Nagu jänkukesed

Sain tuti pähe :)

Ahoi! Eile tahtsin küll blogida, ent blogini siiski ei jõudnud, sest hommikupoole ei saanud arvutissegi ja õhtul oli nii palju muid asju vaja teha. Muidu sõitsin juba eile hommikul Tartu, et 10:30 bussiga Võrru sõita, mille eest ma maksin mingi viieka asemel kaks euri. Sama bussiga tuli ka mu kursaõde Gerda, kellega me Võrru sõites rääkisime ja pärast Maximas käisime, sest Gerdal oli umbes tunnike veel aega ja ta pidi sarnaselt minule süüa ostma. Mina aga kohe süüa ei ostnud, sest mul oli aega lausa kolm tundi. Kui Gerdaga hüvasti jätsin, läksin ise Kagu keskuse Humanasse ja sain endale kaks ruudulist särgikest, mida ma arvan, et ongi mu riidekapis peale musta värvi riiete samuti kõige rohkem. Väike šoping tehtud, läksin ;Maximasse tagasi ja ostsin endale ka süüa, millest jätkub ilmselt isegi homse või ülehomseni, sest ma võtsin tõesti palju toidukraami ja jalutasin siis bussijaama, kus kaks tundi passisin, enne kui Sõmerpalu bussile sain, sest vahepeal mingit bussi Sõmerpallu ei läinud. Sõmerpalus tegi mu õde mu ühe Martini-nimelise kutiga tuttavaks ja siis sai nendega juttu räägitud ja ise ka arvutis oldud, kuigi taipasin, et olin telefonilaadija koju jätnud. Kuna teadsin, et ema pidi niikuinii õhtul läbi tulema, tegin talle kiire kõne ja saingi enda telefonilaadija kätte. Vedas. Siis sai Niisu-Murri nunnutatud, kes võrreldes suvega ikka väga karvakeraks on läinud ja öösel jäi kiisuke mu kaissu magama ka.

Täna oli mul äratus aga kolmveerand kuueks ja siis panin Murrile süüa ja tegin ise ka oma toimetused kiirelt ära, et seitsmeks bussipeatusesse vantsida ja Võrru sõita. See teekond oli päris piinarikas, sest buss sõitis kiiresti ja siis raputas ka hullult... ma nimetaks seda bussi igatahes perselõhkujaks, kuigi ma üritan sellistest väljenditest juba miskipärast tükk aega hoiduda, aga hetkel tundub see sõna just hommikuse sõidu kohta kõige täpsem. Võrus jalutasin linnaliini peatusse, et haigla juurde saada ja ma ei pidanudki enda üllatuseks kaua ootama. Kusjuures huvitav on siin see, et kunagi ei pea stop-nuppu enne peatust panema ja pilet on ka odavam. Haiglas olin ka väga varakult ja kui Marilin ja Agne tulid, läksime õendusjuhi juurde ja ta juhatas meid osakondadesse. Mina siis pidin olema lasteosakonnas, aga see osakond on siseosakonnaga koos. Kuna haiglas täna lapsi ei olnudki, siis olin rohkem sise poole peal ning sain verd võtta, mis aga ei õnnestunud ja tablette valmis panna, mida mulle isegi teha meeldib. Lapsi nägingi ainult nii palju, et kolm last tuli lastearsti juurde ja siis ma sain vahepeal vastuvõttude juures olla. Kusjuures see lastearst on hästi tore ja rääkis ise ka päris palju sellest, mis tal ette on tulnud ja üldse tundus ta selline sõbralik. Samas tunduvad ka teised töötajad hästi sõbralikud ja üks hooldaja siduski mulle ja Gerdale punased lipsukesed pähe... jap, me oleme samas osakonnas. Pärast oli ta nii elevil ka, et meile lipsud pähe sai ja ütles, et me oleme nagu jänkukesed... hehe :D :D :D :D Mul on siiani see lipsuke muide peas, sest ma ei viitsinud seda lahti harutada.

Ära lasti meid umbes nelja ajal ja ma kuulsin, et teistel päevadel võib ka varem ära saada. Samuti sain ise teha enda graafiku ja paningi endale esmaspäevast reedeni kümnetunnised päevad ja nädalavahetused jätsin seekord puhkamiseks. Viimane päev peaks mul igatahes olema 3. veebruar, nii et see praks läheb ruttu, aga ma loodan, et tuleb tore ka. Praeguseks aga lõpetangi, nii et kuulake parem laulukest. Tsauuu! :)

Sest see pitsa on nii väike on nii pitsa

Hei-hei! Tundub küll nagu terve igavik, aga tegelikult pole ma vist umbes nädal aega kirjutanud. Või noh... see kuu tundub neid poste üldse kuidagi palju, kuigi aasta on alles alanud ja mul on veel aasta lõpuni võimalus see jaanuarikuu postide arv ületada, ükskõik kui palju neid siis ka lõpuks koguneb. Täna olin sunnitud pool kuus üles tulema, sest kell kaheksa hommikul oli psühhiaatria eksam ja noh... ma ei tea veel, kuidas see läks. Kaks esimest lehte olid nagu okeid ja oskasin vastata, aga eelviimane küsimus viimasel lehel... *muigab ja raputab pead*. Loodan, et läks siiski hästi. Kui töö tehtud, läksin raamatukokku ning võtsin kolm raamatut, mida mul praktika iseseisva töö lõpetamiseks vaja võib minna ja siis hakkasin kesklinna jalutama. Kui välja arvata see lirts-lärts, lombid ja jää, mis maas olid, siis polnud sellel 45-minutisel jalutuskäigul vigagi, olgugi et vahepeal üks buss mööda sõitis ja mind märjaks pritsis. Õnneks ei määrinud ära.

Kesklinna jõudes läksin Rahva Raamatusse ja istusin seal, kuni Sannu helistas ja ise ka tuli. Siis jäime rääkima ning sattusime kogemata hoopis meeste WC-sse. Õnneks polnud seal kedagi, aga ma sain juba siis aru, et me oleme vales kohas, kui seinal pissuaare nägin. Jajah, me oskame ikka andekad olla :D  Siis jalutasime ikka enda apsaka üle naerdes mäkki, kuna olimegi plaaninud sinna täna minna. Kuna olin näljane nagu hunt, võtsin suure Big Mac eine ja juurde veel juustuburgeri ja sellest sai kõht mõneks ajaks täis ka. Edasi tahtis Sannu kaupsi minna, aga siis mõtlesime ümber ja läksime hoopis lõunakasse, kus päris palju ringi sai käidud ja ma endale ühe uue armsa kleidigi lõpuks sain. Samuti võtsin üle pika aja Boostist jääjoogi ja sellest suutsin endale brainfreeze'i saada :D hea mõte ju keset talve neid külmi jääjooke juua, eks :D :D :D 

Lõpuks sõitsime lõunaka bussiga tagasi kesklinna ja siis oli minu buss ka juba ees, millega ma kohe Elvasse tagasi sõitsin. Nüüd terve ülejäänud õhtu täna küll ilmselt midagi ei tee, sest väsimus annab juba ka vaikselt tunda (siin mainiks ära, et ma olengi öö jooksul umbes kaks tundi maganud, aga kuni praeguseni tundus sellest hoolimata energiat vägagi palju... nüüd vist ongi need energiavarud kulutatud ja siis hakkangi ära vajuma). Aga noh, rohkem polegi väga juttu, nii et lõpetan ja teie võite vahepeal laulu kuulata. Tsauuu!!!

Mul on toas 12 kraadi süüa

Hei-hopsti!!! :) See on isegi üllatav, kui tihti mul uue aasta alguses postid on tulnud, kuigi ütleks kohe ära, et võib-olla see päris nii ei jää. Viimasel ajal lihtsalt on midagigi, millest vähemalt kirjutada. Räägiks tegelikult, mis ma vahepeal ka tegin, kuna see nädal on üsna tegusaks osutunud. Niisiis 7. jaanuaril käisin Pirjoga Tartus pildistamas, kuigi nagu täiega külm oli ja me enda soojendamiseks ka Püssist läbi astusime, et midagi sooja juua ja ma nagu hullult hea kakao sain. Eks panen paremad pildid selle posti lõppu ka, kuigi nii mõnigi teist on ilmselt neid juba näinud. Okei, eile oli selline lebom päev, kui ma tõesti midagi asjalikku ei teinud, aga tänasest kirjutaks siis jälle pikemalt.

Ärkasin siis kümnest ja see hommik läks üldse suht kiirelt, sest siis panin kokku enda asjad ja kaheteistkümnest bussi peale ning Tartu. Tartu jõudes mõtlesin, kas minna vanaema juurde bussiga või jalutada ja otsustasin jalutamise kasuks. Vaevu olin saanud enda kotid maha panna, kui Laura helistas ja küsis, kus ma olen, mille peale ma jälle sättima hakkasin ning Rahva Raamatusse jalutasin. Seal ootasime Sannut ja siis läksime Metrosse, kuna meil Lauraga olid kõhud tühjad. Metrost võtsin friikatega prae ja Cappy joogi ja siis aitas ka sellest. Siis edasi jalutasime Iti õe korteri juurde, kuna Iti pidi seal õe koera hoidma ja me olime talle siis mõnda aega seltsiks. Siis saigi natuke aega räägitud ja tema õe koeraga möllatud, kuni enne seitset jälle liikuma tuli hakata, et raekoja platsile Prantsusmaal toimunu mälestuseks küünlaid panema minna.

Siis liikusimegi edasi Ujula Konsumi, kuna Laura ja Sannu pidid ostma küünlaid ja tikke ja sealt edasi raekoja platsile, kus kohtusime Greete, Mariliisi ja Greete silmarõõmuga. Siis said küünlad pandud ja mõnda aega me lihtsalt seisime seal, kuni Greete liikus kuskile enda silmarõõmuga ning meie Mariliisi, Laura ja Sannuga läksime Kapriisi istuma. Sealt võtsin endale ühe jäätise ja kui söödud, läksimegi laiali. Siis oli lihtsalt mõnus läbi pargi tagasi jalutada ja eks homme tuleb vist mul ka tüüpiline lazy day, kui just mingeid muid plaane ette ei tule. Praegu aga lõpetan, nii et vaadake pilte. Tsaauuuuu!!!! :)

Kakskümmend ja kaks

Hei-hoo! Ja jälle uus post, sest täna ei saa lihtsalt blogimata jätta, kui mul on nii palju rääkida. Tahakski täna rääkida enda toredast sünnipäevast, juhuks kui ma tahan seda veel viiekümne aasta pärast hallipäise mutikesena meenutada ja uuesti lugeda. Minu hommik algas aga hoopis üsna vara, sest ma pidin ärkama pool üheksa, et üheteistkümneks linnas olla. See mööduski kuidagi tasapisi ja enne veel, kui sain kodust äragi minna, soovis ema mulle õnne, kuigi Facebook oli juba keskööst saadik õnnitlustest punane, aga see on igal sünnipäeval nii. Kuigi hommik oli üsna karge, ei tundnud ma, nagu oleks mul bussi peale jalutades külm olnud. Samas märkasin, et busside numbrid olid muutunud ja see on praegu täiega nagu wtf, mingi 417, 444, 440 ja nii edasi, aga ehk jõuan sellega veel harjuda, kuna ma sõidan bussidega Elva-Tartu vahet niigi tihti. 

Tartusse jõudes tulin maha lõunaka juures ning hakkasin siis empekat kuulates psühhiaatriakliiniku poole jalutama, et enda praktikapäevik ära tuua. Selle sain kätte ja siis jalutasin edasi läbi Raja pargi kooli, kus ma olin juba pool kaksteist, kuigi pidin korraks kella ühest sinna minema, et juhendajaga neid lõputöö projekti asju arutada ja mida üldse edasi teha ja kas meie teema on üldse sobilik. Niisiis saigi üheni raamatukogus arvutis aega parajaks tehtud ja siis tuli varsti Anni ka. Niisiis saime teada, et peame veel allikaid kõvasti juurde otsima ja kitsendama enda teemavaldkonda, sest oleme võtnud liiga laia teema. Oeh, keeruline, aga kui kõik teised on saanud, saame ka meie! Vabaks sain juba poole kahest ja siis hakkasin kesklinna jalutama, sest ma ikka ei tundnud, et külm oleks ja kõndides hakkas isegi palav, kuigi ilm on terve päeva täna küllaltki karge olnud, aga see päikesepaiste oli ka ilus.

Kuskil kahest jõudsin Taskusse ja siis läksin läbi Expressionsist, et endale mõned peapaelad osta ja siis juba Rahva Raamatusse. Alguses käisin sealgi riiulite vahel, aga siis mõtlesin akna peale istuda ja oodata, kuni üks mustlasmutt minu juurde tuli ja jälle ennustada tahtis. Siis vahetasin kohta ja istusin hoopis pingile Puhhi kõrvale, kus sai ka veidi oodata ikka, kuni Laura ja Iti kohale ilmusid. Siis ajasime natuke juttu ning ootasime Sannut ja edasi mõtlesime juba Statoili juurde minna, kust Kata meid peale pidi korjama. Kuna Kata autot veel näha ei olnud, siis ma helistasin talle, aga esimesel korral katkes kõne ära ja järgmisel korral helistas ta mulle ise. Siis saime natuke teda oodata ja sõitsime Sõbrakeskusesse bowlingut mängima.

Sellel korral olid mul pidevalt nulliread ja punktisumma mängu lõpuks ka kõige väiksem, kuid võitjaks tuli jälle Sannu. Nagu algusest peale. Ma ei saagi aru, kas ta on tõeliselt pro või lihtsalt algaja õnn. Siis andsid Iti ja Kata mulle üle ka mu kingitused, mida ma seal kohe lahti ei teinud, aga uudishimu tuli juba küll. Edasi liikusime muidugi Tavernasse, kust sai tellitud kaks keskmist pitsat. Kuni enda toitu ootasime, tegin enda kingitused ka lahti. Kõigepealt võtsin ette siis Iti kingituse ning leidsin sealt ühe plaadi (ma siiani ei tea, mis seal peal on, aga kavatsen varsti selle teada saada) ja makroonid, mis näevad nii head välja ja mida ma kunagi söönud ka pole. Eks siis proovin ära ja kirjutan, kuidas olid. Järgmiseks tuli punane karp, mille Kata mulle üle andis. Seal karbis oli aga päris palju nänni: kaks üllatusmuna, kommid, kolm huvitavat pulgakommi, vitamiinijook, armas mõmmi, kaart, magnetjärjehoidja, plaastrid, üks hügieeniline huulepulk üks pisike raamatuke, mis peaks iseloomustama mu tähtkuju (nagu aru saite, olen kaljukits) ja hea une tee, mis tuleb ehk kasuks siis, kui ma uuesti praktikale pean minema, sest mu unegraafik on selleks ajaks väga pekkis.

Kui olime Tavernas, helistas Itile Greete, aga Iti lasi mul temaga rääkida ja ma ei tundnud teda hääle järgi ära. Arvasin, et on Mariliis, kes hoopis Katale helistas. Tavernasse jõudsid mõlemad selleks ajaks, kui meil oli pitsa söödud, aga siis läksime hoopis neile ühikasse külla, kuni mina nad veidi enne seitset ikka maha jätma pidin, et bussile jõuda ja enne bussi Rimist ka läbi minna, kuna ema oli palunud mul pool kilo viinereid tuua. Siis jalutasingi Taskusse ja võtsin Rimist ka kiirelt need viinerid ära, et bussijaama ootama minna. Mis mind veel aga üllatas, oli see, et mu buss peatus neljanda platvormi all ikka seal, kus teised Elva bussid ehk kümnenda all ja tal oli ka jälle teine number. Samuti oli hind hüpanud 1.60lt 1.80le, sest ta tegi ikka väga suure ringi, et Tõraverest läbi minna. Sõitis hoopis Meeri kaudu, nii et kind of tunne Eestimaad reis ka mulle, kuigi pimedas väga midagi ei näinud ja aken mu kõrval oli jäälilledes. Samas õnnestus eest suurest aknast aga pisikest ilutulestikku näha, sest ma ei roninud väga taha. 

Noh, selle bussiga tulin aga sellepärast, et see on ikka viimane buss, mis mind ukse ees maha paneb ja kuskil kaheksaks olingi kodus. Siis oli ema juba salati valmis teinud ja tort oli ka, aga kuna ma sõin Tavernas kõhu muidugi täis, ei tahtnudki kohe, kuigi nüüd võiks ju. Siis lõikasin ainult tordi lahti ja panin enda tüki kõrvale, kuid tundub, et mehele ma vist saan, sest torditükki kummuli ei keeranud :D Noh, sai küll pikk jutt, nii et lõpetan nüüd. Võite pilte veel vaadata. Tsauuuu!!!

Šokolaadi sain siiski oma armsalt õelt :)