Goodbye, 2014!

Tsauki! Ma tean, et ma pole ainus, kelle jaoks 2014 nii üllatavalt kiiresti on läinud, sest alles oli nagu suvi. Siiski võiksin öelda, et nagu 2013, oli ka see üks parimaid aastaid, kuid eks ma siis teen enda kokkuvõtte hoopis kuude kaupa :)

JAANUAR

• Täitus minu 21. eluaasta. Umbes kuue päeva pärast täitub 22. Oli üks parimaid sünnipäevi ja mu kallid sõbrad tegid mulle ka päris vinge kingituse. Armsad olete! :)
• Mängisin üle pika aja piljardit. Ilmselgelt kuskile arenenud pole, kuigi vahva oli see ikka.

VEEBRUAR

• Käisime Sannuga Iti juures Sofit vaatamas. Viisime talle põrsa, mis paari päeva pärast juba ära oli lõhutud ;D
• Sõbrapäev, kui sai jälle kingitusi vahetatud ja poole ööni filme vaadatud
• Kardetud farmakoloogia eksam. Oli valikvastustega ja nii panin B peale bingot. Well played.
• Esimesed kevadilmad, mis kevadeootust veelgi tekitasid

MÄRTS

• Ilmad läksid jälle külmaks
• Stressirohke periood koolis, sest eksamid polnud kaugeltki läbi
• Esimene kevadsemestri praktika, see siis traumatoloogia osakonnas. Ei ole just erilisi emotsioone selle kohta.
• Sain esimest korda Lauraga kokku.
• Proovisin esimest korda Boosti jooke. Tahaks jälle.

APRILL

• Endiselt praktika
• Soojad ilmad tulid tagasi
• Käisime Lauraga Sepa turul, kust ma ketsid pidin ostma. Sattusime esialgu kogemata väga valede ruumide juurde, aga nalja oli sellegipoolest palju.
• Kuu lõpus tuli suvi

MAI

• Praktikaperiood kestab, mul juba siiber
• Öölaulupidu, oli päris vahva, kuigi kauaks jääda ei saanud
• Suvised ilmad, kannan esimest korda lühikesi pükse
• Kass läks ära ega tulnudki enam tagasi. Miss you!
• Eurovisioon Laura ja Sannuga, kõik olime pärast võitja selgumist pettunud ja vihased

JUUNI

• Praktika läbi, suvi käes
• Tähistasime Iti juures suve algust. Meid oli päris palju, aga see päev kujunes täitsa lõbusaks, kuigi oli ropult kuum ka.
• Käisin kaks korda The Fault in Our Starsi vaatamas. Mõlemal korral nutsin. Pärast lugesin ka raamatu läbi.

JUULI

• Kuum, kuum, kuum
• Käisin esimest korda Sõmerpalus ja need kolm seal veedetud päeva kujunesid päris toredateks
• Kata sünnipäev, kus ma enda sõrmele palli mängides haiget tegin. Nüüd saate aru, miks mulle pallimängud ei meeldi.
• Sain Võrus Greetega kokku, jalutasime, sõime, oli tore :D 
• Avastasin, kui hea on käia ujumas hoopis õhtuti, sest päeval oli nii kuum, et ei kannatanud toast väljagi minna

AUGUST

• Käisime Step Up 5 vaatamas, ma olin seltskonnas üks vähestest, kellele film reaalselt meeldis. Koju jõudes jäin äiksevihma kätte. Jee!
• Saime Laura ja Sannuga kokku, et ujuma minna. Hiljem läksime hoopis mäkki ja jäime vihma kätte, kui enda eineid väljas otsustasime süüa. Rahva Raamatus oli ka pärast täitsa tore olla.
• Hille tuli Tartu ja siis me saime ka Laura ja Sannuga temaga kokku. Päev läks päris pikaks, aga nalja sai palju ja täitsa vahva oli.
• Avastasin, et kool hakkab hoopis 2. septembril. Veel nädalake puhkust.
• Nägin esimest korda Kata koera, kuid see päev oli ikka väga väga vihmane. Kui Kata ja Laura ära saatsime, läksime Sannuga vihmast tilkuvatena Metrosse sööma ja siis otsustasime ise ka laiali minna.
• Mängisin üle pika aja bowlingut ja avastasin, et pole samuti kuskile arenenud. Mängu võitis hoopis Sannu, kes esimest korda mängis.
• Nägin esimest korda Mariliisi ning sai temal ja Greetel ühikas külas käidud. Päris tore oli niimoodi suvega hüvasti jätta.

SEPTEMBER

• Tähistasime Kata ja Sannuga mäkis kooli algust.
• Karm reaalsus - kohe esimesel koolipäeval anti iseseisev töö. 
• Pidi hakkama juba lõputöö teemale mõtlema, aga mul oli ideede kriis
• Kõige raskema kooliaasta algus
• Käisin Itil külas ja vaatasime öökino. Võiks teinekordki.
• Käisime The Maze Runnerit vaatamas ja siis proovisin ära ka Taverna smuuti. Parim smuuti üldse.

OKTOOBER

• Jällegi raske aeg. Palju eksameid ja arvestusi.
• Matsin maha oma vanavanaema. R.I.P
• Sain teada, et mind on Pärnusse praktikale saadetud. Ei olnud selles osas eriti positiivseid emotsioone.
• Ei saagi seda just enda kõige rõõmsamaks kuuks nimetada

NOVEMBER

• Olin Pärnus praktikal, Osutus paremaks, kui oodanud olin ja mingil määral tundsin, et seda mul ka vaja oligi.
• Käisin üle pika aja Pärnu veepargis, oli vahva
• Käisin esimest korda Steffanis pitsat söömas. Pitsa on seal lihtsalt super. Kui Pärnusse sattute, kindlasti minge!
• Tüdinesin ära punasest juuksevärvist ja otsustasin proovida midagi teistsugust. Seekord siis sinine, mis kerge roheka varjundiga jäi ja nelja nädalaga maha kulus. 
• Lumi tuli maha ja sellega ka minu jõulutunne

DETSEMBER

• Käisime Laura, Kata ja Sannuga The Hunger Gamesi kolmandat filmi vaatamas. Nagu ikka, sai pärast palju söödud, kuid Kata jättis meid peagi kolmekesi.
• Praktika psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas. Väga pikad ja väsitavad päevad, kuid kui ma seal midagi õppisin, siis lauamänge mängima, ümmargusi lumehelbeid paberist välja lõikama ning laevukest voltima.
• Jäin praktika lõpus tõbiseks, kuid sellest hoolimata käisin need viimased päevad ära. Alles sain terveks.
• Värvisin enda juuksed rohekassiniseks, kuid need paistavad vist ka rohkem rohelised.
• Jätan hüvasti aastaga 2014 ja ootan huviga, mis uus aasta mulle toob :)

You Can Make it to the Sunrise!

Musapost jälle, aga ma polegi ammu blogi jälle puutunud. Nii, selle bändi avastasin aga siis, kui ühe nende coveri enda Spotify playlistist juhtumisi leidsin ja siis ma hakkasin ka teisi lugusid kuulama, kuni leidsin sellise loo nagu Sunrise. Selle sõnu kuuldes tuli naeratus küll näole, sest need teevad seest kuidagi soojaks. Ja noh, soovitan ka nende teisi lugusid kuulata, hea bänd on :)

Full of despair inside a darkness
Self conscious and scared, held prisoner of war
Running out of air, buried in a sadness
Want a way out of this paralyzing world
And the sound of the cries when a family's loved one dies
It echoes through a vacant room where a young soul still resides

When the night is cold and you feel like no-one knows
what it's like to be the only one buried in this hole
You can make it to the sunrise.
(Woah. Woah. Woah)
You can make it to the sunrise.
(Woah. Woah. Woah.)

Searching for a way to escape the madness
A dire need for change as we fight for better days
The hurt and the pain cut deep like a razor blade
Holding in a cry for love, abandoned and afraid

When the night is cold and you feel like no-one knows
what it's like to be the only one buried in this hole
You can make it to the sunrise
(Woah. Woah. Woah)
You can make it to the sunrise
(Woah. Woah. Woah.)

I won't go to my grave until a difference is made
I won't go to my grave until a difference is made
(Until a difference is made)

When the night is cold and you feel like no-one knows
what it's like to be the only one buried in this hole
You can make it to the sunrise
(Woah. Woah. Woah)
You can make it to the sunrise
(Woah. Woah. Woah.)

I won't go to my grave until a difference is made
(Until a difference is made)
Until a difference is made

(From time to time, there arise among human beings,
people, who seem to exude love, as naturally as the sun gives out heat.)

A Sky Full of Stars

Oh, jällegi tundub, nagu poleks ma terve igaviku enda blogisse jõudnud, aga siin ma olen... täiesti elus ja pisut nohune. Kaheksandal algas mul psühhiaatrilise õenduse praktika psühhiaatriakliinikus ja mul on selle suhtes kuidagi väga vastuolulised tunded. Kuna olen lastepsühhiaatria osakonnas, siis mulle meeldib see, et saan lastega mängida ja nad võtavad mind samuti kui sõpra, aga samas mulle ei meeldi need pikad 12-tunnised päevad ja see, et tavaliselt ei saa varem ära ka. Lisaks peab seal vahepeal päris pikalt niisama ka tühja passima ja see on nagu kõige igavam. Nüüd ootangi pikisilmi praktika lõppu ja mul ongi jäänud veel 26 ja 27, kahekümne kuues on õnneks lühem päev ja kestab kolmeni, kui 27ndal olen ikka õhtul kaheksani. 

Täna tulin aga paariks päevaks koju, et pühi pidada ja esimene asi, mida ma koju jõudes nägin, oli see, et minu voodile oli üks pakike juba jäetud ja seal juures oli kiri õelt. Nüüd mõned hetked tagasi avasin ka selle pakikese ning seal oli palju palju valgeid Mesikäpa komme, üks pisike armas snowglobe ja kaart, millel oli eriti lahe salmike. See salmike oli selline:

Külla jõudis jõulumees.

Tema transport oli bemm.

Nina ära palju nühi,

soovin sulle kauneid pühi

Mind ajas see salmike igatahes naerma ja see kingitus oli üldse väga armas. Kahju ainult, et õde pühapäeval tuleb, kuigi ma vist ise plaanin ka siis koju tagasi tulla, kui just midagi muud vahepeal ette ei tule. Igatahes peaks mul pärast 27ndat igatahes vaba aega rohkem olema ja ehk võib siis välja ka jälle minna, kui keegi üldse viitsib minuga kokku saada. Praeguseks aga lõpetan. Tsauu!

I'd Trade All My Tomorrows for Just One Yesterday

Hello! Kui ma nüüd õigesti aru saan, on see detsembrikuu esimene post, aga vähemalt midagigi. Vahepeal midagi erilist toimunud ei ole, kuid täna sai siiski üle pika aja midagi tehtud ka. Ärkasin kaheteistkümnest ja siis vaatasin TVD uue osa ära, mille lõpp ajas mind nii närvi. Ja kui sarjadest rääkida, siis eile sai vaadatud ka Supernatural ja The 100, mille uus osa oli täiega creepy, aga muidu see teine hooaeg on ikka niiii põnev. Mis tänasesse veel puutub, siis peale TVD jõudsin hommikul veel niisama ka arvutis olla ja siis kuskil poole kolme ajal hakkasin kesklinna poole jalutama. Taskusse jõudes sain kokku Sannu ja Kataga ja siis me imestasime, kuhu see Laura jääb, aga tema oli juba kino juures meid ootamas.

Läksime siis "Näljamängude" uut filmi vaatama, mis minu arust oli küll hea, kuid kippus kohati venima ja päris teist korda seda vist ei vaataks, kuigi see lõpetati küll väga haige koha pealt ja nüüd peab terve aasta seda viimast filmi ootama, et näha, mis edasi saab, kuna ühtegi raamatut ma lugenud ei ole ja praegu polegi väga aega raamatuid lugema. Kui, siis ilmselt suvel, kui mul üldse need "Näljamängude" raamatud saada õnnestub. Edasi läksime Metrosse, kust mina võtsin wrapi, aga ülejäänud kolm lihtsalt istusid ega võtnud midagi, vaid ootasid, kuni ma wrapi ära söön, et siis mäkki minna, kuna Sannu tahtis mäkki. Mäkis võtsin suure Big Mac eine ja siis oli juba raske püsti tõusta, sest kõht sai täis ja pärast mäkis käiku jättis Kata meid Laura ning Sannuga kolmekesi.

Edasi ei osanud me midagi teha, kuid jalutasime raekoja platsi kuuse juurde, et neid jõulusoovikesi siis lugeda. Enamus oli vist laste kirjutatud, sest kes tahtis legosid, kes x-boxi, kes üldse mingit poni või kutsikat, aga päris huvitav oli. Edasi jalutasime kaupsi, kuid sinnagi kauemaks ei jäänud ja üsna huvitav oli olla väljas ka, kui kaks meist olid suht masenduses ja kumbki neist polnud mina. Lõpuks jõudsime üldse Tavernasse, kus Laura ja Sannu kahepeale pitsa võtsid ja mina selle virsiku-kakao smuuti võtsin, sest toitu rohkem sisse ei läinud ja päris niisama ma ka passida ei tahtnud. Pealegi on see smuuti seal ilmselt üks mu lemmikuid asju pärast seda, kui ma esimest korda seda proovisin. Pärast Tavernat läksime lõpuks laiali ka ja nüüd möödub minulgi ülejäänud õhtu ilmselt lebotades. Ma ei oska öelda, millal uus postitus tuleb, aga nautige laulu. Tsauuu!!!

Ja järjekordselt Fall Out Boy, aga mulle lihtsalt täiega meeldivad nad viimasel ajal. Ei teagi, miks :)