Wild Child

HOIATUS! SISALDAB SPOILEREID!

See on siis film ühest ärahellitatud teismelisest tüdrukust nimega Poppy Moore (Emma Roberts), kes saadetakse Inglismaale internaatkooli. Uude kooli saabudes ei saa ta mitte kellegagi läbi ega järgi kooli sisekorra eeskirju. Tuletõrjeõppuse ajal kohtub Poppy direktriss Kingsley (Natasha Richardson) poja Freddiega (Alex Pettyfer), keda selles koolis õppivad tüdrukud tegelikult sebida ei tohiks. Hiljem lähevad Poppy ja üks tüdrukutest, Harriet (Georgia King) kakelma ning Freddie teeb neile üsna flirtiva kommentaari, mis muudab Harrieti armukadedaks. Samas sõbruneb Poppy vahepeal ühe oma toakaaslase Kate'iga (Kimberly Nixon) ja tunnistab talle, et tahab minema saada. Niisiis üritavadki tüdrukud nii teha, et Poppy koolist välja visatakse, aga talle ei saada kuidagi jaole ja nii tulevad tüdrukud järgmisele plaanile - Poppy peab ära sebima Freddie ja vahele jääma. Ta õpib Freddiet tundma ja mõistab, et tegelikult ta ei tahagi enam sealt koolist ära minna. Ühel päeval, kui ta aga Freddiega kohtama läheb, jätab Poppy lahti arvuti oma sõbranna e-mailiga. Tema e-mailidesse häkitakse, muudetakse neid ja lõpuks satuvad need Freddie ja Poppy sõprade kätte, mistõttu Poppy kaotab nii oma sõbrad kui kallima. Siis läheb Poppy külmutusruumi ja paneb seal kogemata midagi põlema, kuid kustutab selle ära ja läheb oma tuppa, et avastada, et see ruum ikka põleb ning Drippy (Juno Temple) on kadunud. Lõpuks selgub, et Drippy oli seal ruumis ja Poppy päästab, kuid Freddie leiab järgmisel päeval tema välgumihkli ja tagastab selle, olles endiselt vihane. Poppy tunnistab, et tema pani selle ruumi põlema ja ta visataksegi peaaegu koolist välja, kuni tuleb välja, et nende e-mailide ja ka selle ruumi süütamise taga oli tegelikult Harriet... ja aitab, rohkem edasi ma ei räägi.

Seda filmi tahtsin ma juba ammu vaadata, kuid tegin seda alles täna. Näitlejatöö üle ei andnud nuriseda ja selliseid kohti oli ka päris, kus ma lihtsalt südamest naersin. Samuti oli seal parajalt romantikat, ent õnneks ei läinud see väga läägeks. Poppy oli minu meelest alguses hull pube, aga filmi jooksul läks ta kõvasti normaalsemaks ja lõpuks mulle isegi meeldis ta. Ta oli nii lahe. Äge oli kuulata ka seda, kuidas kõik teised peale Emma Robertsi briti aktsendiga rääkisid. Selline mõnus film :)