Mina teen nüüd nii, et alustan challenge'ist ja challenge'i järgi kirjutan ka tänasest päevast. Nii, vasakul on pilt minust gümnaasiumi tutipäeval aastal 2012 ja paremal on pilt minust praegu... või noh, kui välja arvata see, et tukk hakkab juba päris korralikult välja kasvama. Ma arvan, et välimus pole ainus, mis neid kahte sama näoga tüdrukut piltidel eristab. Tüdruk vasakul oli ebakindel ning kahtles endas pidevalt, samuti oli tal raske näha millegi helgemaid külgi. Nüüd arvan, et olen veidi enesekindlam ja julgem ning suudan mõelda positiivsemalt. Ilmselt olen ma ka avatum kui kaks aastat tagasi.
***
Nii, aga nüüd siis tänasest. Ärkasin kell kuus ja õnneks pesin end seebi, mitte šampooniga. Siis sõin ja passisin mõnda aega niisama, kuni tuli hakata bussi peale minema ja Maarjamõisasse sõita. Tänase hommiku algus tõi mulle juba naeratuse näole, kui päike paistis, ilm oli soe ning kuulda oli meie kevadekuulutajate laulu. Oleks ma varem välja tulnud, oleksin ilmselt jalutanud, aga noh, ei saa tööle hiljaks ka jääda. Täna ma sidumisi ei teinud, nii et oli suhteliselt kerge päev. Hommikul mõõtsin vererõhkusid ja jagasin ravimeid. Ühe patsiendiga jäin pikemalt rääkima ja ta viskas nalja ka. Hea, kui selliseid haigeid ka ikka on, endal ka lõbusam. Mingi kümne ajal sain sööma minna ja siis võtsin suitsukanaga täidetud pannkoogi. See oli nii nämma. Mingi hetk tuli sööklasse ka Mammu, kellega ma jälle natuke rääkida sain ja siis ta sünnitusosakonda pidi minema. Ise läksin osakonda tagasi ning täitsin praktikaraamatut ja siis sain päris palju lihtsalt niisama passida, kuna osakonna töö on vabam ja kergem ning uusi haigeid ei tulnud. Palju kojuminejaid oli hoopis. Siis käis õppejõud koolist külas ja ma sain talle esitada õendusloo osas tekkinud küsimused ja kusjuures ta ei tahagi mingit ettekannet sinna juurde, ehkki juhendis oli, et ettekanne ka. Üldse tundub see kaitsmine suht lebo, sest ta ütles, et loeb meie tööd läbi ja siis ainult natukene küsib, kui midagi arusaamatuks jääb, aga põhimõtteliselt on tal selleks ajaks juba hinne ära pandud. Noh, vähemalt ei pea põdema ega midagi, kuid töö tuleks võimalikult hästi ära teha. Edasi sain lahustada jälle antibiotsi ja siis selle patsiendile kanüüli süstida ning siis juba nagu ikka - kraadimine, lõunased ravimid ja siis tadaa. Eile tegin veel gife ja teen täna ka mõned, kuigi üritaks õenduslugu edasi teha, aga blogiposti ehk lõpetan nüüd ja näitan gifi ka. Olge chillid!
No comments:
Post a Comment