Tsauki-mjäuki-pljäuki! Kui arvasite, et ma olen selleks kuuks kadunud, mõelge uuesti. Lihtsalt tegemist on olnud. Mis viimases postis mainitud pereõenduse eksamisse puutub, siis selle kaitsesin ilusti B peale. Oleks A isegi saanud, aga väikesed puudujäägid olid ja siis tuli tugev B. Siis 13. juunil sõitsin vanaemaga Jõgevale enda täditütre Kaisa lõpetamisele. Ta lõpetas siis põhikooli. Siis tuli otsa sõja- ja katastroofimeditsiini nädal Kõrgemas Sõjakoolis, nii et blogisse ei jõudnud ma sellel ajal üldse. Ütleks, et aine ise oli huvitav ja ma õppisin nii mõndagi uut, aga sellegipoolest tegin arvestust kaks korda, kuna esimese korra ma kukkusin ühe tohutult lolli vea pärast läbi. Järelarvestust läksingi siis neljapäeval tegema, sain tehtud ja siis algas ametlikult mu suvevaheaeg ka.
Pärast üleeilset arvestust liikusin siis Rahva Raamatusse ja sain Sannuga kokku. Siis edasi läksime mäkki ja sõime enda kõhud täis ja siis jalutasime tema kassi mõnda aega, kuni kiisu ise tuppa hakkas tahtma. Siis meie liikusime kõigepealt mänguväljakule ja siis jõe äärde, kuhu end maha poetasime natukeseks, kuni meil külm hakkas ja me laiali otsustasime minna. Minu tegus päev polnud koju jõudmisega siis kaugeltki lõppenud, sest samal õhtul sain kokku Pirjoga ja läksime pildistama. Mõningad pildid sellest shoodist on siis siin postituse lõpus laulu all :)
Eile saime Sannuga teoks tehtud juba enda ammuse küllaltki spontaanse idee Tallinnasse tripida. See oli suht selline tüüpiline tunne-eestimaad-reis, aga nägime üle siis üle pika aja Hillet ka. Saabudes hakkasimegi kohe mõnda söögikohta otsima, kuna meil olid kõhud tühjad ja selle aja jooksul saime kaela ka sahmaka vihma, mis sundis meid natuke aega kuskil katuseräästa all seisma, enne kui edasi sai liikuda. Õnneks ei pidanud me sinna kauaks jääma ja siis jätkasimegi söögikoha otsinguid, kusjuures me Sannuga olime üllatunud, kui kallid paljud söögikohad on. Viimaseks valikuks jäi loomulikult Subway, mis tegelikult nii väga kallis ei olnudki ja kus on päris head võileivad ka ning neist saab kõhugi täis, kuigi kastmete valik võiks olla laiem. Samas ületas see koht mu ootusi ja ma arvan, et Tallinnasse sattudes võiks sinna teinekordki minna. Edasi jalutasime niisama, kuigi siis õnnestus ka mitmel korral jälle sahmakas vihma kaela saada, aga noh, tore oli.
Kuna eilne päev väsitas päris korralikult ära, otsustasin, et täna on minu lazy day, kuni ärgates õe kirja leidsin ja avastasin, et mu lazy dayst ei tule küll täna midagi välja. Esiteks tuleb mul ikka vähem hobo välja näha ja enda tuduriided millegi korralikuma vastu vahetada, et poodi süüa tooma minna, kuna külmkapp on praktiliselt tühi ja teiseks tuleb paar korda koeraga ka õues käia. Oh jah, paistab, et mu lazy day lükkubki homsesse, aga neid lazy daysid jõuab suve jooksul veel küll ja küll tulla. Lihtsalt lõpetan praeguseks ning võite laulu kuulata ja pilte vaadata. Olge chillid!
Avastasin selle, kui ühel päeval Nickelbacki jäin kuulama ja nende uuemate lugude otsa sattusin, kusjuures ma leian, et see laul on sama julgustav kui The Scripti "Hall of Fame". Samas ma vaatasin ka ühe teise Nickelbacki laulu - "Lullaby" videot ja lugesin selle sõnu ja siis ma enam küll aru ei saa, miks seda bändi vihatakse, kui minu meelest nende lauludel nii sügava tähendusega muusikavideod ja sõnad on, mis tegelikult paljude asjade üle mõtlema panevad.
