Ja see kohustuslik 2013. aasta viimane blogipost on siin! Ma ei garanteeri, et see eriti pikk tuleb, kuid kindlasti võin öelda, et 2013. aasta on ka minu jaoks üks parimatest aastatest, nagu ma olingi arvanud täpselt samal ajal aastal 2012 lõpus. Niisiis 2013. aasta 6. jaanuaril täitus mul 20. eluaasta ja nüüd, vist kuue päeva pärast saab sellest 20st juba 21. Sellel samal aastal kohtusin ka päris mitme inimesega, kellega olen ka ise nüüdseks heaks sõbraks saanud ja nagu ka Sandra oma blogis ütles - kelleta oma elu enam ette ei kujutaks ja keda ma tõesti pean oma parimateks sõpradeks. Samuti ei veetnud ma 2013. aasta suve tervelt kodus arvutis istudes, vaid sai ka igal pool käidud ning vahvaid asju ette võetud - näiteks see "Kiirete ja Vihaste" maraton, mis järgmise päevani välja läks ja mille vahepeal ma ikka esimene olin, kes ära vajus. Samuti pole ma käinud eluilmaski nii paljudel lõpetamistel kui 2013. aastal käidud sai ning sama aasta sügisel olin elevil juba teise kursuse pärast, aga ei saa öelda, et ma praegu kooli tagasimineku pärast kuigi elevil oleks, sest see läheb sama stressirikkalt edasi, kuigi töid on veidi vähem ja nendeks on rohkem aega õppida. Samas lubasin ma aga täna hommikul, et võtan end kokku ja pingutan, et see teine (ja raskem) ülikooliaasta üle elada. Jah, päris palju toredaid mälestusi, mida meenutada, nii et 2013 läks igati korda ja ma loodan, et 2014 tuleb veel parem! Hetkel aga lõpetan oma posti ning soovin teilegi head vana aasta lõppu ning kordaminekuid uueks aastaks. Et 2014 tuleks teil kõigil võimalikult meeldejääv, täis ägedaid mälestusi ja et kõik teie soovid täituks! :)
Hei! Ma pidin tegelikult juba jõululaupäeval kirjutama, aga kuna mul oli nii palju muud teha, sain kirjutamise peale alles täna. Jõululaupäev möödus küllaltki rahulikult, kusjuures ma sain rohkem kingitusi kui ma tegelikult arvasin, et ma saan. Ma sain siis kõrvaklapid, mis arvutiga on head, aga empekaga päris vaiksed. Siis sain ühe kaelakee, mille otsas on mingi metallist pisarakujuline junn ja seal ripub väike täht ning teine kaelakee on selline, mis käib üle pea ja otsas on rist... see on mul siis hetkel kaelas ka. Siis sain Angry Birdsi mälupulga ehk siis minu oma on see kollane kolmnurkne lind ja loomulikult ei puudunud sealt magus, mida sain ka päris palju. Šokolaade oli igatahes kolm nende pakkide peale. Järgmised kaks päeva möödusid ka rahulikult ning selle ajaga sain OTH lõpuni vaadatud, kusjuures mul oli viimast osa nii kahju vaadata ja ma juba igatsen seda. See oli sari, mida ma tõesti nautisin, sest see andis mulle nii pisaraid kurbadel hetkedel kui ka naeru mõne naljaka osa jooksul. Lisaks said armsaks need tegelased ja soundtrack oli lihtsalt super. Kindlasti vaatan kunagi uuesti :) Noh, SPNiga samas kuigi kaugel pole, hetkel olen 8. hooaja 14. osa juures, mis tähendab, et pool hooaega on igatahes juba läbi.
Noh, täna ajasin segamini enda äratuse ja telefonihelina. Nimelt oli vanaema mulle hommikul enne kella 11 helistanud, aga ma panin kinni, sest mõtlesin, et on äratus. Siis helises uuesti ja võtsin vastu ning magasin edasi, kuni 12 oli mul päriselt äratus. Siis pesin pead ja jõudsin natuke arvutis olla. Bussi peale läksin nii 15:45 ja kui ma bussijaama jõudsin, olin ainus bussi jäänud reisija. Siis oli vanaema mul vastas ning me käisime poodides, nüüd siis olen kuni esmaspäevani Tartus, juhul kui keegi peaks tahtma kokku saada või midagi. Okei, arvasin, et see post tuleb pikem, aga tegelikult hakkan nüüd lõpetama ja panen laulu. Ei tea, millal järgmise posti teen, aga loodan, et aastavahetuse paiku, kui ma seda jälle edasi lükkama ei hakka. Teie aga kuulake laulu ja olge chillid! :)
Miks just see lugu: Sest sellest ajast, kui ma seda esimest korda kuulsin, on see mind pidevalt kummitanud. Samas hakkas see mulle isegi meeldima ja ma olin päris üllatunud, kui nägin, et see The Hunger Games 2 soundtrackilt. Filmist küll seda kohta igatahes ei mäleta, kus see laul oli :D
Jouki! Miskipärast on mul tunne, et see post tuleb natuke pikem kui eelmised, mis oleks vist suht obvious :D Eile ärkasin siis pool kaksteist ja siis kohe pead pesema ning riideid otsima. Hommikul jõudsin olla natuke arvutis ka, kuid varsti pidin hakkama end bussi peale sättima. Kuskil nelja ajal olin Tartus ja läksin Rahva Raamatusse Sannut ootama. Õnneks ei läinudki tal väga kaua ja kuna bussini oli aega, siis otsustasin käia automaadi juures oma pangaarvet kontrollimas ning poes, et midagi Iti juurde kaasa võtta ja ise ka natuke näksida, sest olin tol hetkel näljast suht nõrkemas. Nii siis saigi võetud krõpsu ja šokolaadisõõrikuid, kuid viimased sõin bussijaamas ära ja siis vuta-vuta üheksanda platvormi juurde. Eeldasime, et Kata tuleb ka meiega, kuid kui buss tuli ja teda ikka ei olnud, hakkasin vähemalt mina muret tundma ja helistasin talle, et teada saada, et Kata tuleb autoga. Selle ajaga jõudis Sannu muidugi eriti totaka laulukese piparkookidest välja mõelda ja terve tee Ilmatsallu me laulsime seda bussis, ise ka imestades, et keegi meile midagi juba ütlema ei tule, sest ma kujutan ette, kui närvidele see meie kaassõitjatele võis käia. Me olime üldse täiega hullud :D :D :D
Kuigi pimedas bussis oli raske aru saada, kus me juba oleme, jõudsime ikkagi raskusteta Ilmatsallu. Bussist väljudes lõi meile ninna eriti tugev sõnnikuhõng ja selle peale ütles Sannu, et lehm lasi piparkooki :D :D Igatahes lollakaid häälitsusi tehes ja sedasama piparkoogilaulu lauldes jõudsime Iti majani ja kui ma tahtsin sisse minna, arvasin, et uks oli lukus, kuid selgus, et tegelikult oli see lihtsalt kõvasti kinni ja sisse astudes tegi Iti isa ühe nalja, mis hetkeks küll ära ehmatas, kuid Iti ise oli ka sealsamas ja siis saime tuppa minna :D Toas rääkisime niisama igasugustest asjadest ja ootasime Katat, kes muide mandariinidega saabus ja me siis mandariine sõime, enne kui üldse õhtusöök oli. Ägedad jutud käisid ka söögilauas, enne kui piparkooke hakkasime tegema. Neid said küll palju, sest tainast oli jõhkralt ja päris paljud piparkoogid tulid meil paksukesed, kuigi mina rullisin taina väga õhukeseks :D Vähemalt said nad head ning see šokolaadiglasuur oli lihtsalt nagu kirss tordil. Piparkoogid tehtud, läksime Aliast mängima ning tegime isegi kaks tiiru, kusjuures meie Sannuga saime mõlemal ringil Itilt ja Katalt lihtsalt pähe. Siis jagasime kingitused ära ja ma sain selle luuletuse, mis mul kohe siin alguses on. Eriti meeldib mulle kolmanda salmi esimene rida, sest see läheb täiega minuga kokku :D Ja siis vaatasime Grinchi, pärast mida mul uni tuli ja me kõik teki alla pugesime, kusjuures Kata jäi ikka esimesena magama ning meie Iti ja Sannuga jäime veel mõneks ajaks magama. Kuskil poole viie aegu jäime lõpuks vait ja tuttu ning ma magasin ikka väga magusalt. Imelikku und nägin ka, jap :D
Äratus oli mul pandud kümneks, kuid siis sai ikka tund aega teki all istutud ning Iti, Kata ja Sannuga niisama pläkutatud. Nii ühteistkümne paiku läksime sööma ja siis vist 12 läbi natuke saime Iti isaga Tartusse ning Kata koju. Kuna mul oli juba eelmisel päeval hull juustuburgeri isu ja mu bussini oli ka natuke aega, läksime Sannuga mäkki, ehkki ma olen öelnud, et üritan seda kohta vältida. No mõnikord tuleb vist ikka järele anda, sest ma võtsin kaks juustuburgerit ja sõin nad bussijaamas kiiresti ära ka, kuid siis hakkas mul sees keerama ja ma mõtlesin, et nüüd tuleb küll onu Robert, aga õnneks hakkas bussi peale minnes parem ja nüüd on kõik korras :D Läksin jälle sama bussiga nagu mu õde ja Pauluses tuli tema poiss ka peale. Sarju igatahes vaadata ei saagi, sest nad on hõivanud köögi, kus on ainsana hea internetiühendus ja teevad seal jälle piparkooke, nii et plätserdan siis Photoshopis ja olen täiskohaga foorumlane :D Hetkel pole mul aga midagi enam rääkida, nii et jälle tuleb lauluke ja siis lõpetan. Olge chillid, sest ma ei tea, millal järgmise posti teen. Jõululaupäeva paiku ehk :D
Miks just see lugu: See luuletus tekitas tuju seda bändi jälle kuulata ja kuna ma tahtsin siis ühte The Scripti lugu üle pika aja jälle siia ka panna, hakkasingi mõtlema neile lauludele, mis mulle sellelt bändilt kõige rohkem meeldivad ja mida ma siia veel pannud ei ole. See siis oli üks, mis mulle pähe tuli, kuigi see lugu on juba kõvasti vanem :)
Hei-hei! Täna ma neid to-do liste siia ei pane, sest täna tuli mul kiire plaanimuutus ja homme ei saa ma lihtsalt peale hommiku ilmselt mõnda aega enam arvutile ligi. Muidu sain magada üheksani ja siis edasi läksid hommikused toimetused, kuni tuli minna bussi peale. Siis läksin ainult üheks farma loenguks kooli, kusjuures mulle tuli veel kiri, et homne loeng jääb ära ja põhimõtteliselt on minul nüüd vaheaeg :) Farmast sain tunnikese varem ära ja siis jalutasin jälle kesklinna. Sinna jõudsin enne kolme ning käisin Rimis, et kingituse juurde veel magus osta ja siis bussi peale minna. Jõudsingi 15:25 bussile ning sama bussi peale tuli mu ema, kes mingil kummalisel kombel mind ei näinudki. Kusjuures hiljem tuli peale veel mu õde ja maha tulime kolmekesi ja kuigi ma kõndisin nende taga majani, ei näinud nad mind ikka. Sellega meenus mulle see lugu, kuidas bussijuht mind ka ei märganud kunagi ammu, kui olin viimane reisija ning hakkas juba ei tea kuhu sõitma. Tundub, et mind ikkagi on nähtamatuks jäämise andega õnnistatud :D
Koju jõudes mõtlesin juba blogima hakata ning pakkisin kingituse lõpuni, aga siis helistas mulle Pirjo, kes kutsus mind gümnaasiumi jõulupidu vaatama. Olin just mõned päevad tagasi mõelnud, millal see on ja kas ma viitsin minna, nii et see kõne tuli vist üsna õigel ajal. 18:45 tuli ta mulle järele ja siis sõitsime algkoolimajani, kus juba mitu aastat meie jõulupeod on toimunud. Enne kui me aga sisse läksime, ulatas ta mulle kingituse ja mul endal oli natuke sant tunne, et ma talle midagi ei teinud. Ma ei arvanud ka alguses, et temalt midagi võin saada, aga sain siis mingi pisikese kingituse, kus oli kaks mandariini, üks šokolaadimedal, üks kohuke, silmapliiats ning pisike tumeroosa küünelakk ja kaart, millel oli roosa jõulupuu ja sisse olid kirjutatud meie inside joke'id :D Jõulupidu ise oli väga lahe - teemaks oli siis TV ja kõikide etteaste oli mingi telesaate järele tegemine. Tavaliselt ongi nii, et abituriendid korraldavad ja siis iga klass esineb millegagi. Meie jõulupeo teemaks kaks aastat tagasi oli näiteks X-faktor ja selle korraldamine ning lõpptulemus oli omamoodi vahva :D
Pärast pidu nägin enda endist klassijuhatajat, kellelt ühe sooja kallistuse sain ja siis eesti keele õpetajat, kes ütles mulle, et ta on minust nii palju mõelnud ja ma ei teagi, miks just mina. Ma mäletan, et talle meeldis mind kogu aeg küsida ka, nii et ju siis olin üks tema lemmikõpilastest. Ta küsis veel, kuidas mul läheb ja ütles, et ma olen nii palju muutunud :D samas meeldiv oli enda klassijuhatajat näha, sest ta oli nagu parim klassijuhataja üldse. Ta oli selline soe ja hooliv ega suhtunud õpilastesse kui lollidesse ja vastutustundetutesse luuseritesse, kes üldse õppida ei viitsi. Nüüd aga juttu enam ei ole, nii et panen tänase laulu asemel video ja lõpetan. Uut posti võib vist laupäeval oodata, nii et seni olge chillid! :)
Meie jõulupidu kaks aastat tagasi, kui mina olin 12. klassis. See on siis minu klassi tüdrukute esitus. Küpsis sellele, kes mu siit videost üles suudab leida :)
4. Tee sisehaiguste kontrolltöö vähemalt B peale (mul on küll tunne, et pigem tuleb C)
5. Jõua võimalikult varase bussi peale (13:20, 13:50, 14:35) (14:35 :))
6. Blogipost
7. Muutu jälle foorumites aktiivsemaks (teemad all the way... homme võin neid tohhujaa teha) (varsti :))
8. Vaata OTHd ja SPNi edasi (kumbagi panin ühe osa laadima, aga ei tea, palju jõuan)
9. Piparkoogid (varsti)
10. Puhka
11. Naudi pingelangust :)
To-do list homseks:
1. Ela see ainus loeng üle
2. Ürita loengus aru saada
3. Osta kingituse juurde magusat
4. Blogipost
5. OTH + SPN
.6. Foorumid
Hello, my lovelies! :) Saigi tänasega see hullumeelne aeg läbi ja loomulikult tahaks nüüd tähistada. Ärkasin mingi poole kuue ajal, kuigi olin väääga uimane... und jäi ilmselgelt väheks, kuid ma kukkusin kohe ära ka, kui silma kinni panin, sest ma olin tõesti ikka megaväsinud. Nii, farma ettekanne sai tehtud ja neuroloogia jäi üldse ära, mis tähendas kahte tundi auku keset päeva ja siis sain veel sisehaiguste tööks õppida, kuigi ma ei usu, et ma ta päris A või B peale tegin, sest eriti palju ma ikka ei õppinud. Noh, töö lõpetasin igatahes natuke enne ühte ja siis hakkasin jalgsi kesklinna minema, sest mu linnaliini kuukaart aegus ära ja ma olen liiga vaene, et uut osta. Samas on päris mõnus niimoodi kõndida, kui välja arvata see, et mul saapad hõõrusid ja arvuti oli seljas raske. Arvutit kannan niikuinii reedeni kaasas. Igatahes jätsin meelde, mis kell ma koolist tulema hakkasin ja selle järgi arvutasin, kaua ma sealt kesklinna kõnnin - sain 40 minutit.
Lõpuks jõudsin kesklinna ja kui ma hakkasin teed ületama, et bussijaama minna, nägin teisel pool teed Itit ja siis mõtlesin küll, et okei, ma võin järgmise bussiga ka minna. Läksime siis poode läbi kammima, sest jõulukingitusi oli vaja ostma hakata ja ma ütleks, et aeg läks päris kiiresti. Siiski jõudis tema enda bussile, mis läks 14:30 ja mina jõudsin siis 14:35 peale, kus oli üllatavalt sõbralik bussijuht ega sõimanudki mul nägu täis, et ma viiekaga maksin. Selliseid bussijuhte võiks rohkem olla, sest no mulle jäävad nende nimed ka meelde ja ma tean siis täpselt, kes on selline pahur bussijuht, kes võibki sind nagu pidalitõbist vaatama jääda või hullemal juhul isegi nähvata ja kes on veidi sõbralikumad. Koju jõudes avastasin, et olen üksi kodus ja sõin ka oma šokolaadi ära, mis Larisa mulle tõi. Nimelt tegime me farma referaati koos ja mina tegin suurema osa tööst ära, kuna Larisa eesti keelt nii hästi ei oska ja kuna ma tegin nii suure töö ära, siis tõigi ta mulle lihtsalt šokolaadi. Armas :) Siis harjutasin veel The Cup Songi, mis oli meelest ära läinud ja täna ma tegin ta nii, et sassi ei läinud ja läksin järjest kiiremaks, kerge hasart tuli :D Noh, igatahes pole rohkem juttu ja nüüd naudingi siis ülejäänud õhtut ja mingi aeg emaga piparkooke tegema. Kuulake aga laulu ja olge chillid! :)
Miks just see lugu: See lihtsalt haaras mind juba siis kaasa, kui ma seda lugu esimest korda kuulasin ja jäi veel kummitama ka. Ma ei tea, selles laulus on midagi, mis mulle meeldib ja mulle isegi meeldib selle video. Mõnusalt omapärane.
See pidev õppimine on ilmselgelt minust viimase võtnud
To-do list tänaseks:
1. Ela päev üle (minu kohta võiks hetkel tegelikult kõndiv koomapatsient öelda :D)
2. Katsu vähemalt poole viieks bussijaama jõuda (jõudsin kõvasti varem)
3. Saada farma referaat õppejõule
4. Õpi seedetrakti haigusi (and here it goes again, hakkan varsti jälle tegelema)
To-do list homseks:
1. Ela päev üle
2. Tee ettekanne ära
3. Tiksu neuroloogia mööda
4. Tee sisehaiguste kontrolltöö vähemalt B peale
5. Jõua võimalikult varase bussi peale (13:20, 13:50, 14:35)
6. Blogipost
7. Muutu jälle foorumites aktiivsemaks (teemad all the way... homme võin neid tohhujaa teha)
8. Vaata OTHd ja SPNi edasi
9. Piparkoogid
10. Puhka
11. Naudi pingelangust :)
Hei! Saigi järjekordne pikk ja väsitav päev läbi. Täna tulin poole kuuest üles ja ilmselt ka homme, kusjuures ma pidin laenama ema tanksaapaid ja need olid küll jala otsas parajad pommid. Nii harjumatu ja ebamugav, aga tundub, et natuke pikkust sain küll nende arvelt juurde. Noh, igatahes algas koolipäev geneetika seminariga ja esimese ettekandega. See ettekanne läks suht hästi ja hea, et kaelast ära sai. Siis mõtlesime, et tõstame kirurgia seminari sinna, kus auk peaks olema, aga kuna kolmandast rühmast keegi tulla ei saanud, siis ei tõstnud seda ikka kuskile ja nii jäi päris korralik auk vahepeal keset päeva. Selle ajaga sain söömas käidud, siis raamatukogus farma ettekande slaidid lõpetatud, farma töö ära saadetud ja siis suutsin veel Marilini ehmatada. Siis tuli farma loeng ja ma ei saanudki aru, mida õppejõud nende ettekannete kohta ütles, sest ta mainis midagi, et lükkaks need antibiootikumide seminari peale. Mulle see muidugi sobiks, kuid noh, töö juba valmis ja igaks juhuks valmistun homme seda ette kandma, kui vaja.
Farma lõppes jälle tunnike varem kui oleks pidanud ja nii siis passisime Mariliniga kohvikus ja Marilin võttis endale siis süüa ka. Enne kahte läks aga tema juba kolmandale korrusele ja mina anatoomia klassi juurde, kus meil tegelikult kirurgia seminar pidi toimuma. Seal olidki ainult need põhimõtteliselt kohal, kellel ettekanne oli ja teised tulla väga ei viitsinudki. Nemad saavad muidugi lisatöö :D :D Noh, ettekanne õnneks sobis ja läks hästi ja sealt saime juba kella kolme paiku ära. Ise sõitsin siis buss number kolmega kesklinna ja olin veidi enne nelja juba seal. Siis istusin bussijaamas ja õppisin tunnikese seedeelundkonna haigusi, kui bussi peale pidin hakkama minema. Seekord ei kaotanud õnneks helkurit ära, aga õppima peaks ikka jälle hakkama, kuigi tunne on küll selline, et reaalne ajuhalvatus on sellest õppimisest juba. Õnneks viimane töö ja tahaks selle juba ära teha, et siis seda väikest vabadust nautida :D :D Noh, igatahes juttu enam pole ja eks ma katsun õppima hakata, teie aga kuulake laulukest ja olge chillid! :)
Miks just see lugu: Sest midagi rahulikku kuluks mulle hetkel ära ja see on lugu, mis aitab mul lihtsalt lõõgastuda :)
Hei! Üks stressirohke nädal on möödas ja täna algas järgmine stressirohke nädal, millest stressirohked on reaalselt need kolm esimest päeva. Mu nädalavahetus mööduski nii, et õppisin kliinilist keemiat ja täna oli siis töö. Noh, ma ei hakka parem midagi arvama, kuidas see läks, sest see oli päris krõbe. Ma teadsin küll paljusid vastuseid, aga milline neist õige on ja kas neist piisab, et vähemalt 13 punkti kätte saada? Eks uuel aastal saab siis teada, sest kolmele küsimusele ma ikka vastust ei teadnud ja siis kirjutasin mingit lauslollust. Igatahes küsis õppejõud juba alguses, kellel spikrid on ja need, kellel olid, pandi ette istuma ja nad VÕISID neid kasutada, mille peale mina küll mõtlesin, et miks ma ise ei võinud spikrit endale teha :D Kui töö tehtud, jäi väike auk ja siis olin lihtsalt arvutis, enne kui sisehaiguste seminar tuli. See oli õnneks suht lebo, sest täna kuulasime ainult esitlusi ja saime päris vara sealt minema ka ehk siis nii pool tundi jäi vähemalt aega enne farmat. Farmas lahendasime jälle rühma peale teste ja kuulasime ühe ettekande ära. Lahti saime natuke pärast kahte, kuigi tegelikult pidi kolmeni olema.
Noh, siis jõudsin ülitäpselt buss number kolme peale, kuigi ma niigi suht jooksin ja avatasin, et mu saapa kand on katki o.o No oli seda veel vaja! Kesklinna jõudes ma ka kauaks uimerdama ei jäänud, vaid jooksin bussijaama, et 14:35 bussile jõuda ja sedagi ikka väga täpselt, sest buss tuli kohe ette ka. Igatahes tunnen ma, et olen täiega läbi, kuigi peaks nüüd konspekti endale seedeelundkonna haigustest koostama hakkama ja siis veel homsed geneetika ja kirurgia slaidid üle vaatama ja mõtlema, mida kuhu juurde rääkida ja noh... klassi ees rääkimine pole just minu rida, nii et ilmselt saab puterdada jälle, jeeee :D Aga okei, nüüd siis panen laulukese ja asun oma toimetuste juurde. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Sest osa sõnu läheb selle ajaga kokku, mis mul praegu on - see jube tööde aeg, kui tahaks lihtsalt nutta, et seda kõike nii palju on. Eriti kokku lähevadki sellised sõnad nagu "So we'll just cry, cry on each other's shoulders. Cry until it's over, can't it just be over? And we'll just cry, cry, cry until it's all gone..." Need kolm päeva võiks tõesti juba läbi saada :)
Hei! Nii, tänane to-do list on veidi teistsugusem kui see, mis ta algselt mul oli. Nimelt lisandusid mulle kirurgia ja geneetika powerpoindid sinna sellepärast, et terve eilne õhtu läks mul farma peale, aga valmis ma selle referaadi vähemalt sain. Nii, siis täidetud sain veel eilse to-do listi teise punkti, sest ma saingi kirurgia töö B, kuigi A oleks olnud super. Aga noh, ilmselt sai mu komistuskiviks mõni farmakoloogia küsimus, millele ma vastuse lihtsalt kuidagi leiutasin :D :D Kliinilise keemia konspekti ma ka koostama ei jõudnud hakata, aga sellega tegelen ka täna ja siis õpin ka kohe, kuna see pidi ka üks hullematest olema. Muidu magada sain täna nii poole kaheksani ja terve öö möllas akna taga torm. Noh, tänane 13 ja reede oligi tegelikult omamoodi huvitav. Läksin siis 8:45 bussiga kooli ja kui ta hakkas läbi Peedu Tartu poole sõitma, pidi ta ikka otsa ringi keerama, sest tee peal oli puu ees ja nii tegi buss päris suure ringi, sest ta keeras Elva tagasi ja läks läbi Arbimäe. Kartsin, et võin sellepärast hiljaks jääda, aga jõudsin täitsa normaalsel kooli. Tartus oli muidugi jõhker tuul. Kartsin kooli minnes ise ka lendu minna ja isegi kooli lähedal oli üks pisike puu ära murdunud.
Esimene seminar oli siis sisehaigused, kus meid raamatukokku saadeti tööülesannetele vastuseid otsima. Hiljem rääkisime neist klassis ja siis ütles õppejõud veel seda, et esmaspäeval on ainult ettekanded, kes selleks päevaks ette valmistavad, kolmapäeval töö ja siis see seminar pärast tööd jääb ära. Noh, muidu peaks olema töö ja neeruhaiguste seminar, aga õppejõud mõtles, et laseb meid varem jõule nautima, kuigi enne nahahaiguste loengut jääb siis päris suur auk, aga teisest küljest saaks ma juba kuskil kahe ajal või nii ära, kui ma selle õhtuse loengu üle lasen. Kuna loengud kohustuslikud pole, siis ma tõesti ei viitsi kaks tundi niisama passida ja siis kuueni loengus istuda. Tõenäoliselt lasengi üle, sest siis ma ei peaks enda arvutit ka kaasa võtma. Siis pärast sisehaigusi tulid teadustöö alused, kus ma reaalselt tukkusin, sest minu arvates on see üks mõttetu aine, kuigi noh... kui seda ka poleks, siis ei teeks ilmselt keegi oma lõputööd ära. Vähemalt ma ei usu, et pärast lõputöö tegemist mul edaspidi nende teadustöö alustega midagi teha on :D
Teadustöö alustest sai juba poole kahe paiku minema ja siis sõitsin buss number kolmega kesklinna ning passisin mõnda aega bussijaamas, sest minu bussini oli aega. Bussijaam oli rahvast täis ja polnudki praktiliselt kuskile istuda, nii ma siis lihtsalt kõndisin ringi ja enda platvormi juurde läksin kuskil 14:20 või nii. Noh, siis juhtusin selle bussijooksu sõidu ajal veel aknast autoavariid nägema - Näkile jõudes vaatasin juba eemalt, et tuletõrjeauto seisab keset teed ja buss ka seisab selle pärast ja tükk aega mõtlesin, mis on juhtunud. Mööda sõites alles nägin ühte täiesti sodi esiotsaga autot ja tuletõrjujad kogu seda risu ümbert ära koristamas. Loodan, et kellegagi midagi väga hullu vähemalt ei juhtunud, sest inimesi seal autos olevat ei paistnud. Ei teagi täpselt, mis juhtus. Igatahes läks see buss ka läbi Peedu, sest vastasel juhul ma enda maja ees maha poleks saanud. Õnneks polnud tagasi sõites tee enam kinni, sest see suur murdunud puu oli vahepeal ära koristatud, kuigi metsa all oli neid murdunud puid veel omajagu. Igatahes pole mul rohkem enam midagi rääkida, nii et vaatan TVD ära ja hakkan koolitööde ja kliinilise keemiaga tegelema. Teie aga kuulake laulu ja olge chillid! :)
Miks just see lugu: Just siis, kui ma pole juba pikka aega seda bändi kuulanud ja isegi empekas nende lugusid skippima olen hakanud, üllatavad nemad uue looga, mis mulle kohe meeldima hakkas. Noh, juhtumisi leidsin selle siis, kui vend seda kuulas ja ma esialgu seda laulu üldse mingiks Daughtry lauluks pidasin, olles üllatunud, et mu vend Daughtryt kuulab :D :D :D Igaks juhuks küsisin muidugi üle ja kui kuulsin, et Skillet, siis ma olin nagu... hmm oli ka aeg, et nad mõne uue laulu teeks.
2. Tee kirurgia töö vähemalt B peale (PÖIDLAD PÜSTI!!!)
3. Blogipost
4. Lõpeta teadustöö aluste iseseisev töö
5. Katsu farma referaati vormistama hakata + PowerPoint
6. Ürita geneetika PowerPointi alustada
7. Kui jõuad, koosta kliinilise keemia slaidide põhjal konspekt
To-do list homseks:
1. Ela päev üle
2. Katsu 14:35 bussile jõuda
3. Blogipost
4. Õpi kliinilist keemiat
Hello, my dearies! Tänane to-do list sai küll pikk, aga ometi olen jälle ainult kolm punkti sealt ära täitnud. Noh, teist punkti ei saanud ma veel täidetuks lugeda, kuna töö hinnet ma hetkel ei tea, aga loodan, et varsti saab selle ka teada. Igatahes väga raske ei tundunud ja päris paljud olidki valikvastustega küsimused. Punkt kolme täidan hetkel ja punkt nelja sain täidetud koolis, kui olin kirurgia töö lõpetanud ja farma loenguni oli veel aega. Nii, kui selle posti lõpetan, hakkan kolme viimase punktiga tegelema, kuigi ma ikka ei tea, palju ma reaalselt neist midagi täna valmis jõuan. Mida ei jõua, virutan homse peale. Täna pidin järjekordselt poole kuuest üles tulema ja sama kohe järgmise nädala alguse kolme kõige hullema päeva kohta. Ma kardan, et olen jõuludeks niimoodi zombie valmis :D Kohe kell kaheksa hommikul oli siis töö ka, aga noh, sellest ma juba rääkisin. Järgmine oli farma loeng, kus räägiti südamehaiguste ravimitest ja õnneks sain ma seekord enne loengut konspekti, niisiis tegin vaid märkmeid ja üritasin kuulata. Sellele järgnes neuroloogia loeng, kus ma ära pidin lihtsalt surema, sest õppejõud rääkis nii aeglaselt ja sellise hääletooniga, et uni tuli peale ja loeng venis nagu tatt. Ma ei kujuta ette, mis seminarides veel saama hakkab, aga õnneks oli tal piisavalt inimlikkust, et mitte meile veel ühte iseseisvat tööd virutada, sest järgmine nädal on niigi hullumaja ja neuroloogia seminar on juhtumisi kolmapäeval, sellel kõige hullemal päeval. Pärast neuroloogiat tuli sisehaiguste loeng, kus õnneks õendusplaanist pääsesime ja see oli ka rohkem loenguvormis. Nii mulle sobib :)
Natuke pärast poolt nelja sai seminar läbi ja siis sõitsin buss number kolmega kesklinna, enne kui poole viiese bussiga koju läksin. Buss tuli kohe bussijaamas täis ja ma kartsin, et jään püsti seisma, aga õnneks ei jäänud, vaid sain mingi tagumise koha. Elvasse jõudes õnnestus mul samas bussis muidugi helkurit pidi istme külge kinni jääda, kui maha hakkasin minema ja nii jäingi oma kallist helkurist ilma *nuuks* :'( Nüüd peaks vist uue helkuri endale muretsema, kuna trahvi ka saada ei taha. Noh, nüüd tuleb vist see post lõpetada, sest rohkem mul rääkida ei ole ja mida rohkem ma neid iseseisvaid töid täna tehtud saan, seda rohkem jääb aega esmaspäevaks kliinilist keemiat õppida. Laulukest ma panna ei viitsi, so deal with it, muidu olge chillid! :)
2. Tee kirurgia töö vähemalt B peale (PÖIDLAD PÜSTI!!!)
3. Blogipost
4. Lõpeta teadustöö aluste iseseisev töö
5. Katsu farma referaati vormistama hakata + PowerPoint
6. Ürita geneetika PowerPointi alustada
7. Kui jõuad, koosta kliinilise keemia slaidide põhjal konspekt
Jou! Vot eriti pikka konspekti ma täna lubada ei saa, aga no üritame. Niisiis on tänasest to-do listist tublisti kolm punkti juba täidetud ja neljandaga hakkan veel tegelema. Ma juba imestan, mitu punkti ma homsest to-do listist täidetud saan, sest see on juba palju pikem ja päris palju on teha ka. Mul pole vist varem nii hullumeelset kahte nädalat olnudki, aga eks ma ootan juba järgmist kolmapäeva, et see õudus läbi saaks ja mina jälle leboks saan end lasta. Noh, täna ärkasin siis poole kuuest, kuigi hea meelega oleks veel edasi maganud. Õnneks polnud väljas külm, nii et bussi polnudki nii hull siis oodata, kuni see lõpuks ette sõitis. Esimene oli siis sisehaiguste seminar, kus me tegime jälle seda õendusplaani, kuigi kopp on päris korralikult neist ees. Siis tuli geneetika loeng, kus ma ka väga kuulata ei viitsinud, aga vähemalt sai varem minema ja ma jõudsin buss number 24 peale. Kusjuures need tulid nii lahedalt, sest nad olid enam-vähem ühel ajal - 24 ees ja 5 järel. Kuna 24 läheb kesklinna kiiremini kui 5, mis sõidab 20 minutit, siis läksin 24ga ja loomulikult tuli kontroll peale :D Kesklinnas olin enne 12 juba ja kuna mul oli vaja rahast lahti saada, käisin poes, kust endale päris korralikult magusat ostsin, sest magus aitab mul õppida ja nii ei pane ma vähemalt konspekte kohe kinni, kui üle viskab. Martsipani sõingi juba ära, aga mul on veel Milka Oreot (mis mul muideks täna Tasku Rimist soodusega õnnestus saada!!!! :)) ja Geisha küpsiseid. Kuna mul aga polegi midagi rääkida, siis nii lühikeseks see tänane post jääbki. Ah jaa... laulu võite kuulata. Muidu olge chillid! :)
Miks just see lugu: Ja veel üks lugu One Republicu uuelt albumilt. See on selline rahulikum ja just sellepärast mulle see lugu meeldibki, et ta on mõnusalt rahulik. Kusjuures ma mõtlen, et peaks endale mingi playlisti koostama, kus ongi kõik laulud, mis aitavad seda vähest motivatsioonikübekestki hoida, sest see lugu läheks kohe kindlasti just sellesse playlisti.
Hei! Nagu näha, suutsin ma tänasest to-do listist koguni kolm punkti ära täita ja neljas läheb kohe-kohe täitmisele, ehkki see kordub ka homses to-do listis. Muide, ma ei teadnud, et see justkui mingit pisikest motivatsiooni mu motivatsioonilanguse korral aitab hoida, aga järelikult on neist to-do listidest midagi kasu ka :) Vot mis ägedad mõtted vahepeal mul magada ei lase! Täna öösel magasin aga hästi ja ärkasin nii poole seitsme paiku ja läksin siis pead pesema. Mind pani juba teist päeva ahastama see, et vaatan riidekappi, et sobivaid riideid leida ja ikka pole midagi selga panna. Tüüpiline naiste probleem. Siis sõin natukene ja varsti hakkasin end juba bussi peale sättima. Päris külm oli täna ja selleks ajaks, kui buss viimaks tuli, ei tundnud ma oma varbaid. Tartusse jõudes oli muidugi veel külmem ja nii jõudsin ma üsna kiire kõnnitempo juures kooli, kuigi mõttes kirusin valgusfoore, sest ma pidin punase tule taga ootama ja lõdisema, kui Maarjamõisa kandis ristmikku hakkasin ületama.
Esimesed kaks seminari olid siis sisehaigused, kus hakkasime rääkima seedeelundkonna haigustest ja vaatasime mitu filmi ka ära. Teise sisehaiguste seminari lõpus räägiti reflukshaigusest ja mida selle korral süüa ei tohiks ja just siis tuli mul friikartulite isu. Kuna keset päeva oli jälle mingi tunnine auk, siis läksingi kohvikusse ja tellisin jälle endale friikad. Koolis on need ikka tõsiselt nämmad ja kaste on ka päris hea... sootuks paremad friikad kui mäkis. Siis jäi ikka aega üle ja nii passisin nii pool tundi arvutiklassis, sest enda arvutit ma täna kaasa võtta ei viitsinud. Siis tuligi kirurgia seminar, kus teemaks oli ortopeedia ja nii saime mingid tekstid, mida pidime teistele tutvustama. Jeeh, klassi ees rääkimine... Siis Birgit, Ilja ja Eiko tegid meile väikse näitemängu ka ehk siis Birgit oli patsient ning Eiko ja Ilja olid õed, kes teda küsitlevad ja räägivad talle operatsioonist. No nalja sai sellega :D Lõpetuseks näitas õppejõud veel kahte filmi ja tegi meile pisikese ristsõna, kusjuures ristsõnu võiks tõesti rohkem olla, mulle nad meeldivad. Lisaks rääkis ta paar sõna veel neljapäevasest tööst ja ütles, et enamik küsimusi on valikvastustega, mis tähendab, et see ei saa väga hull olla, kui tema ka mingeid alt tõmbamise küsimusi ei pane. Feel like playing Bingo, huh? Nii poole neljast lasi õppejõud meid ära ja nii sain mina tükk aega buss number kolme oodata ja lõdiseda, aga seekord ei jäänud varbad enne bussi saabumist tuimaks :D
Kui jõudsin kesklinna, sain Itilt sõnumi ja siis kõndisingi kohe bussijaama, kust ma ta varsti ka üles leidsin. Siis saime päris tükk aega rääkida ja hävitasime kahepeale Iti krõpse ka, mida ta ära ei jõudnud süüa. Mul on siiamaani krõpsulõhn juures ja ma tunnen seda päris korralikult :D :D :D :D Noh, seekord juhtus nii ka, et meie bussid jõudsid õnneks enam-vähem ühel ajal ette ja siis jätsimegi hüvasti. Minu buss tuli päris korralikult täna täis... osa inimesi jäi veel tükiks ajaks isegi seisma, kuigi minul õnnestus mõnus aknaalune istekoht leida :D :D Elvasse jõudes oli ka külm, kuid lund oli hakanud sadama ja ma miskipärast eriti nautisin seda. Ma ei tea, mul mingi hull Christmas spirit vist peal praegu või midagi, aga lumi tundub külma, märja ja vastiku plöga asemel nunnu koheva valge maad katva vaibana. Noh, ja nüüd vist polegi enam täna midagi rääkida, nii et nagu lubatud, panen laulukese ja lõpetan. Tuleb ju enda to-do listi neljas punkt ka ära täita, sest need kirurgia materjalid on sitaks mahukad ja ma tahaks töö vähemalt B saada neljapäeval. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Selle otsa sattusin ma juhuslikult nädalavahetusel, kui tahtsingi enda playlisti jälle päris korralikult täiendada. Okei, Royals oli juba täiega hea laul ja kui seda huvi pärast kuulasin, hakkas isegi see meeldima, Mõnusalt chill lugu lihtsalt, kuigi peaks mingi päev kätte võtma ja kõik Lorde lood ära kuulama :D
2. Katsu enda tagumik vähemalt poole viieks bussijaama ajada
3. Tee järjekordne blogipost
4. Õpi kirurgia kontrolltööks
Hei-hei! Mis mõtted ka keset ööd ei tule - nüüd siis iga järgmise päeva alguses praeguse postituse alguses üks pisike to-do list, sest ma mõtlesin, et see on päris lahe :D Eks homme näeb siis, mis sellest to-do listist tehtud saab, sest ma kirjutan sellest ilmselt kohe homse posti alguses. Tänasest rääkides ei maganud ma öösel jälle absoluutselt, sest esiteks oli mul palav ja teiseks kummitas mind see Miley Cyruse We Can't Stop, mida ma isegi kuulanud pole viimasel ajal ja mida ma tahaks enda empekast üldse ära kustutada, sest see lugu käib närvidele. Kuna ma ei maganud peaaegu üldse, siis ronisin ikka pool kuus välja ja tundsin, et energiat jääb ülegi ja tuju miskipärast täiega laes, ehkki peaaegu võimatu oli endale täna riideid leida. Välja läksin kuskil 6:20 ja nägin, et väljas on täielik talve võlumaa - maad katab valge lumevaip ning seda lund sadas juurdegi, ehkki külm oli ka. Noh, ja siis jäi mu buss hiljaks, sest see, mis pidi tulema 6:40, tuli 6:50, aga sellest hoolimata jõudsin kooli õigeks ajaks.
Kuna esimene oligi sisehaigused ja seal oli südamehaiguste peale kontrolltöö, vaatasin kergelt veel konspekti, enne kui klassi läksin ja enda tööd hakkasin kirjutama. Noh, kell kaheksa hommikul unesegaselt kontrolltöö kirjutamine on ikka üks omamoodi värk küll, sest üks küsimustest oli see, et seleta infarkti teket ja ma siis kuidagi üritasin midagi kirja panna, aga ma ei tea, kuidas õppejõud sellest aru saab. Loodan, et see tekst talle väga segane igatahes ei ole. Muidu see töö kõige hullem ei tundunudki. Siis tuli päris pikk vahe ja ma jõudsin selle ajaga isegi söömas käia. Kuna mul tuli kummalisel kombel friikateisu, võtsingi need ja avastasin, et kooli friikad on täiega nämmad. Palju paremad kui need mäki soolaplönnid. Kui ära sõin, läksime Larisaga raamatukokku ja hakkasime farma referaati tegema. Päris palju saime valmis ka ja nüüd põhimõtteliselt olekski vormistamise vaev. Tubli töö :D Siis tuli eripatoloogia loeng, mis täiega venis, aga kust ikka varem ära sai ja ma buss number 5ga kesklinna sõitsin. Seal käisin korraks Taskust läbi ja siis juba bussijaama, jõudsin ilusti 15:25 bussile ja nüüd olengi kodus. Mu toas on täiega mõnus valgus praegu, sest põlevad ainult need jõulutuled :) Hetkel mul aga rohkem millestki blogida ei ole, nii et lõpetan, kuigi laulu panna ei viitsi. Olge chillid! :)
Hello, my darlings! :) Eile küll ei kirjutanud, aga eile üldse selline imelik päev ka, kui ma oma silmad alles kuskil 13:36 avasin. Ega ma midagi erilist ka ei teinud. Täna ärkasin 7:15 ja siis kohe pessu ning sõin hommikuks veel selle viimase kartulipudru ära, sest muud polnud võtta. Siis istusin veel mõnda aega niisama ja seejärel kobisin bussipeatusse. Seal oodates sadas lund ja miskipärast meeldis mulle täiega vaadata, kuidas need valged helbed asfaldile langevad ja selle justkui valge vaibaga kataks, lisaks tekkis veel hull jõulutunne. Nii imelik kui see ka ei oleks, ootan ma see aasta miskipärast täiega jõule. Siis mingi aeg tuli buss ja nii ma Tartu poole sõitsingi. Kooli poole jalutades hakkas lund veel kõvemini sadama ja see sõna otseses mõttes tuiskas mulle näkku, mistõttu oli päris raske neid viimaseid meetreid jalutada, sest ma ei näinud praktiliselt mitte midagi. Kooli jõudsin aga kõvasti varem ning kuna ma enda arvutit täna kaasa ei võtnud, läksin istusin raamatukogus arvutis, kuni tuli aeg alla minna, et farma seminari jõuda. Farma seminar oli täna sitaks lebo - lahendasime testi ja siis tegid kaks mu kursaõde jälle ettekande - kokku kestis see seminar kahe tunni asemel kuskil 45 minutit ja see oli super, et nii ruttu läks. Siis läksin Tehnoloogiainstituudi peatusse ja nägin, et 3 tuleb mingi 20 pärast alles ja 5 sõitis just minema, nii et mul ei jäänud muud üle, kui oma tagumik jälle Soinastesse ajada. Seal sain buss number 1 peale ja siis kesklinna jõudes võtsin raha välja ning käisin Rimis, sest Liis ajas mulle koolis jälle kohukeseisu peale sellega, et ta neid ise enne farma seminari sõi. Lisaks kohukestele võtsin veel valge šokolaadi ja läksin siis bussijaama, kus kohukesed ära sõin ja valgest šokolaadist ainult pool, sest see oli nii magus, et ei kannatanudki palju süüa. Siis koju sain jälle selle pisikese pläriseva bussiga and here I am now. Pärast vist üritan enda iseseisvaid töid alustada, et saaks õppida kontrolltöödeks, kuna need kaks viimast nädalat, mis nüüd tulevad, on täielik põrgu, eks hiljem passin foorumites ka, kuigi tahaks sarjadega ka kunagi edasi minna. Täna vist ei jõuagi, aga ma jõuan nüüd selle posti lõpetada ja siia laulu panna. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Jälle midagi, mida ma juhuslikult kuulma sattusin ja mis mulle kohe meeldima hakkas. Okei, tegelikult One Republic on mulle alati meeldinud ja tore, et neil ikka uusi lugusid on. Seda siin on aga mõnus sõidu ajal või kuskile kuulata ja ta on päris hea rütmiga ka :D
Tervist! Eilne päev polnud minu jaoks küll kõige parem, kuid tänane jätab lihtsalt emotsioonituks. Ma ei tea, nii imelik päev on olnud kuidagi. Ärkasin siis poole seitsmest ja kuigi arvasin, et magan nagu nott, oli juba teine öö nii, et ma ei saanud magama jäädagi. Ma ei tea, mis toimub, aga tahaks nagu sügavalt ikka magada, mitte nii, et äratuskell juba heliseb ja mina ikka vähkren ja mõtlen sajale asjale, mis pähe hüppavad. Äratuskell helises täna siis nii poole seitsme paiku ja siis käisin pesus. Siis sõin ja tegin muid hommikusi toimetusi, kui enne poolt kaheksat välja läksin, et bussile jõuda. Mu buss läkski siis pool kaheksa ja nii poole üheksaks olin koolis. Esimene oli siis teadustöö aluste seminar, milleks ma eile poole ööni neid teadusartikleid otsida ja muidugi pidi see õppejõud siis just mind küsima. Yeah, guess I could be that lucky ja ma kunagi ei taha olla see õnnelik, keda kõik küsivad... täna see just juhtus :D Siis tuli kirurgia praks, kus puhastasime haavu ja avasime mädapaiseid. Mädapaised tegi õppejõud meile muidugi kummikinnastest, millelt ta sõrmed ära võttis, need kõrvitsamoosiga täitis ja siis meile külge pani, et teised saaksid neid avada. See oli suht vahva, sest nalja sai palju, kui see moos eriti suure survega välja juhtus purskama pärast skalpellitorget :D Muidugi viis tuju alla see, et viimase nädala peale lükati meile veel üks iseseisev töö - kirurgias vaja jälle kasvajatest esitlus teha -.- nagu viimane nädal juba piisavalt hullumaja poleks... no tänud -.-
Kirurgia lõppes kuskil ühe paiku ja siis tuli sisehaiguste praks, kus me tegime EKG-d. Tegelikult poleks ma pidanud sinna minema, sest sain haiglas EKGd küllalt teha, aga kuna ma kunagi ei mäleta, kuhu mis värvi elektood läheb ja kuidas need panna, siis otsustasin, et lähen õpin veel. Alguses siis õppejõud lihtsalt seletas ära, kuhu millised lülitused lähevad ja siis saatis ta meid välja, et kaks paarikest saaksid üksteise peal EKGd teha, kuna noh... seal peab riided ära võtma. Umbes poole tunni pärast tuli meie kord ja mulle tehti EKGd siis esimest korda, sest mulle pole varem seda tehtud. Kui kursaõele tegin, sain ise ka paremini aru, mis kuidas panna ja kuidas teha ja noh, lihtne tegelikult. Kuskil poole kolme paiku lasti meid minema ja ma jõudsin eriti täpselt buss number 24 peale, millel 5 ka kohe muidugi järel. 24ga saab lihtsalt rutem kesklinna ja tavaliselt käib see harvem. Siis poodi ei hakanud minema, vaid läksin kohe enda platvormi juurde, et 15:25 bussile jõuda ja noh, nüüd olen siis kodus ja panin just OTH ja SPNi endale laadima. Ilmselt vaatan neid ja olen foorumites ja täna olen veel kaua üleval ka, sest homme on vabaaaa :D Praegu aga lõpetan, nii et olge chillid... laulu ei viitsi panna :D
Ja ongi kätte jõudnud detsember! See on mu blogis vist detsembrikuu esimene post, aga kui eelnevatest päevadest rääkida, polegi midagi erilist neist siia kirja panna. Noh, tänase kohta ei saagi ma öelda, et ärkasin, sest ausalt öeldes ei jäänud ma terve öö magama. Kui avastasin, et pole ikka veel magama jäänud, helises juba äratus ja ma olin nagu oh no :D Siis sõin hommikuks maisihelbeid piimaga ja otsisin riided. Kui aeg lõpuks nii kaugele jõudis, et minema hakata, siis oli küll väljas ikka megakülm tuul ja paras liuväli veel ka. Miinuseid polnud üldse palju, kuigi tundus küll, nagu oleks -10 vähemalt. Eks niimoodi jalutasin siis Tartu jõudes kooli ja kohe esimene oligi nakkushaiguste loeng, kus pidi see kontrolltöö olema. Kui te tahate teada, kuidas mul see kontrolltöö läks, siis ma ütlen ainult seda, et äärmiselt sitasti. Sain E ja see oli mulle pettumus, sest töö raske ei tundunud ja ma ei saanudki aru, mis nii valesti sai minna. Päris paljud kukkusid läbi ka, kuigi oleks ise ka tahtnud läbi kukkuda, et äkki järgmise korraga töö vähemalt hea hinde peale teha. Siis tuli farmakoloogia loeng, kus räägiti köharohtudest ja noh, polnud midagi väga uut. Pärast farmat tuli kirurgia seminar, kusjuures seda ma ka just selle ettekande tõttu ei oodanud. Nimelt tuli reedel kiri, et tänaseks kirurgias ka vaja veel mingi väike esitlus teha ja noh, see tegi juba üsna tigedaks, sest meil läheb nüüd niigi tihedaks ja kõik tähtajad aina lähenevad ja need tähtajad veel kuhjuvad... ja... ühe sõnaga - HULLUMAJA.
Igatahes sai see esitlus tehtud ja nii mõndagi koledat pilti ning videot mädapaisete avamisest saime ka näha. Endal läks ka süda kergelt pahaks, aga õnneks oksendama veel ei jooksnud. Pärast seda seminari tuli sisehaiguste seminar, kus me lõpuks oma hingamiselundkonna peale tehtud kontrolltöid näha saime. Noh, minu töö tegi küll tuju veidi paremaks, sest sain A ja punktisummaks 14,3/15,3st. Juurde oli märgitud ka protsent ja see oli 93%. Poleks ma ühe küsimusega alt läinud, oleksin võinud maksimumi saada :D Siis kuulasime ära veel Kärka ja Eiko ettekande leukeemiast ja vabad me siis olimegi. Arvasin, et ei jõua buss number 3 peale ja pean 24ga kesklinna sõitma, aga sellele esimesele jõudsin ikka nii täpselt, et pidin ikka natuke seda ootama. Kui hakkasin kesklinnas maha tulema ja end püsti ajasin, läks mu pilk juhuslikult bussi tagumistele ridadele ja seal märkasin ma kutti, kes nägi välja täpselt nagu Brant Daugherty ja ta vaatas mind korraks :D sai vist aru, et jõllitatakse :D Nii naljakas on tegelikult see, et ma näen igal pool kedagi, kes näeb välja nagu keegi :D Noh, siis läksin Taskusse, sest mul oli vaja sularaha, kuna vastasel juhul poleks ma saanud koju sõita. Siis läksin juba bussijaama ja kuna ma ei leidnud kohta, kus istuda, mõtlesin, et passin väljas enda platvormi juures.
Ühel hetkel sõitis poole viiene buss ära ning ma nägin läbi bussijaama akna üht punast mütsikest ja mida rohkem ma vaatasin, seda rohkem mulle tundus, et ta luges raamatut ja ma hakkasin üha enam juba selles veenduma, et see punane mütsike on Iti. Sellega meenus mulle ka mingi lause tema blogist (kahju, et see nüüd kinni on), et kui me bussijaamas kedagi punase mütsi ja pruunika mantliga raamatut lugemas näeme, on see tema... või mingi taoline lause tal seal kunagi igatahes oli :D Mõtlesin alguses sõnumi saata, et ta välja tuleks, aga leidsin, et parem mõte on ise bussijaama minna ja see punane müts oligi Iti. Istusin siis tema juurde ja natuke saime rääkida ka, kuni vaatasime, et kellegi buss on ees ja peaks välja minema. Tegu oli siis minu bussiga, mis isegi Iti bussist varem täna ees oli. Kusjuures selliste kohtumiste puhul on naljakas see, et tundub, nagu oleks nii palju rääkida, aga lihtsalt ei jõua kõike juttu ära rääkida, sest bussid meie taga ei oota :D Koju tulles avastasin siis, et olen üksi kodus ja nüüd teen ilmselt teadustöö aluste iseseisva töö ära, et ülejäänud õhtu jälle foorumites ja sarjade seltsis veeta. Praeguseks aga lõpetan ja laulu otsida ei viitsi. Olge chillid! :)
