Pinky Swear

Hei! Nagu lubatud, saate täna veidi korralikuma postituse üle pika aja, mille kirjutamist ma ausalt öeldes ise ka naudin. Ma ei tea, blogimine on kuidagi harjumuseks saanud ja ikka on päris mõnus teid kõiki enda tegemistega kursis hoida, sest see tähendab, et päris surnud ma ka ei ole... lol :D Igatahes ärkasin täna hommikul juba kell kaheksa üles, sest plaanis oli Tartu minna. Ärkamine oli raske, eriti veel siis, kui olin üritanud kell kaks öösel magama minna, aga vähkresin mingi viieni vähemalt, mis teeb kokku nii kolm tundi und, kuid eriti uimasena end ei tunnegi. Kodust välja läksin mingi 9:35, et jõuda kümnesele bussile ning üheteistkümneks olin Tartus.

Siis saatsin Itile ja Greetele sõnumi, et teada saada, kus nad on ja samal ajal kui ma vastust ootasin, tuli mu juurde üks tuttav mustlasmutt, kellega mul varemgi kokkupuude on olnud, ja tahtis jälle mulle mu käejoonte pealt ennustada, mida ma tal teha aga ei lasknud, sest ta oleks kas a) midagi ära napsanud või b) küsinud raha. Siis tuli mulle varsti igatahes sõnum, et nad on pangaautomaadi juures, mille peale ma automaatselt bussijaamas oleva automaadi juurest neid otsima hakkasin, aga siis ei näinud. Kuna teadsin, et Taskus on ka pangaautomaat, oletasin, et ju siis selle juures, kuigi ma tahtsin ikka täpsustust saada. Noh, igatahes leidsingi Iti, Greete ja Sannu enne Taskust kui keegi neist mulle täpsustuse vastu jõudis saata.

Taskust edasi suundusime raekojaplatsile, kus olid käimas hansapäevad ja rahvast oli kui murdu, nii et ei mahtunud väga liikumagi ja kogu aeg pidi trügima. Siiski jõudsime mingile rahulikumale tänavale ning lihtsalt jalutasime ja rääkisime juttu, kuni mingi hetk end botaanikaia paviljoni maha poetasime ja seal enda jutte edasi rääkisime. Mõnda aega saimegi seal olla, aga siis tulid juba pulmalised ja me otsustasime selle koha nende jaoks vabastada. Ise jalutasime aga edasi ühtede pinkide juurde, mis olid ühe puu all vilus kohas. Seal pläkutasime edasi ja siis otsustasime kuskile minna. Kuna olime näljased, läksime kõik Metrosse, kust kõik endale üle pika aja wrapid võtsime ja ma suitsukana wrapi ka ära proovisin (mainiks siiski, et Greete sattus sinna küll esimest korda). See oli ka päris nämma ning sellest suurest wrapist piisas, et mul kõht täis saaks, kuid siis tahtis Sannu poodi juua ostma minna. Läksimegi siis Comarketisse, mis põhimõtteliselt nurga peal asus ning Sannu võttis endale ühe energiajoogi.

Edasi suundusime jõe äärde nendele kiigupinkidele, mis mõnusalt ikka krigisesid ja sealgi sai juttu aetud ning teisel pool kallast seisvat rahvamassi vaadatud. Päris huvitav oli see. Siis tulid mingid ujumisvõistlused ka, mida põnev jälgida oli. Jap, kui ma üldse mingit sporti isegi telekast vaataks, arvan, et kindlasti vaataksin ujumist, kuigi tugitoolisporti ma väga ei fänna. Kui rahvast hakkas ka meie kaldapoolele kogunema, tõmbasime minema ning läbi rahvasumma trügides läksime bussijaama, et Greete enda pakid hoiust tagasi saaks. Siis istusime mõnda aega niisama bussijaamas ja ma märkasin isegi enda õde, kes õnneks või kahjuks mind ei märganud, kui talle lehvitasin. Mingi aeg tuli Greete õde ka ja varsti saatsime nad mõlemad Tallinna bussile.

Siis jäime Iti ja Sannuga kolmekesi ning läksime Rahva Raamatusse, et näha, mis seal sooduses on ja vaatasime ka niisama ringi. Kuna Sannu nägi ühte TVD raamatut soodukaga, ostis ta selle kohe ära. Siis sai istutud Rahva Raamatu akna peal ning juttu räägitud ja naerdud, kuni jõudis kätte aeg laiali minna ehk siis mina ja Iti läksime enda busside peale. Iti buss tuli ette varem, kuid mõned minutid hiljem tuli ette ka minu buss ja siis läksime kumbki oma bussile ning Sannu koju. Paistab, et see hakkab väga tavaliseks muutuma, et ma lõpuks bussi üksi jään, kui jaamas maha pean tulema, sest nii juhtus ka täna, kuid bussijuhi jaoks ma nähtamatuks õnneks ei jäänud, mis juba ükskord juhtus. Siis jalutasin koju ja avastasin, et olengi õega kahekesi. Varsti üritaks jooksma ka jõuda ja siis võin Skype'ida või noh... eks katsun tegevust leida, kuid selle pika posti nüüd lõpetan ja panen laulukese, mida ka kuulata võite. Olge chillid! ;)

P.S Ma pinky swearin, et järgmine korralik post tuleb juba esmaspäeval ;)

Vana hea Red Hot Chili Peppers. Avastasin selle loo oma empekast, kui Tartust koju tagasi jõudsin ja kohe esimene mõte oli, et see tuleb täna blogisse. Mõnus rahulik lugu on ja sõidu ajal ka hea kuulata :)