga okei siis, räägime sellest, mida ma teen, kui ma olen üksi. Nii et siin on pisike nimekiri, mida ma siis teen:

1. Ma panen oma muusika mängima ja laulan/tantsin kaasa
2. Ma kuulan kõige imelikumaid, nõmedamaid ja lollakaid laule kõvasti
3. Kui mul pole ruumi püsti tõusta ja oma muusikale kaasa tantsida, teen seda istudes
4. Ma teen arvuti ees nägusid ja vahepeal tuleb ka keel suust välja
5. Ma irvitan nii kõvasti, et terve maja peale on seda kuulda
6. Ma häälitsen imelikult
7. Ma räägin omaette
8. Rohkem küll midagi pähe ei tule
9. Wow, I'm weird :D :D :D :D 

What A Day!

Hello! Pikka posti täna ei tule, kuid ei jäta päris kirjutamata ka. No eile oli mul igav ja postitasin oma 100 tõde, kuid jäin mõtlema, et paneks veel midagi siia blogisse. Alustaks uuesti näiteks 30 day challenge'it, aga teeks seekord natuke teistsuguse? :D Jap, 30 day challenge it is, nii et tänane on sellepärast eriline, et tuleb kaks posti, kuigi järgmised challenge'id ma panen ikka nende päevapostitustega kokku. Täna hommikul ärkasin muidu kell kuus nagu ikka ja läksin duši alla, kus ma dušigeeli asemel unise peaga nuustikule hoopis šampooni panin ja sellega end pesema tahtsin hakata :D :D :D :D noh, ma haiglaski parem polnud, sest esiteks olin sitaks uimane ja teiseks mu pea lõhkus valutada. Selline vastik valu oli ja tekitas tunnet, nagu keegi reaalselt üritaks mu pead millegi vahel kokku suruda, et see siis lömastada. Toit ka ei tahtnud sellepärast lõunapausi ajal alla minna, aga õnneks olid mul valuvaigistid kaasas ja natuke paremaks nüüd sai. Haiglas tegin sidumisi nagu ikka ja siis pärast lahustasin ravimeid, täitsin tilgasüsteeme ning võtsin anamneesi. Poole nelja ajal sain minema ja jõudsin väga täpselt buss number seitsme peale. Kusjuures ma panin tähele, et mu bussisõidud mööduvad alati milllegi mõeldes ja täna mõtlesin ma sellest, mida ma praktikal õppinud olen. Tuleb välja, et ikka päris palju, kuid ma ei viitsi sellest kõigest siin kirjutada. Vähemalt ma tean, mida viimasel päeval enda juhendajale rääkida, kui ta peaks küsima, mida ma siis õppisin. Nii, aga nüüd siin vist polegi rohkem juttu, nii et asun oma challenge'it alustama. Olge chillid! :)

100 tõde

Jee, ma olen ka lahe nüüd!!!! :D 

MIS OLI SINU:

1. viimane jook: kurgivesi, mis maitses nagu keegi oleks sinna sisse sülitanud *ew*

2. viimane telefonikõne: emn... vanaema?

3. viimane sõnum (mille ma sain): "Tubli. Eks sa mine ja puhka nüüd, oled selle välja teeninud :D Ma jõuan alles viie ajal koju..."

4. viimane laul, mida kuulasid: Sia - Elastic Heart

5. viimane kord kui nutsid – Emn... ei mäleta

KAS SA OLED KUNAGI:

6. käinud kellegagi 2 korda - nope

7. olnud suhtes petetud - jap

8. suudelnud kedagi & seda kahetsenud - ei

9. kaotanud kellegi erilise - jah? ei? võib-olla? ma ei tea.

10. olnud depressioonis - ei mäleta

11. olnud täis ja oksendanud – lol nope

JÄRJESTA 3 LEMMIKVÄRVI:

12. Sinine

13. Valge

14. Roheline

EELMISEL AASTAL SA:

15. said uusi sõpru - jah

16. läksid kellegist lahku – ei 

17. naersid seni kuni nutsid – kindlasti 

18. kohtusid kellegagi, kes sind muutis - võimalik

19. leidsid, kes su tõelised sõbrad on - jah

20. leidsid, et keegi rääkis sinust - jah

21. suudlesid kedagi oma Facebooki sõbralistist - ei

ÜLDINE:

22. kui mitut inimest oma Facebooki sõbralistist tead ka päriselus – Nii 80% ehk? Ülejäänud on mingid vandid.

23. armastad oma perekonda - jah

24. kas sul on lemmikloomi – jah, kass ja koer

25. kas sa tahad oma nime muuta – võib-olla 

26. mida sa tegid oma eelmise sünnipäeva jaoks – kutsusin sõbrannad välja ja läksime piljardit mängima

27. mis kell sa täna üles ärkasid – kuus

28. mida sa tegid täna südaööl – üritasin magama jääda

29. nimeta midagi, mida sa EI JÕUA ära oodata – et see praks läbi saaks

30. viimane kord kui oma ema nägid – üle-eelmine neljapäev?

31. mis on üks asi, mida sa sooviksid oma elus muuta – dunno

32. mida sa praegu kuulad - vaikust

33. kas sa oled kunagi rääkinud inimesega kelle nimi on Tom - jah

34. mis käib sulle praegu närvidele – vanaema norskamine

35. kõige külastatuim netilehekülg - OTH, blog, fb, youtube... Ma võikski neid nimetama jääda

36. kus sa praegu olla tahad – kodus

37. hüüdnimed - Kelluke :D :D :D 

38. suhte staatus - vallaline

39. tähtkuju – kaljukits 

40. mees või naine - naine

41. silmade värv - sinakas, hallikas, rohekas... Tead, ma ei tea isegi

42. kaal – palju  

43. Telefoninumber – anna enne enda oma, teen rotika :D

44. juuksevärv - punane

45. pikad või lühikesed - poolpikad

46. pikkus – umbes 163,5

47. kas sulle meeldib keegi (romantiliselt) - ei

48. mis sulle enda puhul meeldib – Silmad

49. augustused - lol nope

50. tätoveeringud – pole 

51. paremakäeline või vasakukäeline – paremakäeline

52. esimene opp – pole olnud

53. esimene augustamine - pole olnud

54. kõige esimene parim sober – Emn... keegi lasteaiast, täpselt ei mäleta

55. kõige esimene poiss-/tüdruksõber – Rainer 

56. mis on su lemmik raamat – Ma võiks need oma mõlema käe ja jala sõrmedel ning varvastel kokku lugeda

57. kes on su praegune parim sõber – mul on mitu parimat sõpra/sõbrannat ;)

58. esimene armumine – Haha, that's for me to know and for you to find out ;)

PRAEGUSEL HETKEL:

59. sööd - midagi

60. jood - midagi

61. mida kavatsed teha – magama minna varsti

62. kuulad - vaikust

63. ootad – midagi

SINU TULEVIK:

64. tahad lapsi saada - võimalik

65. tahad abielluda - võimalik

66. karjäär – ei me ette tea, mis elu meil tuua võib...

MIS ON PAREM:

67. huuled või silmad - silmad

68. kallistused või suudlused - kallistused

69. pikem või lühem - pikem

70. vanem või noorem – noorem?

71. romantiline või spontaanne - mõlemad

72. ilus kõht või ilusad käed - mõlemad

73. hooliv või lärmakas – hooliv 

74. kohting või suhe – suhe 

75. pahanduste otsija või kahtleja – vahepealne

KAS SA OLED KUNAGI:

76. suudelnud võõrast - ei

77. joonud kanget alkoholi - nope

78. kaotanud kontaktläätsed/prillid - ei

79. seksinud esimesel kohtingul – ei 

80. murdnud kellegi südame – guess not

81. olnud murtud südamega - jah

82. olnud arreteeritud - ei

83. andnud kellelegi korvi - jah

84. nutnud kui keegi suri – jap 

85. armunud sõpra – võib-olla

KAS SA USUD:

86. Endasse – oleneb

87. Imedesse – mõnikord 

88. armumisse esimesel kohtumisel – võib-olla

89. Taevasse – mida?

90. Jõuluvanasse – enam mitte

91. suudlusesse esimesel kohtingul - jah

92. Inglitesse – võib-olla

VASTA AUSALT:

93. on sul kunagi olnud korraga rohkem kui 1 poiss/tüdruk - ei

95. kas sa laulsid täna – ei 

94. oled sa teinud midagi keelatut - ei  mäleta

96. oled sa kedagi petnud(suhtes) – eeeeeiii

97. kui sa suudaksid minna ajas tagasi, siis kui kaugele sa läheksid ja miks – Bleh, ma ei viitsi mõelda. Läheks ikka edasi, mitte tagasi.

98. kui sa saaksid valida ühe päeva eelmisest aastast ja selle uuesti läbi elada, siis mis päev see oleks – kõik

99. kas sa kardad kellessegi teisse armuda – ei 

100. postitad selle kui oma 100 tõde – pead ei anna

Rõõmus laps on rõõmus

Hello, kallikesed! Ei ütleks, et tänane post pikk tuleb, aga ma pean lihtsalt mainima, et ma olen nii kummaliselt rõõmsas tujus ja mind oleks tabanud justkui mingisugune energialaks, sest ma pole pärast seda tegusat praktikapäeva karvavõrdki väsinud. Noh, hommik algas ikka kell kuus ärkamise ja söömisega ning täna õnnistasin sisse enda uued ketsid, kuid müts ja kindad jäid kenasti koju, sest ilm oli soe ja loodame, et nüüd lähebki ainult soojemaks ning kevad näitab lõpuks ometi end täies hiilguses. Haiglas algas hommik jälle sidumistega, siis mõõtsin vererõhku, panin tilku, lahustasin ravimeid ja noh, väga kiire ja tegus oli, nii et aeg läks ka ruttu ja kuskil enne poolt nelja lasti mind minema. Siis ma kiirustasin, sest buss number 7 pidi 15:38 minema ja sain umbes üheksa minutiga valmis ja kaheksa minutit pidin veel väljas bussi ootama. Siis sain bussi peale ja tulin vanaema juurde ning sõin kõhu täis. Nüüd siis ülejäänud õhtu möödubki ilmselt foorumites, Skype'is pläkutades ja gife tehes ning kui viitsin, tegelen õenduslooga ka, mida eile hakkasin arvutisse trükkima. Hetkel aga jutt otsas ja näitan teile gifi täna. Olge chillid! :)

Üks gif neist, mis nädalavahetuse jooksul Itile said tehtud, kui ma nägin seda videot Charity Vance'ist ja leidsin, et päris palju ägedaid gife saab sealt ;)

Mul tulevad pisarast silmad

Hellõu! Noh, täna tuleb ka üks kena post, sest päris äge päev oli :D :D :D Ärkasin siis kuskil kümne ajal, ehkki alles eile olin kindel, et raudselt magan mingi lõunani. Siis käisin duši all ja sõin ja olin mõnda aega arvutis, kuni pidin end kaupsi poole sättima hakkama, et Lauraga kokku saada. Jõudsin siis mingi 14:15 ja kuna niisama tühja passida ei viitsinud, mõtlesin lihtsalt poodides käia ja vaadata, kuni kell hakkas juba suht palju saama ja ma Apollosse jõudes Laurale kohe ettenägelikult sõnumi saatsin, et ta mind kaua otsima ei peaks. Vaatasin natuke neid lauamänge ja jõudsin raamatute juurde, kuni Laura ka jõudis ja siis me kohapeal natukeseks lobisema jäime, kuni taipasime, et tuleks hakata bussi peale minema. Saime siis üheksa peale, mis oli suht leivapäts ja rahvast täis ka, kuid Sepa turule me sellega jõudsime :D :D :D See käik oli ka muidugi omamoodi huvitav, sest esialgu me läksime üldse valesse majja, kus olid mingid ehituspoed ja siis läksime kuskilt kolmandale korrusele, kuna arvasime, et seal on ka veel poode. Noh, tuli välja, et olime sattunud hoopis ametiruumide juurde :D :D :D :D :D :D ups. 

Siis läksime välja ja üle tee ning jõudsime siis lõpuks õige hoone juurde. Astusime sisse ja kõndisime natuke ringi, kusjuures mind pani imestama see, et nii palju oli igal pool vene keelt kuulda ja need müüjad olid vist ka venelased. Siis vaatasin ketse, kuna tahtsin neid ja saingi ühed 8 euriga, kuid ma ei taibanudki, et seal kaardiga maksta ei saa. Niisiis läks käiku minu viiekümnene, aga õnneks oli müüjal mulle midagi tagasi ka anda. Siis mõtlesime linna tagasi minna ning passisime vist mingi 20 minutit seal peatuses ja rääkisime. See 9, mis tuli, polnud õnneks nii väike. Maha läksime Turu peatuses bussijaama juures ning võtsime siis Boostist joogid. Mina võtsin mingi marjajoogi, mis oli pigem nagu mahlajäätis, mida kõrrega imeda sai ja Laural oli mingi täiega mõnus jook, mille nime ma ei mäleta, aga seal oli hästi palju tunda seda šokolaadi- ja banaanimaitset. 

Edasi jalutasime Metrosse, mis meie saabumise ajal ikka suht tühi oli ja me omale praed saime, kuid kui enda praadidega lõpetanud olime, tuli rahvast rohkem ja üsna lärmakaks läks seal üldse, mille peale me minema otsustasime minna ja siis tükk aega lihtsalt raekoja platsil passisime. Mingi hetk tuli meie juurde mingi vene tädi ka, kes vist teed küsis, aga me kumbki vaatasime rohkem teineteisele otsa, sest mina ei saanud täpselt arugi, mida see tädi rääkis :D :D :D Kaua aga passida ei viitsinud ja siis sai veel Kalevi poest läbi mindud, kust ma võtsin pool kilo Komeedi komme, mingeid pralineesid, mis maitsevad nagu Bounty ja mingi šokolaadi ka. Siis korraks veel kaupsi ja saatsin Laura siis ilusti bussi peale. Kui tagasi vanaema juurde hakkasin kõndima, võtsin muusika telefonist, kuna empeka playlist läks jälle algussesse ja ma ei viitsinud edasi kerima hakata. Mingi hetk Liiva tänavasse jõudes tuli mulle aga paar mu naljakat typot meelde ja ma hakkasin kõvasti üle tänava naerma :D :D :D :D :D :D hea, et seal väga kedagi polnud, sest ma oleks üsna piinlikku ja naljakasse olukorda võinud sattuda :D Nüüd üritaks The 100 millalgi ära vaadata, gife teha ja lihtsalt seda mõnusat laupäeva õhtut nautida. Praegu aga lõpetan. Olge chillid!

Esimene nädal ametlikult läbi

Hello, peeps! :) Ootasin seda nädalavahetust pikisilmi ja nüüd on see lõpuks käes, kuid nüüd ei tunne ma end just enam väsinuna, ehkki olin eile kindel, et tänaseks olen laip valmis. Noh, täna sain jälle sidumisi teha ja siis tuli keegi, kelle käsi kipsi oli vaja panna. Aitasin siis arstil selle haige luud paika saada, kuigi mul oli haigest endast kahju, sest see tundus ikka megavalus, kuigi tuimestav süst oli talle enne tehtud. Noh, mul pole muidugi ühtegi luud kunagi katki olnud, kuid ei taha mõnda murda ka. Siis said sidumised tehtud ja läksin sööklasse sööma, kus ma eriti palju tuttavaid nägusid täna nägin ning isegi Mammuga paar sõna juttu vahetasin, sest temagi sattus samal ajal sööklasse. Imestasingi juba, et huvitav, kas teda ka jälle näeb :D :D Siis läksin osakonda tagasi ja täna midagi väga teha polnudki. Poole kolme ajal viisin ära kraadiklaasid ja rohud ning siis kolmest olin vaba, kuid see-eest pidin buss number seitset pool tundi ootama. Selle ootamise ajal suutsin aga kokku saada Ingliga, kes on neurokirurgias praktikal ja siis saime muljeidki vahetatud, enne kui ta koju jalutas. Mina ootasin bussi aga edasi, kuid vähemalt oli väljas soe ja lumi kadunud, kuigi sadas vihma. Siiski arvan, et varsti võtab ilm jälle kevadise ilme ning kõik on tore ja vahva. Also, homme lähen võib-olla Sepakale šoppama, nii et käpp püsti, kes minuga tulla viitsib, sest üksi ma vist ikka ei viitsi ise ka minna :D Muidu lõpetan, vaatan oma sarjad ära ja üritan mõned uued gifid ka teha, mida näidata. Olge chillid!

Mjina vjene kjeelt mjitte rjaakima

Tervist, kallikesed! :) See nädal hakkab lõpuks ometi lõpusirgele jõudma ning ma olen pärast iga praktikapäeva järjest väsinum. Hea, et mul nädalavahetused vähemalt vabad on. Tänane päev oli ka ikka suht rängavõitu, sest ma olen nii läbi kui olla annab. Hommik algaski rohtude palatitesse viimisega ja siis sain antibiotse jälle lahustada. Täna oli ka mitu tilgutit, mida üles oli vaja panna ja need ma sain juba suht kiirelt ja justkui une pealt tehtud, sest ma isegi ei mõelnud enam, kui asju valmis panin. Siis tuli täna üks venelane, kes minult midagi küsis, aga ma ei saanudki tükk aega aru, mida, kuni tema palatikaaslane ütles, et tahab peaalust kõrgemaks. Noh, täna õnneks kraadiklaase ei lõhkunud, aga natuke pikemalt olin küll - neljast sain alles vabaks ja all riidesse pannes nägin, et seitse sõitsi nina alt minema. Nojah siis. Siis läksin välja ootama ning rahunesin kohe, kui nägin, et järgmine seitse tuleb kümne minuti pärast. See ka hilines veits ja sõidu ajal toetasin pea vastu akent, sest mul oli ikka väga suur soov silma looja lasta. Noh, praegu tuleks igatahes vist graafik ja eesmärgid ära saata ning õenduslugu arvutisse trükkima hakata, milleni ma eile kuidagi ei jõudnud. Posti aga lõpetan, nii et olge chillid!

Alles kolmapäev

Absoluutselt

Hello! Hetkel on küll kolmapäev, aga ma ootan pikisilmi reedet, sest see nädal on veninud nagu tatt. Noh, täna ärkasin jälle kuuest, kuigi voodist välja saamine tundus omamoodi mission impossibru. Siis käisin pesus, sõin ja läksin välja, et buss number seitsmele jõuda. Noh, igatahes välja minnes tabas mind ääretult ebameeldiv üllatus - paks lumi oli maas ja ausalt, ma tahtsin karjuma hakata. Olin juba harjunud selle ilusa mõttega kevadest, mida meil vahepeal oli. Noh, osakonda jõudes sain juba paarilt patsiendilt anamneesi võtta ning siis isegi vereproovi teha - seekord tuli kõik väga superplussilt välja ja käsi ka enam nii väga ei värisenud, kui verd võtma hakkasin. Siis käisin enda õendusloo patsiendi juures ja küsisin, kuidas ta end tunneb, sest ta läks hoopis täna koju. Hiljem sain lahustada antibiotsi ning jälle süstaldega palatitest palatitesse käia, korra sain proovida kanüüli ka panna, aga vot ei läinud soonde. Tahab veel harjutamist. Kui antibiotsi lahustasin, juhtus nii, et see pritsis välja ja oi seda haisu. Need haisevad nagu kassikusi :D :D :D Lisaks suutsin täna enda erakordset kohmakust ka näidata ning pillasin ühe kraadiklaasi maha, mis kohe katki läks. Õnneks midagi hullu ei olnud, sest seal polnud vähemalt elavhõbedat sees.Noh, muidu pidin olema kümme tundi, aga kuna midagi polnud rohkem teha, lasti vara ära ja siis jõudsin kohe buss number seitsmele ka. Nüüd... ma ei teagi, mis ma teen, aga varsti foorumitesse ka. Lõpetan lihtsalt selle posti. Olge chillid!

Uimaseks löödud Duracelli jänes

Tsau! Nii, nüüd on siis teine praktikapäev selja taga ja võin öelda nii palju, et see praktika on täiega lahe. Hommikul pidin minema kaheksaks ja olin sõna otseses mõttes nagu uimaseks löödud nahkhiir. Kui buss number seitsmele istusin, tuli Vene peatuses veel kontroll ka peale ja üldse suht ummikud olid :D :D :D Haiglasse jõudsin mingi pool kaheksa ja siis lihtsalt passisin tükk aega, kuna midagi polnud teha ja sidumised olid pärast üheksat. Noh, sidumisi sain jälle päris palju teha ja siis tegelesin selle õenduslooga ka, et päris tühja ei peaks passima. Siis sain veel kõhunaha alla süste teha ning paar tilka ka jälle panna ning ära võtta. Mis ma veel tegin, seda ma ei mäleta... aaaa, kraadiklaase jagasin ja kuskil poole nelja paiku sain minema. Siis ei pidanud buss number seitset ka kaua ootama, sest see tuligi kohe ette ja sain ukseni. Nüüd peaks vist arvutisse oma tööd hakkama trükkima, praktikapäevikut täitma ja noh, ülejäänud õhtu möödub ilmselt foorumites. Praegu aga lõpetan. Olge chillid!

Esimene praktikapäev

Hello, folks! Jah, nii cheery ma täna olengi, vaatamata sellele, et selja taga on pikk ning raske tööpäev traumatoloogia osakonnas. Noh, hommik algas sellega, et ärkasin pool seitse ja siis kobisin duši alla, lootes, et see aitab mul end vähegi rohkem ärkvel tunda, kuigi erilist kasu sellest polnud. Ei, dušš iseenesest on väga mõnus. Siis sõin banaani jogurtiga ja natuke jõudsin isegi arvutis olla, kuni tuli sättima hakata ja siis buss number seitsme peale hüpata. Noh, 7:53 sõitis mul täiega nina eest mööda, aga selle peale ma jõuda ei plaaninudki, kuid see-eest sain järgmist päris tükk aega oodata, sest tulin liiga vara välja. Ma olen alati see, kes kõvasti varem välja tuleb või kõvasti varem kuskil on. 

Maarjamõisasse jõudes nägin riidehoius päris palju enda kursakaaslasi, kes kõik erinevatesse osakondadesse laiali olid saadetud. Nagu juba eespoolt lugeda võisite, olen mina praegu traumatoloogias ja seal üks kaheksandast rühmast ka, kellega me samal ajal vist tööl ka oleme. Igatahes osakonda jõudes hakkasin otsima vanemõde, kuni ta mulle koridori peal vastu tuli ja hästi sõbralikult mind vastu võttis. Siis sain juba juhendaja, kes samuti väga tore ja sõbralik oli ning juhendajaga sai graafik ka ilusti paika pandud - nüüd on siis nii, et see nädal on mul kolm kaheksatunnist päeva ja kaks kümnetunnist, järgmine nädal täpselt vastupidi ja ülejärgmisest nädalast olen tööl vaid 31. märtsil ja 1. aprillil, mis on viimased ja ka pikad kümnetunnised päevad. Kui on kaheksased, olen osakonnas kaheksast neljani, kümneste puhul siis kuueni õhtul. 

Hommik algaski siis nii, et käisime juhendajaga haigete haavu sidumas ja neid oli ikka omajagu, kuigi kuulsin, et raskematel päevadel võib täitsa juhtuda, et on 50 haiget ka, keda siduda. Täna oli õnneks natukene kergem ja sidumised saime lõunaks tehtud. Siis läksin sööma ning tagasi tulles viisime ühe haige opiblokki ettevalmistusele ning tõime teise sealt ära. Varem olin ainult korraks opiblokis käinud, aga nüüd nägin siis need ärkamispalatid ka ära. Täiega lahe on seal ja mulle täitsa meeldiks mõnda oppi ka näha, kui muidugi lastakse. Siis sain süsti teha ja tilguti ühele haigele panna. Tilguti panek oli omamoodi huvitav, sest kui ma süstlaga kanüüli läbi loputasin, sain selle vee ise ka vastu vahtimist, kuna mingil põhjusel hakkas pritsima, kui kanüül puhtaks sai tehtud. Siis panin antibiotsi talle tilkuma ja lasti süstlas ühte teist antibiotsi ka lahustada. Noh, ütleks, et selle sain nüüd selgeks, kuna koolis tehes tõmbas kogu aeg vaakumisse. Siis see õde seletas, kuidas lahustada ja tuli täitsa ilusti. 

Siis lasti paarilt patsiendilt anamnees võtta ja üks oli selline täiega lahe, viskas nalja kogu aeg. Ma ei saanudki aga küsitlust lõpetada, sest arst tuli ja tahtis temaga rääkida, pärast mida selgus, et ta sai kohe koju. Jah, tuli haiglasse ja teistpidi saadeti koju. Teisega oli lihtsalt tore rääkida, sest temaga tekkis kohe kontakt ja ta oli ise ka hästi avatud ning rääkis päris palju. Loodan, et ta on nii kaua haiglas sees, et ma saaks temast oma õendusloo teha, kuna ma leian, et temast oleks päris hea teha. Nii asjalik kui ma ka olin, suutsin täna oma eesmärkidele mõelda ja ka sellele, kuidas ma oma õenduslugu hakkan tegema, sest eesmärke tahab koolipoolne juhendaja juba nädala lõpuks ning õendusloo tahan mina võimalikult ruttu ja hästi ära teha, et natukene puhata ka jõuaks pärast praktika lõppu ning töö siis A peale kaitsta. Kuskil pärast poolt nelja olin juba vaba ja siis hüppasin buss number seitsme peale. Tundsin küll, et olin nii tegus ja asjalik ning siiani on kerge väsimus ka peal, aga ma kirjutaks veel praktikaaruannet ja üritaks enda tööga ka alustada, eriti seda osa, kus ma peaks mõtlema sellele, mida patsiendilt küsida ja millised tema õendusprobleemid on. Jap, pikk tänane post sai, aga lõpetan. Olge chillid! 

We Gotta Hold On To What We've Got

Hello! Pole kaks või isegi rohkem päeva blogile ligigi tulnud, kuid nüüd leidsin sellegi üles. Täna ärkasin siis pool seitse ja see päikeseline mõnus kevadhommik tegi juba varakult tuju heaks, vaatamata sellele, et mind nakkushaiguste viimane kontrolltöö ees ootas. Sellest tööst siis nii palju, et tundus lihtne, kuigi kaks viimast küsimust ajasid segadusse. Sellegipoolest vaatasin just ÕISi ja seal ilutses A :) Kokkuvõtvaks hindeks sain siis nakkushaigustes B, sest esimene töö tuli E ja see kiskus hinnet natuke alla, kuid olen B-ga ka rahul. Pärast nakkushaigusi võtsin kohvikust moonisaia ning siis tulid juba praktikale saatmise seminarid. Noh, esimene neist oli suht mõttetu, sest räägiti ikka, et juuksed kinni, vormiriietus, vahetusjalatsid, kui mingi mure, siis anna teada jne jne jne. Räägiti õendusloo koostamisest ka ja ma kavatsen need kõik teha nii hästi kui vähegi saan, ajades lausa A-kriteeriumitel näpuga järge. Suur vaev saab see olema, aga ma loodan, et midagi ikka väärt ka :) Järgmine oli kirurgia praktikale saatmise seminar ja seal räägiti ka veel sellest tööst ning tegime ära viienda vahetesti, mis oli rohkem nagu viktoriin. Pidimegi siis jagama end kolmeks rühmaks ja teistele rühmadele viktoriiniküsimused koostama ning lõpuks said kõik A-d ja õppejõud ütles ka, et me oleme nii ägedad, et ta ei tahagi vähem panna :D Siis tuli veel sisehaiguste praktikale saatmise seminar, kus ka veel õendusloost räägiti ja siis meid isegi tunnike varem minema lasti.

Siis hakkasin seda mõnusat kevadilma nautides ja muusikat kuulates kesklinna jalutama ning kuskil 14:45 olin seal. Kuna oli palav, läksin Rimist läbi, ostsin jäätist ja siis passisin mõnda aega bussijaamas, kuni 15:25 peale jõudsin ja enda emaga sama bussi peale sattusin. Tema käis enda kihlatut muidugi ära saatmas ja nii me ühele bussile sattusimegi. Ta oli veel mingid uued kõrvaklapid ostnud ning tema vanad sain mina endale. Need õnneks head klapid ka, polegi nii vaiksed. Nõos sai kahjuks empeka aku tühjaks ja nii olin sunnitud ülejäänud tee telefonist muusikat kuulama. Peakski telefoni playlisti välja vahetama, sest seal juba väga vanad lood, mida ma eriti kuulata ei viitsigi enam. Nii... nüüd peaks vist asju pakkima hakkama, sest homme tulen Tartusse ning jään sinna kogu enda praktikate ajaks. Hetkel aga lõpetan, kuid gifi näidata mul täna ei ole, sest ma pole jõudnud neid juurde teha, kuid see viga saab peagi parandatud. Selle asemel panen ühe laulu. Olge chillid! :)

No kui lapsel on igav, siis laps peab endale tegevust leidma. Nii oli ka minul igav ja ma mõtlesingi, et kuulaks huvi pärast Tiffany Alvordi covereid ka. Lemmikuks osutus siis see, kuna ma vist polegi varem nii head coverit Stereo Heartsist kuulnud :)

Tõeliselt sinine esmaspäev

Hello! Loodan, et teil oli tore nädalavahetus :) No minu nädalavahetus läks suuremas jaos aja surnuks löömisele, kuid natuke sai tänaseks praktiliseks eksamiks ka õpitud. No hommikul ärkasin mingi pool kaheksa ja siis ajasin end magusat täis, enne kui bussi peale läksin. Ilmad on ikka nii mõnusaks soojaks ja kevadiseks läinud. Mulle täitsa meeldib nii :) Üsna muretult jalutasin siis kooli ja sain kohe eksamile ka. Tõmbasin enda piletiga nasogastraalsondi paigaldamise ja ma ütleks, et oleks võinud paremini minna. Ma sain C, millega ma absoluutselt rahul ei ole, kuid mõned positiivsed jooned on need, et esiteks annab see lõpphindest 30% ja mul on võimalus lõpphinne veel B saada, sest kontrolltööde keskmine kaldub väga B poole ja noh, eks ma selle õendusloo teen siis nii hästi kui vähegi saan. teiseks ei pea ma järeleksamit tegema, sest nüüd see mure kaelast ära ning kolmandaks saan nüüd nakkushaigustele keskenduda, kuna see tundub hetkel hullem ja D või E-ga selles aines ma ammugi rahul ei ole. Aga noh, eks ma annan endast parima. Kui enda ülesande ära tegin, jalutasin kesklinna ja nautisin seda mõnusat sooja kevadilma. Nii veerand tundi pidin veel bussijaamas passima, enne kui 11:50 bussi peale sain. Lühike see post sai, aga nüüd pole enam midagi kirjutada. Eks ma panen teile jälle ühe gifi ning lähen ja naudin ise kevadilma ja üritan nakkushaigusi ka õppima hakata. Olge chillid! :)

Okei, väheks hakkab jääma juba neid gife, mida näidata. Eks ma siis teen jälle rohkem, kui need hindelised õudused ükskord läbi saavad.

12 Years A Slave

Hello, my friends! Olen jälle blogi üles leidnud ning loodetavasti tuleb tänane sissekanne pikem. Mis ma vahepeal tegin? Ütleks, et suht midagi erilist. Täna ärkasin siis pool kuus ja olin nii ebatavaliselt ergas, kuid Tartu poole sõites tuli jälle uni peale. Sain bussist maha, muutusin jälle erksamaks ning jalutasin läbi porise pargi kooli, et oma neuroloogia konspekt veel üle vaadata. Siis nägin Marilini ja hiilisin talle selja tagant ligi, et talle kaustikuga latakas vastu tagumikku anda. Või niimoodi kõnnitakse minust mööda. Loomulikult suutsin kursaõele sellega peaaegu et südameataki põhjustada, aga see oli omamoodi naeruteraapia enne ühte peavalu tekitavat (või siiski mitte nii väga, sest selle eest ei saa tähte) arvestust. Siis tegin selle imeliku töö ära ja läksin kohvikusse, kus peagi Marilin mulle sõnumi saatis, et teada saada, kus ma olen. Noh, ütleme nii, et ta oli paar korrust kõrgemal laudade juures ega märganud mind nagu mina teda :D pärast saime selle üle naerda.

Siis rääkisime mõnda aega ja mina pidin siis silmahaiguste praksi minema. Ütleks isegi, et see oli fun, kuigi tunni alguses ootas meid kohe valikvastustega mittehindeline arvestustest, millest ka keegi õnneks läbi ei kukkunud. Siis võtsime ringi ja arutasime natuke silmade tervishoiust ning selle käigus sai ikka natuke naerda ka. Siis tegime silmalihaste harjutusi ja ma sain teada, et oskan oma silmadega kaheksaid teha... vinge :D :D Siis õppisime silmatilku panema ja kasutasime enda silmatilkadeks soolalahust, mis mul silmad ikka päris korralikult vett pani jooksma. Siis tegime silmalau teistpidi pööramist - mul tuli välja, aga käsi oli natuke valesti, kuid tehtud ta sain. Samas see oli täiega rõve, sest see jäigi mu kursaõel teistpidi. Endale ma seda teha ei lasknud, sest lõin liiga chickeniks. Kui kõik selle ka tehtud said, siis oligi tund läbi ja mina võisin hakata kesklinna jalutama.

Kesklinna jõudsin mingi 13:15 ja varsti kohtusin Taskus Itiga, kellega Rahva Raamatusse läksime ja seal niisama ringi kolasime. Ma ei tea, millest Iti seal rääkis, aga kui ma nägin lillat patoloogia raamatut ühel riiulil, siis teatasin lampi:"Mul on see raamat." Ja loomulikult saime selle peale kõvasti naerda, sest Iti reaktsioon oli hea ja noh, mulle tundus see nüüd liigagi random. Siis liikusime edasi ja ta rääkis mulle sellest, millega tema Sofi vastlapäeval hakkama oli saanud. Liiga naljakas lugu :D :D Mingi hetk liitus meiega Laura ja siis varsti ka Sannu ning me jäime lihtsalt neljakesi mõneks ajaks juttu ajama, kuni kõik end Rimisse ajasime ja siis kinno, et piletid võtta ja filmi vaatama minna.

Filmiks valisime siis Oscareid võitnud "12 aastat orjana". Minu arust oli see väga deep film, aga mulle meeldis. Pani nii paljude asjade üle mõtlema ja seega oma Oscareid ikkagi väärt. Film vaadatud, läksime siis Boostist läbi ja me Itiga proovisime need joogid ära ka. Ma võtsin mingi Wildberry, mis oli mõnusalt värske maitsega, kuid ma ei mäleta, mis Iti võttis. Tal oli ka päris hea igatahes, kakao oli veel sees. Peaks vist teinekordki sealt mingi joogi võtma, sest need on päris head. Edasi läksime Metrosse, kust mina ja Sannu endale praed võtsime, Iti võttis kananagitsad ja Laura ei võtnudki midagi. Istusime siis sööma ning juttu ja nalja ikka jagus :D :D Mulle reaalselt tundus, et neist viineritest saab juba kõhu täis, kuigi mul oli terve hulk veel friikaid ja ma kartsin, et ei jõuagi oma praele lõppu peale teha. No ikkagi kuidagi jõudsin ja isegi kastet ei jäänud sellel korral üle. 

Laura pidi küll varem minema, aga meie Iti ja Sannuga jäime veel mõneks ajaks Metrosse. Kuskil kolmveerand seitse hakkasime bussijaama poole kõndima ja avastasime, et üllatavalt jahe on. Isegi mina lõdisesin, kui kõndisime, aga tuuline oli ka. Tuul oligi jahe. Iti buss oli ees ja tema läkski kohe peale, aga kuna meil Sannuga oli kole külm, läksime bussijaama sooja, kuni pidime neljanda platvormi juurde minu bussi ootama minema. Jah, see buss läks sealt, aga maja ees sain ikka maha. No bussis juhtus veel selline huvitav asi, et mingi suur tädi istus minu kõrvale ja terve sõidu aja ta praktiliselt elaski mul seljas. Ei olnud meeldiv sõit. Samas sattusin õega samale bussile ja siis pärast olin kuri, et kodu ust lukku keerata ei saanud seestpoolt. See käibki alati nii raskelt ja kohe tükk aega peab lõgistama. Noh, igatahes rohkem juttu praegu pole, nii et lõpetan ja näitan mingit gifi jälle, kui blogi ei turtsu. Olge chillid! :)

Üks esimestest, mis ma KMPlayerit ja PSi kasutades tegin :)

Haigus üks, Kelly null

Pretty much me right now

Hello! Nojah, juhtus nii, et sain endale midagi külge ja nüüd siis olen tatiprits, köhamasin ja üks kõva aevastaja. Lisaks sellele avastasin ärgates, et olen oma häälest ka ilma jäänud. Oi jah, paha paha. Magamisega on ka nii, et ärkan selleks, et nina nuusata, kuna mingi aeg hakkab täiega tilkuma. Aga noh, kui magamisest rääkida, siis räägiksin alustuseks ikkagi unenäost, mis ma täna nägin. Nii veider kui see ka ei oleks, oli mu koolis jõulupidu ja kõik pidid millegagi esinema (umbes nagu mu keskkooli jõulupeod olid). Siis minul ja veel hunnikul inimestel oli kava Selena Gomezi Come & Get It järgi :D :D :D :D Ja noh, eks me siis üritasime kõik lavale minna, aga sinna mahtusid ainult mõned tantsima ja siis ülejäänud seisime lihtsalt kõrval ja vaatasime, kuni etteaste läbi sai. Siis ma läksin tagasi, et leida mõni istekoht ja juhtusin Klausi kõrvale istuma, kes mulle paar komplimenti viskas, kuni tuli Caroline ja Klaus Caroline'i juurde läks :D :D :D :D Mina jäin istuma ja siis mu kursaõde hakkas kitarri mängima ja Nickelbacki Photographi laulma, kuni Klaus ja Caroline tagasi tulid ning mind kuskile peole kutsusid :D vot nii, edasine on suht hägune, sest pidin jälle ärkama, et nina nuusata ja siis varsti helises äratuskell ka. Jah, otsustasin täna kooli minna, kuna oli üks praktikum, kus ma raudselt kohal pidin olema ja noh, mul tuleb nüüd niikuinii kolm vaba päeva, kui ma kodus saan olla ja rahulikult end terveks ravida, kuigi praegu on küll selline tunne, et mis iganes viirus see ka ei ole üritab mind maha murda. Tõsiselt, inimestel võiks mingi oma viirusetõrje olla, siis ei jääks keegi ehk haigeks. 

Nii, kooli jõudsin jälle kõvasti varem enne praksi ja kuigi ma üritasin välja prinditud materjale lugeda, oli seda nii raske teha, sest pea nii undas otsas ja kuidagi nõrk oli üldse olla. Noh, asendravi praksist siis nii palju, et seekord too õppejõud kedagi vähemalt kiusama ei hakanud ja arvestust ei pidanudki tegema need, kes ilusti kohal käisid ja kaasa tegid. Ju siis sain mina ka oma aine arvestatud, ilma et veel tõmblema peaks. Kuna nii halb oli olla, sõitsin buss number kolmega kesklinna ja läksin kiirelt apteegist läbi, et endale Xymelin ja paratsetamool võtta. Sain rohud kätte, siis koju. Koju jõudes lasin kohe Xymelini ninna ja võttis palju paremaks, sest nüüd nina vähemalt ei tilgu. Samas pea täiega valutas ja kui ma kraadisin, oli palavik 37,2, nii et nüüd lõpetan ma seda hommikul alustatud blogiposti ilusti voodis ja voodis läpaka seltsis möödub ka terve ülejäänud päev. Kes teab, võib-olla katsun magadagi mingi aeg, aga ma ei jaksa täna rohkem lille ka liigutada. Hea seegi, et nüüd kolm vaba päeva tuleb. Saangi end terveks ravida ja millalgi peaks ehk neuroloogiat ka vaatama, kuna reedel arvestus. Oi jah, viimased arvestused veel ja siis saab praktikale ära. Anyways, rohkem juttu mul rääkida ei ole. Paneks teile gifi ka siia jälle, aga kuna Bloggeril on ilmselgelt tehnilised viperused ja ta mul seda üles laadida teatud põhjustel ei lase, siis oodake järgmist posti ja loodetavasti Blogger ka siis enam ei turtsu. Olge chillid ja ärge teie endale midagi kuskilt külge saage! :)