Tere jälle! Tundub täiesti uskumatu, et mu viimane post oli aprillis, kuid nüüd olen ma leidnud tagasitee enda kalli blogi juurde. Vahepeal midagi märkimisväärset muidugi toimunud ei ole, aga sellegipoolest leidsin, et võiks blogi taaselustada. Niisiis eelmine kuu sai Sannu ja Lauraga jälle mäkis käidud ja niisama chillitud ning samuti tegin pereõenduse praktikat, mis mul täna läbi sai. Kui aus olla, siis see on ka esimene praktika, mille lõppemise üle ma väga õnnelik ei ole ja millest mul tegelikult hoopis kahju on, sest see päriselt meeldis mulle ning tekkis isegi tunne, et tahangi hoopis pereõena tööle asuda. Samuti olid nii perearst kui pereõde väga toredad ja armsad inimesed, mistõttu tundis täna praktikapäeva lõpus lahkumine nagu hüvastijätt pärast mõne hea sõbraga kokku saamist - naeratus on küll näol, aga nii kui neist lahkud, tundub, nagu oleks kadunud ka osake su südamest. Kindlasti läheksin sinna mõneks suveks tööle, kui perearst õele asendust pakub. :)
Homme siis pean sõitma kooli enda pereõenduse eksamitööd kaitsma, nii et võite mulle pöialt hoida ja edu soovida. Üllataval kombel ma ei põegi väga selle pärast, pigem on mingi veidralt kindel tunne, nii et ma loodan, et see läheb hästi. Võiks ju mõelda, et suvi on alanud, kuid mul on veel ees sõja- ja katastroofimeditsiin, mis algab esmaspäeval ja kestab reedeni ja siis tuleb juba õe kutseka lõpetamine, jaanipäev ja siis võib küll suve nautida. Praeguseks aga lõpetan. Tsau!
No comments:
Post a Comment