Ma rääkisin ühel päeval oma sõbrannadega blogidest ja see tekitas minuski tahtmise üles otsida oma blogi, sest olin selle juba pikaks ajaks unustanud. Naljakas oli vaadata, et viimane post jääb veel eelmise aasta oktoobrisse ning ma olen tervelt aasta otsa oma blogist eemal olnud. Nüüd aga tundub, et olen leidnud tee oma blogi juurde tagasi, sest mõtlesin, et taaselustan selle, kuigi ma ei hakka kirjutama päris iga päev ja vanad postid jäägu sellisteks nagu nad jäävad. Mina neid kustutada ei viitsi. Vahepeal juhtus aga nii palju, et kooli sain lõpetatud ja aprillis asusin tööle Elva haiglasse. Töötasin seal juuli lõpuni, sest üllatus-üllatus - mind koondati. Samas ei olnud mul kahju sealt lahkuda, sest päris raske oli ja mul tuli üksi teha 24- tunniseid valveid, mistõttu ma hakkasingi ise sealt ära tahtma. Niisiis augustis puhkasin ja olin mitu nädalat Sõmerpalus ning nautisin veel seda natukest "suve", mis järel oli. Siis läksin tagasi tööotsingute juurde ja nüüd asun varsti tööle TÜK hematoloogia ja luuüdi siirdamise osakonda. Käisin mitmel päeval koha peal tööd vaatamas ja kuna ma olen seal ka varem praktikal olnud, tundub üsna okei ning kollektiiv paistab ka võrdlemisi sõbralik. Igatahes olen üsna motiveeritud sinna tööle asuma ja eks katsun siis uue õena hakkama saada. Hetkel aga midagi muud kirjutada polegi, nii et postitan siia lihtsalt päeva laulu ja mõningaid pilte.
Selle bändi avastasin kunagi kevadel, kui kuulsin nende lugu Stressed Out ja see pani tahtma kuulata ka selle bändi ülejäänud lugusid. Ma võin öelda, et Twenty One Pilots on mu lemmikbänd ja nad meeldivad mulle sama palju kui kunagi The Script. Nende laulusõnad on juba sellised, millega ma end hästi seostada saan või mis lihtsalt mingil määral inspireerivad ja see ongi peamine põhjus, miks see bänd mulle nii väga meeldib.
No comments:
Post a Comment