Hellõu! Ma tean, et ma blogin nüüd harva ja värki, aga nüüd ongi selle blogimisega nii, et blogin siis, kui on tõesti, millest kirjutada. Noh, täna võite end igatahes jälle pikemaks postiks ette valmistada, sest ma räägiks nii tänasest kui eilsest. Eile tulin üles kella viiest hommikul, sest uni läks ära. Äratus oli küll seitsmeks, aga kuna niikuinii enam magama ei jäänud, polnud mõtet ka veel kahte tundi põõnata. Ütleks, et päris igav on, kui liiga vara ärgata, aga eks ma siis seitsme ajal hakkasingi tegutsema ja need kaks tundi passisin niisama üleval. Kui hommikused toimetused tehtud, passisin mõnda aega üleval ja umbes poole üheksa ajal läksin juba välja bussi ootama. Väga jubedalt palav hommik oli ja ma tundsin juba bussi oodates, et polegi väga õhku, mida hingata ja ise ka vaikselt haudusin. Õnneks polnudki bussis nii hull, aga seal istus mu kõrvale üks mees, kes haises higi ja suitsu järele ja mul tuli terve tee Tartusse tema kõrval vastu pidada. Tartu bussijaamas tuli mulle Greete vastu ja me suundusime kõigepealt Tasku ning siis juhatasin ta kaubahalli, sest ta tahtis endale punast huulepulka. Seal vaatasimegi natuke aega ringi ja lõpuks sai ta ka oma huulepulga, aga kassas ei leidnud müüja kuidagi koodi ja siis tuli natuke vanaaegsemate meetoditega tal huulepulk Greetele müüa ning me muidugi samal ajal muigasime.
Kui Greete oma huulepulga kätte sai, läksime tagasi Taskusse ja võtsime Boostist ühed jääjoogid ning siis juba pingile istuma ning juttu rääkima. Nii need tunnid läksid ja enne bussile minekut läksime veel Rimist läbi, kust Greete endale saiakese võttis ja mina üllatusmunaga piirdusin, kuna polnud juba ammu ühtegi üllatusmuna saanud. Siis läksime bussijaama ja istusime sinna ootesaali, et Greete süüa saaks ja mina saaks teada, mis ma üllatusmuna seest sain. Noh, seekord sain siis selle My Little Pony või midagi sarnast. Kauaks muidugi bussijaama ei jäänud ka, sest varsti tuli üheksanda platvormi juurde minema hakata ning loomulikult saime seal ühe sahmaka vihma ka kaela. Mingi hetk ilmus sinna veel Kata, kes mu poolsurnuks suutis ehmatada ja mu üle bussijaama kiljuma pani, kuid kellega ka natuke rääkida sai, enne kui ta Rõhul maha läks ja me Greetega edasi sõitsime. Kruusateel sattusime muidugi mõnusa tolmupilve sisse ja siis oli buss tõesti nagu gaasikamber, aga eks selle õuduse elasime ka kuidagi üle.
Ilmatsallu jõudes tulid meile vastu Iti ja Kirsti ja siis me olime niisama Iti juures, kuni saabusid Märt, Laura ja Sannu. Enne nende saabumist jõudsime muidugi salati valmis teha ja siis, kui nad jõudsid, rääkisimegi natuke ning hakkasime siis matkaraja poole minema. See jalutuskäik oli lõbus, aga ka omamoodi piin, sest päris kuum oli. Muidugi hakkas veel müristama ka, aga suuremat äikest meie ei saanud ning meil õnnestus grillida pangetäis liha, enne kui sahmakas vihma tuli ja kana ning banaanid pooltooresteks jäid. Süüa saime ikka päris palju, sest meil oli veel krõpsu, dipikastet, vahukomme ja aedvilju. Meie Laura ja Sannuga olimegi põhiliselt tekil ning sõime neid dipikastmega värke, kuid kui esimene liha tulelt tuli, ühinesime laua taga teistega. Putukad olid küll tõeliseks nuhtluseks, aga muidu oli päris vahva ja minu arvates võiks seda kunagi isegi korrata.
Tagasi Iti juurde hakkasime kuskil seitsme ajal minema, sest Greetele pidi õde järele tulema. Kui Greete seltskonnast lahkus, jäime meie lihtsalt juttu rääkima ja olime suht niisama, sest kõik olid matkast üsna väsinud. Hiljem veel sõime ning panime selle pooltoore kana ning vorstid pannile ja tegime neilegi lõpu peale. Siis mingi hetk viskas Kirsti ka tühja märkmiku ning hunniku pliiatseid mulle nina alla ja ma ei osanud alguses nagu midagi teha sellega, aga peagi sain aru, et sinna võiski midagi täiesti suvalist teha. Noh, joonistusoskus on mul ka selline, nagu on, seega tegin tõesti sinna päris suvalisi asju, enne kui märkmiku ja pliiatsid Sannule edasi saatsin ja nii see mööda lauda ringi käis, kuni uuesti Kirstini jõudis. Siis saime jälle niisama rääkida ning ühel hetkel nägin väljas sähvatust, millele järgnes päris kõva mürin. Jee, väljas oli äike ja tuli jälle paduvihm ka. Üleval olimegi mingi üheni või nii ja siis pugesime juba põhku ning rääkisime juttu, kuni kõik ära vajusime.
Hommikul avasin silmad üheksa ajal, kui mingi alarmi undamist kuulsin ja vahtisin lihtsalt lage, sest teised magasid. Mingi hetk ärkas Laura üles ja siis ma mõtlesin ka end istuli ajada ja niisama natuke passida. Vaska ja Sofi tulid ka tuppa ja siis said nemad pai ning Vaska lõi isegi nurru. Mingi hetk panin riidesse ka ja siis liitusin köögiseltskonnaga ning sõin hommikust ning jälle rääkisime niisama juttu, kuni ka need kõige hilisemad ärkajad meiega liitusid. Mingi hetk tekkisid lauale Uno kaardid ja siis sai mitu ringi Unot mängitud. Naljakas oli see, et Sannu sai kogu aeg pähe :D :D :D :D Varsti tuli hakata igatahes bussi peale sättima ja siis sõitsime juba Tartusse, et Kirsti ja Märt ära saata ning ise The Fault In Our Starsi vaatama minna.
Kui Kirsti ja Märt bussi peale said saadetud, lahkusid meie seltskonnast mõneks ajaks ka Laura ja Sannu ning jäimegi Itiga kahekesi. Siis läksime Rimisse, kuna mul oli kõht nii tühi, ja võtsime mõned saiakesed ning tegime endale need salatid. Ma võtsin seekord kaks šokolaadisõõrikut ja siis mingi šokolaadi-banaani saiakese, mis oli päris nämma, kui see lehttainas poleks ainult nii kuiv olnud. Rimi salatit oli ka päris hea üle pika aja süüa ja nii lendaski meie aeg Itiga Atlantise juures pingil süües ning juttu ajades, kuni ühel hetkel Laura sõnumi saatis ja mõni minut hiljem Sannu mulle helistas. Ma eeldasin muidugi seda, et nad tulevad ikka sealt silla alt, aga mõlemad tegid päris korraliku ringi, enne kui meiega liitusid. Siis olime veel natuke aega pingil ning hakkasime Tasku poole tagasi liikuma.
Sannu ja Laura võtsid enne filmi midagi söödavat ka - Laura nachod ja Sannu popkorni. Mul tekkis ka neid vaadates millegi järele isu, aga ma ei suutnud kuidagi otsustada, kuni siiski pähklid ja Nestea endale võtsin. Ütleks, et pähklid läksid päris kiiresti ja jook oli peaaegu terve filmi puutumata. Mis filmi puutub, siis minule väga meeldis ja kindlasti tahaks lugeda raamatut. See film oli selline mõnus ning mul oligi nii, et esimese poole filmist ma lihtsalt irvitasin täiega, kuna seal olid päris head killud ja siis teise poole lahistasin täiega nutta, kuna see läks nii kurvaks ära. Oleks pidanud rohkem ikka salvrätikuid varuma, aga mulle just meeldiski see, et film ajas mind nii naerma kui nutma. Perfect.
Pärast filmi hakkasime vaikselt laiali minema, sest Sannu läks jalgpalli vaatama ning Iti pidi õega koju saama. Siis läksimegi Lauraga ise bussijaama ja istusime väljas pingil, kuni ka minu buss tuli ja ma Lauraga hüvasti jätsin. See oli muidugi see buss, mis raudteejaama sõitis ja mina nii kümme minutit koju pidin siis pärast kõndima. Noh, polnud hullu. Hea asi on see, et ma olen praegu üksi kodus ja mulle täiega meeldib praegu üksi kodus olla. Täna siis plaanis allnighter, kuna ma pidin niigi palju asju juba tegema ja eks ma jäängi neid vist hommikuni tegema, ma arvan :D :D :D :D Mul kogu aeg vist allnighterid ka, nii et jah :D Peaks parem enda mula nüüdseks lõpetama ja siia laulukese panema. Ma ei oska öelda, millal järgmine post tuleb, aga olge teie niisama chillid ja kuulake laulu! :)
Jee, mu telefonihelin ja hetkel ka lemmiklaul. Selle avastasin õe kaudu, kui tema ühel päeval kuulas ning ma kohe olin nagu "Ohh, mis laul see veel on?" Nüüd on see mind juba mitu päeva kummitanud ka ja ei ole sugugi vaja imestada, et ma seda nonstop kuulata tahan :)
No comments:
Post a Comment