Hei-hopsti! Nii, enne kui ma oma tegemistest rääkima asun, räägiksin oma imelikust unenäost, mis mind ikka veel naerma ajab. Niisiis olin sattunud keset PLLi tegevust ja ma olin ühtlasi Hanna, Emily, Spenceri ja Ariaga ühes pundis. Me olime tüdrukute vetsus midagi arutamas, kuni nägime... Noel Kahni. Jah, ta oli tüdrukute vetsus ja hakkas meiega nõmetsema ning ronis kabiine mööda üles, et sealt ülevalt piiluda, kes parasjagu häda teeb, kuid muidugi ei saanud ta ka meie pihta kommentaare loopimata jätta. Ühel hetkel olingi mina see, kellel villand sai ja siis ma ütlesin talle "You're not funny, you're pathetic." Noh, idee poolest oleks see unenägu võinud edasi minna, aga siis helises mu äratuskell. Selle kohta, et pidin pool kümme ärkama, magasin end hästi ja tundsin end ärgates isegi puhanuna. Siis läksin pead pesema ja sõin ning korraks sai ka arvutist läbi käidud, enne kui sammud jaama seadsin ja bussi peale läksin.
Kooli jõudsin kõvasti varem enne seminari algust ja kuna ma arvutit kaasa võtta ei viitsinud, läksin arvutiklassi aega parajaks tegema. Sinna tuli mingi aeg ka Ljups, kellega sai mõne sõna vahetatud, enne kui tema psühholoogiasse ja ma kirurgiasse läksin. Noh, kirurgia seminar oli rohkem nagu loeng ja lõpus pidime paaristööd tegema. Minu paariliseks sattus Kärka, kellega meie koostöö ei näinudki väga paaristöö moodi välja, sest ta ajas mind kogu aeg naerma ja see läks natuke lollitamiseks kätte ära, kuigi õppejõud ei pööranud sellele eriti suurt tähelepanu. Kui kirurgia läbi sai, võtsin gardekast oma asjad ja läksin ühika neljandale korrusele õendustoimingute praksi ootama. Täna siis võtsime üksteiselt verd ja homme ilmselt ka, mis tähendab seda, et mu veenid saavad jälle torkimist. Muidu õpetati seda, kuidas tilgutit panna ja mul tuli jälle esimese korra kohta see päris hästi välja. Lihtne tegelikult.
Kuskil poole kuue paiku sain lõpuks minema ja siis Nooruse peatusse buss number viit ootama, sest ma ei teadnud, kas tehnoloogia instituudist tuleb 3 või 11. Noh, vahet polnudki, sest ma ei pidanud väga kaua ootama. Linnas olin kuueks ja siis läksin Rahva Raamatusse Katat ootama, sest ma pidin talle oma anatoomia konspektid andma ja me pidimegi seal kokku saama. Sai siis seal tükk aega oodatud ja riiulite vahel töllerdatud, kuni Kata täiesti märkamatult kohale ilmus. Andsin talle siis konspektid ja mõnda aega jäime lobisema ka, kuni arvasin, et võiks Rimis ära käia, sest mu viimane toidukord oli hommikul. Võtsin siis kaks peekoni-muna pirukat, ühe Käsnakalle šoksi, Snickersi ja jäätise ning siis läksime juba välja. Sealgi sai rahulikult söödud ja juttu räägitud, kuni mina bussi peale pidin minema ja Kata mind saatis. Nagu alati, läks sõit kiiresti ja muusikat oli hea kuulata, kuid nüüd katsun siis foorumites olla ja homseks ühe enesekontrollitesti veel ka ära teha, enne kui magama lähen. Nüüdseks aga üks väike lauluke ja minu mulast aitab. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Kui ma õigesti mäletan, on see juba korra siin olnud, aga ma panin selle, sest mul on jälle tuju Gavin DeGraw'd hetkel kuulata. Noh, eelkõige teab mõni teda kui One Tree Hilli tunnusloo esitajat, aga ma leidsin ta enne kui sarja hakkasin vaatama ja minu arust on ka OTH tunnuslaul täiesti kuulatav. Hetkel aga meeldib tema lugudest kõige rohkem see, mis ma siia täna panin, sest see on selline mõnusalt indielik ja viimasel ajal läheb mulle indie täitsa peale :)
No comments:
Post a Comment