Thursday, September 4, 2014

Esimene nädal üle elatud!


Hello! Eile ei kirjutanud ma väga lihtsalt põhjusel ja see väga lihtne põhjus oli see, et ma lihtsalt ei viitsinud, kuna jõudsin poole seitsme ajal alles koju ja olin siis täiega laip. Aga eile läksin kooli kümneks ja siis hakkas emadushoolduse seminar, kus vaatasime raseduse filmi ja kordasime esimesel kursusel õpitut. Siis tuli neljatunnine psühhiaatria loeng, mis isegi huvitavaks osutus, sest õppejõud oskas hästi huvitavalt rääkida ja ta illustreeris veel enda juttu näidetega oma kogemustest. Kusjuures kui ta mõtlemishäiretest rääkima hakkas, jõudsin minagi juba arvama hakata, et mul on ka mingi mõtlemishäire, aga ilmselt leian endal veel kiikse, kui psühhiaatria ükskord läbitud saab... haha :D :D :D Selle loengu lõppedes läksime Raili, Oksana ja Evaga raamatukokku, et enda iseseisev töö ära lõpetada ja nüüd ongi mul ainult vormistus jäänud, mis õnneks midagi väga keerulist olla ei tohiks.

Täna läksin kooli aga poole üheks, aga jõudsin ikka pool tundi varem kohale ja passisin siis niisama. Siis tuli teadustöö aluste ja uurimistöö metoodika loeng, kus räägiti lõputöö teema valikust ja ma kuulasin täpselt nii kaua, kuni mul kõht tühjaks läks ja keskendumisvõime siis ka kadus, sest siis ma jäin juba Mariliniga sosistama ega pööranud enam üldse tähelepanu, kuna need materjalid pannakse niikuinii üles ka. Pärast seda loengut läksime kohvikusse, kuna olin näljast nõrkemas, aga järgmise loenguni oli ainult 15 minutit aega. Niisiis võtsin endale ühe makaronisalati ja võileiva ja sõin need kiiruga ära, enne kui statistika loengusse läksin. Selle loengu kohta võin ma seda ainult öelda, et see oli üks kõige igavamatest loengutest, kus ma nende kolme aasta jooksul olnud olen ja seegi möödus siis nii, et ma sosistasin rohkem Mariliniga kui kuulasin :D :D :D Pärast loengut jalutasin kesklinna ja siis varsti istusin poole viiesele bussile ka ja nüüd kavatsen enda nädalavahetuse algust nautida ja blogipostitusega ka tänaseks kõik. Olge chillid ja kuulake laulu! :)



Olin juba unustanud, et see lugu mu playlistis oli, kuni bussis olles see minu empekast tuli. Tirisingi selle, sest minu arust on sellel nii ilusad sõnad ja see jäi mind tükiks ajaks kummitama ka.

No comments:

Post a Comment