Music in the Soul Can Be Heard by the Universe

Selle sain mälestuseks koju kaasa. Minu veri :P

Ja selline on praegu mu käsi

Heia! Pildid on täna päris verised, aga ma varsti räägin neist ka lähemalt. Ärkasin siis pool kuus, kuigi seda kellaaega nimetan ma ajaks, mil karjanaised lehma lüpsavad. See selleks. Siis sõin ja panin juuksed kinni, arvutisse hommikul ei jõudnud. Varsti läksin bussi peale ja kaheksaks olingi Tartus. Päev algas siis kriisipsühholoogia viimase seminariga ja ma olen ikka nii õnnelik, et see nüüd läbi sai, sest see oli hullult igav. Siis tuli patoloogia loeng, kus ma hoolega konspekteerisin, aga arvuti ikka tühjaks sai. Siis tulid sisehaigused ja pärast seda õendustoimingute praks. Seal siis räägiti põiekateetrist ja näidati, kuidas seda panna, kuid see oli minu jaoks juba palju keerulisem, pluss veel steriilse laua katmine. Vajab ilmselt harjutamist. Siis tegime kursaõega teineteise peal vereproovi, sest eile ei jõudnud. Kuna ma tundsin, et mul käed värisevad, lasin tal endalt kõigepealt võtta, kuigi siis kartsin ma seda, et ta teeb mulle haiget. Tegelikult kõige hullem polnudki ja vere sai ka ilusti kätte, nagu pildilt näha. Selle vereproovi sai mälestuseks koju kaasa võtta ja kui ma selle esimest korda kätte võtsin, oli see soe. Freaky. Noh, siis oli minu kord temalt verd võtta ja tal hakkas purskama, kui ma nõela sisse torkasin. Katsutisse ei tulnud midagi, aga ma ei hakanud rohkem surkima ka, sest tal hakkas paha ja siis ta pikutas mõnda aega, kuni õppejõud ta lihtsalt ühikatuppa tagasi saatis, sest tema elab ühikas. Mis mu käesse muidu puutub, siis hetkel annab see tunda, aga ma loodan, et väga sinine pole, kui plaastri ära võtan :D 

Pärast praksi läksime siis Railiga koos koolimajast välja, tema läks rattaga, mina tahtsin bussiga kesklinna saada. Mõtlesingi, kas 3 või 5, aga kuna 5 sõitis reaalselt otse nina alt minema, läksin tehnoloogia instituudi juurde buss number kolme ootama. Mingi hetk tuli sinna veel Kata, kellel oli biomeedikumis anatoomia läbi saanud, siis saime natuke rääkida, kuni 11 tuli ja isegi Gerda mulle veel tsau jõudis öelda, kusjuures ta hiilis seekord nii märkamatult ligi. Gerda läks aga üheteistkümne peale ja me Kataga jäime kolme ootama. Sinna tuli hullult palju rahvast. Kusjuures rääkides ei saanud ma arugi, kui ruttu ma kesklinna jõudsin. Seal läks maha ka Kata, kes pidi loengusse minema ja siis mina läksin Taskusse, et endale midagi süüa osta, sest olin näljast nõrkemas. Kuna saiakeselett mulle huvi ei pakkunud, võtsingi juustumuhklid, kaks kohukest ja jäätise, koju võtsin pähklid. Vajalik kraam käes, läksin bussijaama sööma ning seekord sain ma veel enne 17:25 bussile istumist reaalselt kõhu täis. Ma pole isegi oma pähkleid veel puutunud :D Noh, homse kohta ei teagi, kas olen üheni või kolmeni, sest tunniplaanis on kaks sama teemaga loengut sama õppejõuga ja ma südamest loodan, et saan ikka enne kolme minema :D Täna tahaks ilgelt PLLi ja SPNi edasi vaadata, aga mu internetiühendus on juba praegu selline, et ei tule vist midagi sellest sarjavaatamisest välja, nii et olen foorumlane ja katsun muid asju siis teha. Nüüd aga lauluke ja rääkida pole enam midagi. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest sellises väsinud olekus, nagu ma praegu olen, on The Scripti eriti mõnus kuulata ja see on üks mu lemmikutest lugudest nende viimaselt albumilt #3. Juhtumisi kuulasin seda täna ka bussis sõidu ajal ja see ongi selline hea rahulik lugu päris nunnude sõnadega :)