We Have So Much To Feel Good About

Hei! Ma tean, et minust pole ammu midagi kuulda olnud, aga kohe saab see viga parandatud :) Alustuseks tahaksingi ma rääkida oma eilsest unenäost, mis oli ikka väga totter. See unenägu algas sellega, et ma olin ise kuidagi Tree Hilli linnakesse sattunud ja mul pidi seal photoshoot olema. Seal oli mingisugune suur punastest tellistest loss, kus mul see pildistamine toimus, aga õhtul oli seal kogunemine ja ma pidin sisse minema. Kui ma sisse läksin, siis avatasin, et olen sattunud Jõgevale oma tädi juurde ja hakkasin duši alla minema. Kui ma duši alt tulin, leidsin end aga ühest suurest valgest ruumist, kus kõik akna peal kurke kasvatasid ja ka minu kurgitaim oli seal olemas. Niisiis ma nägin, et teistel olid palju suuremad kurgid kui mul ja minu kurgid ei tahtnud kuidagi kasvama hakata. Mis veelgi veidram - nad pigistasid nendest väikestest kurgijunnidest hakkliha välja ja tegid siis sellest lihapirukaid. Siis pigistasin mina ka oma pisikesest kurgijunnist hakkliha välja ja sellest sai esimese piruka, kuni ma korraks ära pidin minema. Siis pigistasid teised mu kurkidest hakkliha välja ja tegid pirukaid, nii et kui ma tagasi läksin, oli pirukaid juba terve vaagnatäis ja ma võisin nad kõik ära süüa. Sellega uni siis lõppeski. Oma tänast unenägu ma ei mäleta, aga ma ärkasin kell 1 päeval.

Kusjuures ma paningi kella üheks äratuse, sest ma läksin alles kell viis hommikul magama ja täna oli mul vaja 15:45 bussi peale jõuda, et oma nädal jälle Tartus veeta, nii et kes kokku tahab saada, andke aga teada! Olen Tartus järgmise esmaspäevani. Anyways, hommikuks sõin ma helbeid piimaga ja siis olin arvutis. Ühel õhtul kuulasin The Scripti teised albumid ka läbi ja täna tahtsin neid tirida. Otsisin end lolliks, sest kuskilt ei leidnud, kuna need failid olid maha võetud, seega palve teile, mu kallid sõbrad - OLEKS KENA, KUI TE ÜTLEKSITE MULLE, KUST TE NEID ALBUMEID TIRITE, KUI KEEGI TEIST MÕNE ARTISTI ALBUMI ON ENDALE TIRINUD :) Siis tirisin veel mõned laulud ja lõpuks oli kell nii palju, et bussi peale tuli minna. Sõit läks jälle ruttu ja kui Tartusse jõudsin, oli vanaema mind juba bussijaamas ootamas. Siis läksime Rimist läbi ja hops-hops buss number nelja peale. Siis olin natuke aega vanaema juures ja pärast läksime tema koeraga välja. Meie ring algas siis Puiestee tänavalt, kust läksime surnuaia juurde, sealt Staadioni tänavale ja läbi pargi jõe äärde. Kusjuures jõe ääres oli kaks tüdrukut, üks neist oli kitarriga ja laulis ning see kitarriga tüdruk meenutas mulle nii väga ühte mu Tree Hilli tegelast, kellega ma päris tihti mängin ka. See oli nii temalik lihtsalt ja siis tuli kohe igatsus peale :D Aga see selleks :D Või noh, mul polegi rohkem millestki rääkida, seega panen siia tänase laulu ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Sest see lihtsalt on üks mu hea tuju lugudest, või noh... see paneb muidu ka naeratama. Selline mõnus laul, mida kuulata, eriti veel sõidu ajal või kuskile jalutades. Hopelessly the hope is we have so much to feel good about :)