Ummikus kummitas kummitus

Hei-hei! Nüüd ongi minu nädalavahetus alanud ja poste ilmselt järgneva kolme päeva jooksul ei tule, aga eks ma viin teid siis oma tänaste tegemistega kurssi. Kooli läksin täna alles kaheteistkümneks ja siis hakkas statistika praktikum, kus töötasime põhiliselt Exceliga, aga midagi keerulist seal küll ei olnud. Kõik oli lihtne ja loogiline ning aeg läks kiiresti ka. Siis järgmisena läksin esimesele korrusele, et psühhiaatria tööks veel mõisted üle korrata ning seal pakkus Ingel mulle pirni ka. Töö ise polnudki minu meelest väga hull ja ma teadsin vastuseid enamikule küsimustele, nii et arvan, et see läks hästi :) Siis tuli teadustöö aluste ja uurimistöö metoodika seminar, kus mu mõtted juba kojuminekul olid ja me väga midagi ei teinud ka seal. Põhiliselt rääkis õppejõud ja ma kuulasin, kuid mida lähemale jõudis tunni lõpp, seda rohkem hakkas mu tähelepanu õppejõu jutult hajuma ning ma vaatasin hoopis pidevalt kella. Natuke pärast poolt viit lastigi meid minema ja siis läksin juba buss number kolme peale, et kesklinna jõuda ja 17:25 bussiga koju sõita. Ütleks seda, et liiklus oli sellel ajal juba täiesti pöörane ning buss oli pidevalt ummikutes ja ma hakkasin juba isegi kartma, et jään bussist maha. Kesklinna jõudiski see buss seetõttu ligi 10 minutit hiljem ja kell oli 17:15, kui seda bussilt maha tulles vaatasin. Siis läksin jooksuga bussijaama ja mu buss oligi ees ning päris palju inimesi peal ka, aga istekoht õnnestus mul ikkagi saada. See buss tuli ka parajalt täis ja seegi passis ummikutes, kui Tartust välja hakkas sõitma, aga õnneks see mind enam nii väga ei häirinud, sest ma teadsin, et koju jõuan niikuinii. 

Nüüd olengi täiega laip juba, sest päris pikk koolipäev oli ja nii nälg on ka, aga eks leiutab siis millalgi midagi süüa. Hetkel lihtsalt ei ole midagi, kuid kui ema ja õde ka tulevad, siis loodetavasti toovad nad ka midagi, mis selle esimese nälja kustutaks. Nüüd terve ülejäänud õhtu ilmselt väga midagi ei teegi, sest väsimus on tõesti jõhker ja nüüd pigem puhkaks mõnda aega ja lõpetaks selle blogiposti ka. Laulu ma ei viitsi täna panna, aga olge chillid! :)