Hei-hei! Ma tahtsin selle posti juba esmaspäeva õhtul teha, aga kuidagi kukkus välja, et jõudsin selleni alles nüüd. See nädal on kusjuures üllatavalt tegus olnud, aga eks ma räägingi, mis ma siis vahepeal tegin. Esmaspäeval sõitsin Tartu, et siis Hille, Heleni, Laura ja Sannuga kokku saada. Mu buss jõudiski veidi enne ühte ja WC-sse minnes kohtasin Sannut. Kusjuures WC-s juhtus ka üks päris huvitav lugu. Nimelt läksin oma kabiini ja arvasin, et panin ukse lukku, aga ju siis ei pannud, kuna just siis, kui ma seal enam-vähem lõpetanud oli, tegi üks vanem naisterahvas ukse lahti ja nägi, kuidas ma parajasti pükse üles tõmbasin :D Seda lugu sain rääkida ka Hillele, Helenile ja Laurale, kes pärast vastu tulid ja me koos jõe äärde jalutasime, et natuke seal istuda ja rääkida. Hille tõi veel Saksamaalt paar šokolaadi ka kaasa, mille me omavahel ära jagasime, aga Laura ega Sannu väga vaimustuses sellest ei paistnudki, kuigi jagatud me selle nänni saime. Ühe mingisuguse pähklipulga ja paar Kinderi taolist šokolaadi sõin ma ära, aga ülejäänu siis jäi hiljemaks. Kui olime piisavalt jõe ääres istunud ja kellelgi juba kõht tühjaks läks, suundusime edasi mäkki, kust kõik kanaga Big Macid võtsime, kõhu täis sõime ja edasi botaanikaaeda läksime. Seal jäi Laura ühte teatud taime otsima, aga kuna ta seda ei leidnudki, näitas ta telefonist pilti. Tegu oli mingi Jeffersoniaga, aga eks ainult foorumlased saavad sellest aru :D
Botaanikaaias istusime kuskil kaheksani ja siis liikusime edasi, kuni üheksa ajal Laura meid hülgas ja meie Hille, Heleni ja Sannuga tähetorni juurde läksime. Seal tuli Sannul magusaisu ja ta hakkas enda sulanud šokolaade sööma, mis oli rohkem nende paberi lakkumine ja meie Hillega vaatasime ja naersime nii, et pisarad silmas. Muidugi pidi helikopter ka siis meie pea kohal tiirutama. Laiali läksimegi alles kümne ajal, kui nad mu Vene peatuseni ära saatsid ja ma ise vanaema juurde jõudsin, et avastada, et mu pool nägu on päikese käes põlenud ja üks käsi samuti, mis isegi pisut kipitas.
Teisipäeva hommik algas ka tegusalt, sest siis olin ma teel bussijaama, kui Itiga üle pika aja kokku jooksin ja natuke rääkida sai, enne kui mina bussijaama läksin ja tema kuskile aega parajaks tegema suundus enne autokooli. Bussijaama pidingi minema Hillet ootama ja ta bussile saatma, kuna ma olin talle esmaspäeval andnud mõned filmid enda mälupulgal ja kuna ma ei tea, millal teda jälle näeb, pidin mälupulga tagasi saama, sest filmid sai ta ilusti kätte. Natuke oli meil aega rääkida ka, aga siis ma saatsin ta bussi peale ning otsustasin siis Iti üles otsida, sest aega veel oli. Õnneks ei läinudki ta kaugele ja siis läksingi Vanemuise parki, et temaga natuke rääkida ja tema järgmisena linnaliinibussile saata, et ta autokooli jõuaks. Siis suundusin ise kaupsi jäätist ja midagi süüa ostma, kuna kõht oli tühjaks läinud ja passisin päris tükk aega jõe ääres, kuni kaupsi juurde tagasi läksin ja Norbertiga kokku sain, keda ma ikka väga kaua aega näinud pole. Temaga tutvusin 2010. aasta suvel English Campis ja me hakkasime lihtsalt hästi läbi saama, kuigi nüüd ma ütleks pigem, et me oleme veidi kaugeks jäänud. Temaga jalutasin siis mingi poole kuueni õhtul, kuni ta Valga bussile saatsin ja bussijaamas veel ühe tuttava, Katariinaga kokku juhtusin, kellega samuti juttu rääkisin veidi ja temagi bussile saatsin. Kusjuures siis mõtisklesin ma endamisi, et ma peaks inimeste bussile saatmisest elukutse tegema, sest sellega ma saan päris hästi hakkama.
Siis läksin vanaema juurde ja avastasin, et mul on õlad ja ülejäänud pool nägu ka ära põlenud ja oi, kuidas see kipitas. Jalad olid ka villis ja noh, ei olnud tore olla. Eile sõitsin aga koju, kuid enne sain vanaemaga veidi linna peal kooserdada ning enda päikesepõletusele ka apteegist mingi geeli, mis kohe paremaks võttis ja enam see ei valutagi. See üllatas mind ka, et ma Elva mingi suure ja tutika bussiga sain sõita, mis reaalselt oligi nagu pikamaasõitudeks mõeldud buss, ventikaga ja puha. Edasine ja terve tänane päev läks juba nii nagu ikka, mitte midagi tehes. Või noh, tegelikult vaatasin ära Black Veil Bridesi filmi Legion of the Black, mille sain Hillelt. See film oli nagu üks pikk muusikavideo, aga mulle meeldis ja tegelikult ongi see midagi sellist, mida lihtsalt veits mõttega vaatama peab, kuna erilisi sõnu seal ei ole, on ainult laulud. Praeguseks aga lõpetan, nii et võite laulu kuulata. Tsaukii!!!
 |
| Kui Laura poleks meid hüljanud, oleks ta ka siia pildile ära mahtunud :) |
No comments:
Post a Comment