Two Down, One To Go

Hei-hei! Jälle leidsin koolis võimaluse blogiposti alustada. Täna ärkasin nii poole seitsme paiku, kuid isegi, kui ma teadsin, et täna on arvutusülesannete peale arvestus, suutsin olla kummaliselt rahulik, kuigi teised olid juba kohale jõudes täiega närvis. Aga noh, kui veel hommikust rääkida, siis on loogiline, et ma sõin ja ma sõin just nimelt magusat, et end paremini käima tõmmata ja mul mõte arvutusülesandeid lahendades liiguks. Bussi peale läksin poole kaheksa ajal ja seal kohtusin Eliisega, kelle kõrvale ma istusin ja me terve tee juttu rääkisime. See sõit läks kuidagi eriti kiirelt ja Eliiset oli tore üle pika aja näha :) Tartusse jõudes tulin maha Kaare peatuses ja siis kooli. Panin kitli selga ning tegin patsi ja siis läksin ühika neljandale korrusele ning vaatasin arvutusülesanded veel üle. Noh, töö ise oli tegelikult täiega lebo ja ma sain läbi ka :) Nüüd on mure veel reede pärast, sest ma tean, mis sinna arvestusele tuleb ja mul on seal veel nii mõnedki nõrgad kohad. Loodan ainult, et teen esimese korraga ära :)

Pärast praksi tuli kliinilise keemia loeng, aga siis suutsin ma ruumidega segadusse sattuda, sest ei teadnudki, kas on 011 või 020. Lõpuks tuli Ingel ja tema arvas ka, et 011, aga seal oli 3. kursus ja siis oli ikkagi 020. Noh, loengu algus läks kiiresti ja kõvasti nalja sai ka, aga lõpp jäi jälle venima. Pärast loengut läksin buss nr 5 peale, mis täna tuli nii täis, et ei saanud mahagi ilma trügimata minna, kuid kesklinna jõudes jooksin bussijaama. Seal andis ikka natuke passida ja mõelda, kuid positiivne oli see, et mu buss tuli ette siis, kui see kiirbuss lahkus. Kuidagi imelik oli näha, et täna nii vähe inimesi peale tuli, kuigi tavaliselt on sellisel kellaajal just see buss suht täis. Kui ma võtsin empeka, siis tuli mulle meelde just see tunne, mida keegi ükskord kirjeldas - tahaks nagu midagi kuulata, aga samas ei taha ka. Minuga täpselt nii oligi ja ma ei teinudki muud kui skip, skip ja skip, kuni playlist päris algusesse läks ja Jason Walker kõige kuulatavam tundus, sest olin (ja olen praegugi) väsinud ning tahtsin lihtsalt midagi ülirahulikku. Nii, lühike see tänane post sai, aga ongi aeg siia ka lauluke panna ja lõpetada. Hiljem vist hakkan reedeseks arvestuseks oma materjale üle vaatama, aga praegu ma pigem puhkaks natuke ja oleks niisama arvutis. Nüüd aga aitab minu mulast, nii et olge chillid! :)

Miks just see lugu: Nagu ma juba mainisin, olen hetkel täiega väsinud ja seega läheb mulle peale rahulikum muusika, kuid kui ma mõtlesin ühele rahulikule loole, millega tänane postitus lõpetada, siis tuligi just see kohe esimesena mõttesse. Muidugi kuulasin seda eile või üleeile ka ja just selle loo järgi sai mu eilne blogipostitus pealkirja ning paar rida sõnu eilse pildi all on ka just sellest laulust, sest need olid mulle lihtsalt inspiratsiooniks ja on ilmselt edaspidigi :)