I Love it in Here

Tervist, mu kallid lugejad! Mul on hea meel, et saan teile jälle lugemist anda ja seekord väiksema intervalliga, sest nüüd kirjutan ma ilmselt järgmised kolm päeva, nii et on, mida oodata ka. Äratuse olin pannud küll kella üheks päeval, aga ärkasin pool tundi varem. Siis panin end riidesse ja pakkisin asjad, kuna see on midagi, mida ma kunagi ei viitsi teha ja sama on asjade lahti pakkimisega. Siis suundusin kööki, kus ma panin arvuti kinni ning ühe korraliku hommikusöögi sõin - kaks soojaks lastud wannabe burgerit ehk võileiba pihvi ja juustuga ning tüki kooki, mille hävitamisega juba raskeks läks. Siis sai tükk aega Laura ja Sannuga Skype'is lobisetud ja foorumiski istutud, kuni tuli aeg end bussile hakata sättima. 

Elvast läks mu buss 17:20 ja see sõit oli põrgu, sest buss oli nagu saun, aga üle elasin. Siis ostsime bussijaamast piletid Võrru ja seejärel Rimisse, et natuke söögikraami võtta ja siis ema ja ta kihlatu tahtsid mõned õlled ka teha, kuna Võru bussini oli nii tunnike aega. Siis istusimegi jõe ääres, mina olin rohkem omaette telefonis, kuni ema ja ta mees oma sõpradega kokku said ning õlut jõid. Kuskil 20 minutit enne bussi liikusime bussijaama poole ning mina istusin juba meie platvormi alla, kui ema ja ta mees veel oma sõpradega olid. Lõpuks tuli buss ette ja ma suutsin endale eriti hea istekoha valida - otse konditsioneeri all, mõnus. Sõit Võrru oli ka palju mõnusam, sest konditsioneer pea kohal jahutas, klappides mängis hea muusika ja ma vaatasin aknast välja ning imetlesin seda, kui ilus kõik suvel on. Nüüd ma tean, miks ma suve nii väga armastan.

Võrru jõudsime poole üheksaks ja siis läksime emaga Maximasse, et Sõmerpallu toidukraami osta. Kusjuures poes juhtus emal väike äpardus - ta keeras munad kassalindile nii kummuli, et pooled neist läksid katki ja müüja pidi pärast siis ühe kilekoti neile veel ümber panema. Niigi hästi, et õhtuks omlett on :D Siis läksime bussijaama ning kaua ei pidanud ootama ka Sõmerpalu bussi, kus me olimegi ainsad reisijad ja mina sain seda looduse ilu jälle aknast imetleda, kui üks vastik vapsik mind poleks hirmutanud. Sutsata ei saanud õnneks keegi ja jõudsimegi õnnelikult Sõmerpallu, kus üks pehme karvane kiisuneiu mind tervitas. Ta nimi on mingi Niisu-Murr või Miisu-Murr või ma ei teagi, kumb õige on, aga nüüd on ta mul süles ja ära ta sealt ei lähe :D ise olen karvatuuste täis, aga see mind nii väga ei häirigi, sest siin on k a s s. Saate aru, KASS!!! Ma tahtsin täiega kassi ja nüüd mul ajutiselt üks siin on. Mis muidu sellesse kohta puutub, siis tundub kodune ja mulle täitsa meeldib. Mõnus. Leidsin muide kitarri ka nurgast ja tinistasin natuke sedagi. Soovin ainult, et oskaks mängida ka :D Aga okei, nüüd ma lõpetan tänaseks oma jutuvada ja jätan teid homset posti ootama, kuigi enne õhtut ma ilmselt arvutisse ei satu, sest kavatsen oma päeva sisustada ka millegi muu kui toas arvuti taga istumisega. Praegu vaadake aga pilte ja olge chillid! :)