And My Hope Still Scrapes the Sky

And my hope still scrapes the sky 

Like all these buildings I will try 

To leave the world behind until my head is clear

Draw a new skyline... and change my atmosphere

Hello! Ja järjekordne nädalavahetus ongi möödas ning käes on septembrikuu viimane päev. Phew, läks ruttu. Nädalavahetus möödus mul jälle sarjade seltsis ja PLLi 4. hooajaga olen 9. osa juures, mis tähendab seda, et järje peale saamiseni on nii 3 osa veel. Samas OTH ja SPNi 3. hooajaga olen täpselt poole peal. OTHs oli üks täiega lahe osa, kus oli Fall Out Boy ja nad mängisid Dance Dance'i, mis on nende lugudest üks mu lemmik. Palju nalja sai ka SPNis, kuigi mind üllatas, et see 3. hooaeg nii lühike on - ainult 16 osa. Ja seal oli Colin Ford, kes mängis pisikest Sami ja ta oli täiega armas, mul olid tõsised aww-hetked siis :D Aga kui tänase juurde minna, siis voodist ajasin end püsti hommikul kell pool kuus, olles venna peale endiselt tige, et ta minu ja õe toast tooli minema viis ning kohe raius nagu rauda, et see on nüüd tema oma. Prsh, ta on ikka täielik tõbras mõnikord, vabandust väljenduse pärast. Noh, hommikuks sõin ma kolm võileiba, kuigi mul tuli meelde, et mul oli eilsest ka küpsiseid, aga siis oli kell juba liiga palju. Kuskil natuke enne poolt seitset hakkasingi jaama kõndima vaid selleks, et näha, et buss jälle hilineb. No mis toimub? Tavaliselt on need bussid ikka kõvasti varem ees. Kooli jõudes panin selga kitli ja siis ühika neljandale korrusele, kuna pidi toimuma esimene desmurgia praks. Noh, sellega juhtus nii, et õppejõudu ei tulnudki kohale ja siis jäi see praks ära, kusjuures ära jäävad ka homsed ja kolmapäevased praksid, mis tähendab seda, et homme olen ma kaheni ja kolmapäeval kahe-kolmeni. Tore, saab vähemalt vara koju ja võib-olla ehk enda reedeseks arvestuseks ka õppima hakata, sest homme on arvutusülesannete peale test ja ma parem lahendan needki uuesti läbi.

Kuna desmurgia jäi ära, siis tulin kohvikusse, et tänast blogiposti alustada ja see hiljem jälle kodus lõpetada. Siis sai veel mõnda aega niisama netis istutud, kuni viimane patoloogi loeng tuli ja paistab nii, et pärast praktikat tuleb kohe õppima ka hakata, sest see suur patoloogia töö pole enam kaugel. Pärast patoloogiat saime aga Anni, Karolini ja Evaga kokku, sest me pidime täna veel meditsiinilaborisse õppekäigu tegema ja praksis arutasime, kes kuidas saab. Kuna Eval, Oksanal ja paaril kursaõel olid veel autod, siis saigi seekord paika pandud nii, et mina, Anni ja Karolin läheme Evaga. Sõitu alustasime veidi enne ühte ja siis jättis Eva auto kaupsi parklasse. Anni ja Karolin läksid veel šoppama, meie Evaga aga seadsime sammud juba raekoja platsi poole, sest labor, kuhu me minema pidime, asus Gildi tänaval polikliiniku majas. Kuna meil oli ikka kõva ajavaru ja Eva tahtis kommi, siis läksime sinna Kalevi šokolaadipoodi, kus ma muide esimest korda käisin. Juba sisse astudes lõi ninna mõnus šokolaadilõhn ja see tundus üldse kuidagi väga mõnus kohake, kuhu teinekordki minna. Noh, kuna mul oli vaja sõiduraha ja seega nõudis see rahast lahti saamist, ostsin endalegi sealt mingid lahtised pralineed ja Komeedi komme, mida ka muide lahtiselt seal müüakse :) Ostud tehtud, läksime siis polikliinikusse, kus sai mõnda aega lihtsalt passitud ja siis lõpuks kolmandale korrusele mindud, kus õppejõud meid juba ootas.

See väike õppekäik oli vastavalt minu ootustele ikka väga huvitav ja ma sain päris palju targemaks. Õppejõud tegi isegi nalja, et viimane aeg ümber mõelda ja bioanalüütikuks õppima hakata, aga ma arvan, et jätkan ikka oma õeõpinguid. Samas olime me esimene grupp sellel aastal, aga hea, et vähemalt pärast praktikat või novembris kuskil ei pea minema hakkama, sest november tuleb masendav - viimati, kui vaatasin, oli iga nädala peale mingi arvestus pandud -.- Kui õppekäik läbi sai, olin kerges segaduses, kuhu Gildi tänavalt minna - kas otse edasi või pöörata paremale. Pöörasin paremale ja jõudsin juba tuttavamasse kohta ning pärast seda ka bussijaama, kuigi kartsin, et jään 15:25st ka maha. Noh, igatahes enne kui sain oma platvormi juurde ootama minna, tundsin vetsuhäda (vajalik info :D :D) ja lootsin ära käia Tasku WC-s, kuid see oli rikkis ja nii olin sunnitud seda bussijaama tasulist WC-d kasutama. Nagu ikka, tulevad WC-s huvitavad mõtted ja seda selgi korral, kui ma leidsin, et tasuline WC on ikka üks paganama hea viis äri teha - küsid inimestelt teatud summa raha selle eest, et nad saaksid oma ihuhädad rahuldatud ja rikastud selle arvelt. Pole paha, mis? :D Igatahes sain lõpuks platvorm number kümne juurde ja seal ootasin ikka tükk aega, enne kui buss tuli. Nagu ikka, läks sõit kiiresti ja nüüd olen lõpuks kodus oma koolis alustatud blogiposti lõpetamas. Kuna homme on arvutusülesannete test, siis ma arvan, et hakkan nüüd heaga neid uuesti läbi lahendama ja kui aega jääb, olen niivõrd-kuivõrd foorumlane ka. Praegu aga kuulake laulu ja minu jutud said räägitud. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest minu arust on see üks Fall Out Boy parimaid lugusid ja ilmselt ka üks neist, mida ma teadsin juba enne OTH-d, seega oli hea seda lugu sarjas kuulda. Samuti oli see tänast blogiposti alustades lugu, mis mulle kohe pähe tuli ja ma teadsin, et täna panen selle lihtsalt siia :)