Tsau ja ilusat jaanipäeva! Kuna suvi on juba kord selline, et blogipostitused ilmuvad harvem, siis andsin endale igatahes lubaduse, et kuskil jaanipäeva paiku tuleb uus post. Noh, vahepeal pole väga midagi teinud, kui välja arvata muusika kuulamine ja sarjade vahtimine. Simsi ei viitsigi praegu enam väga mängida, aga võtsin juurde kaks uut sarja - Baby Daddy ja The Secret Life of American Teenager. Baby Daddy 1. hooaja lõpuni on mul jäänud täpselt kaks osa ja ma pole seda rohkem edasi vaadanud, kuna mu tore internetiühendus paneb vahepeal ikka korralikult näkku. Muidu on see sari täiega naljakas ja läheb hästi kiiresti ka. Samas selle teise sarja ühe osa vaatasin ära ning otsustasin, et ei taha ikka edasi vaadata, kuna see oli minu arust juba esimese osa järgi otsustades täiega imelik sari. Siis on vahepeal kõvasti maasikaid söödud ja ise ka ostetud... nämma. Laupäeva hommikul käisin üle pika aja jooksmas ka ja mulle kui algajale jooksjale on see veel raske, kuid samas pärast on täitsa hea olla. Kindlasti jätkan.
Pühapäeval otsustasin, et ma tahan palju korralikumaid kõrvaklappe kui need nööbikesed, mis paari kuudki ei kesta, ja läksin poodi. Saingi uued ning paremad klapid ja samuti jäin poest tulles lausvihma kätte, ent sellest hoolimata võtsin ka kilo maasikaid ja vaarikamaitselist Super Viva jäätist, kuna ma täiega tahtsin vihma käes jäätist süüa ja see oli tõesti täiega hea, kuigi normaalsed inimesed vist nii ei teeks. Jäätis ise oli ka täiega nämma, nii et võin vist seda nüüd üheks oma lemmikuks nimetada. Eile pidasime meie siis enda jaanipäeva, kuigi mu hommik algas sellega, et ema saatis poodi süütevedelikku ja grillsütt tooma. Söe leidsin kohe üles, aga süütevedelik oli nii hästi ära peidetud, et ma käisin tervele poele vähemalt kolm ringi enne peale, kui selle lõpuks leidsin. Siis õhtu poole alustasime grilliga ja šašlõkk sai lihtsalt võrratu, kuigi mulle meeldis kana rohkem. Ema oli suure kausitäie kartulisalatit ka teinud, nii et sai sedagi omajagu söödud ja praegugi on seda veel päris palju alles, kuna mu õde ja vend läksid kodust ära ja suuremaid söödikuid majas seega pole.
Täna on seevastu üsna tavaline päev ja ma ei usu, et ka õhtul midagi märkimisväärset toimuma hakkab, kuna ausalt öeldes on see Elva elu täiega igav ja kuskil pole väga olla ka, kui kellegagi välja minna. Ei teagi, kes üldse viitsiks tulla, sest tavaliselt on ikka nii, et kõigil on juba muud plaanid. Ehk peaks millalgi Tartu tulema? Anyways, ma igatahes praeguseks lõpetan ja panen siia laulukese, mida kuulata võite, sest ma ei tea, millal järgmine post ilmub. Olge chillid! :)
Järjekordne bänd, mille avastasin enda jaoks, kui mul igav oli ja ma mingeid lambiseid playliste hakkasin kuulama. Siis võtsingi lihtsalt Hollywood Undeadi ja mõtlesin, et kuulaks kõik albumid läbi, kuid sattusin just sellise albumi peale nagu American Tragedy, millelt on pärit ka see laul. Kuulasin sealt siis paar lugu ja olingi nagu "OMG I love this band". Sellest piisas, et tahta kõik laulud kõigilt albumitelt läbi kuulata, milleni ma aga eriti veel jõudnud pole. See siis on ka üks mu lemmikutest nende lauludest.
Tsau, pole küll blogimaailma vist päris kaua aega jõudnud, aga täna saate väikse muusikaposti.
Haha, selle laulu sain ma Sims 3-st, kui see mängus raadiost tuli ja mulle meeldima hakkas. Siis ma hakkasin soundtracki googeldama, et teada saada, mis laul see on ja nii selle leidsingi. Video on ka muidu päris nunnu :)
Hellõu! Ma tean, et ma blogin nüüd harva ja värki, aga nüüd ongi selle blogimisega nii, et blogin siis, kui on tõesti, millest kirjutada. Noh, täna võite end igatahes jälle pikemaks postiks ette valmistada, sest ma räägiks nii tänasest kui eilsest. Eile tulin üles kella viiest hommikul, sest uni läks ära. Äratus oli küll seitsmeks, aga kuna niikuinii enam magama ei jäänud, polnud mõtet ka veel kahte tundi põõnata. Ütleks, et päris igav on, kui liiga vara ärgata, aga eks ma siis seitsme ajal hakkasingi tegutsema ja need kaks tundi passisin niisama üleval. Kui hommikused toimetused tehtud, passisin mõnda aega üleval ja umbes poole üheksa ajal läksin juba välja bussi ootama. Väga jubedalt palav hommik oli ja ma tundsin juba bussi oodates, et polegi väga õhku, mida hingata ja ise ka vaikselt haudusin. Õnneks polnudki bussis nii hull, aga seal istus mu kõrvale üks mees, kes haises higi ja suitsu järele ja mul tuli terve tee Tartusse tema kõrval vastu pidada. Tartu bussijaamas tuli mulle Greete vastu ja me suundusime kõigepealt Tasku ning siis juhatasin ta kaubahalli, sest ta tahtis endale punast huulepulka. Seal vaatasimegi natuke aega ringi ja lõpuks sai ta ka oma huulepulga, aga kassas ei leidnud müüja kuidagi koodi ja siis tuli natuke vanaaegsemate meetoditega tal huulepulk Greetele müüa ning me muidugi samal ajal muigasime.
Kui Greete oma huulepulga kätte sai, läksime tagasi Taskusse ja võtsime Boostist ühed jääjoogid ning siis juba pingile istuma ning juttu rääkima. Nii need tunnid läksid ja enne bussile minekut läksime veel Rimist läbi, kust Greete endale saiakese võttis ja mina üllatusmunaga piirdusin, kuna polnud juba ammu ühtegi üllatusmuna saanud. Siis läksime bussijaama ja istusime sinna ootesaali, et Greete süüa saaks ja mina saaks teada, mis ma üllatusmuna seest sain. Noh, seekord sain siis selle My Little Pony või midagi sarnast. Kauaks muidugi bussijaama ei jäänud ka, sest varsti tuli üheksanda platvormi juurde minema hakata ning loomulikult saime seal ühe sahmaka vihma ka kaela. Mingi hetk ilmus sinna veel Kata, kes mu poolsurnuks suutis ehmatada ja mu üle bussijaama kiljuma pani, kuid kellega ka natuke rääkida sai, enne kui ta Rõhul maha läks ja me Greetega edasi sõitsime. Kruusateel sattusime muidugi mõnusa tolmupilve sisse ja siis oli buss tõesti nagu gaasikamber, aga eks selle õuduse elasime ka kuidagi üle.
Ilmatsallu jõudes tulid meile vastu Iti ja Kirsti ja siis me olime niisama Iti juures, kuni saabusid Märt, Laura ja Sannu. Enne nende saabumist jõudsime muidugi salati valmis teha ja siis, kui nad jõudsid, rääkisimegi natuke ning hakkasime siis matkaraja poole minema. See jalutuskäik oli lõbus, aga ka omamoodi piin, sest päris kuum oli. Muidugi hakkas veel müristama ka, aga suuremat äikest meie ei saanud ning meil õnnestus grillida pangetäis liha, enne kui sahmakas vihma tuli ja kana ning banaanid pooltooresteks jäid. Süüa saime ikka päris palju, sest meil oli veel krõpsu, dipikastet, vahukomme ja aedvilju. Meie Laura ja Sannuga olimegi põhiliselt tekil ning sõime neid dipikastmega värke, kuid kui esimene liha tulelt tuli, ühinesime laua taga teistega. Putukad olid küll tõeliseks nuhtluseks, aga muidu oli päris vahva ja minu arvates võiks seda kunagi isegi korrata.
Tagasi Iti juurde hakkasime kuskil seitsme ajal minema, sest Greetele pidi õde järele tulema. Kui Greete seltskonnast lahkus, jäime meie lihtsalt juttu rääkima ja olime suht niisama, sest kõik olid matkast üsna väsinud. Hiljem veel sõime ning panime selle pooltoore kana ning vorstid pannile ja tegime neilegi lõpu peale. Siis mingi hetk viskas Kirsti ka tühja märkmiku ning hunniku pliiatseid mulle nina alla ja ma ei osanud alguses nagu midagi teha sellega, aga peagi sain aru, et sinna võiski midagi täiesti suvalist teha. Noh, joonistusoskus on mul ka selline, nagu on, seega tegin tõesti sinna päris suvalisi asju, enne kui märkmiku ja pliiatsid Sannule edasi saatsin ja nii see mööda lauda ringi käis, kuni uuesti Kirstini jõudis. Siis saime jälle niisama rääkida ning ühel hetkel nägin väljas sähvatust, millele järgnes päris kõva mürin. Jee, väljas oli äike ja tuli jälle paduvihm ka. Üleval olimegi mingi üheni või nii ja siis pugesime juba põhku ning rääkisime juttu, kuni kõik ära vajusime.
Hommikul avasin silmad üheksa ajal, kui mingi alarmi undamist kuulsin ja vahtisin lihtsalt lage, sest teised magasid. Mingi hetk ärkas Laura üles ja siis ma mõtlesin ka end istuli ajada ja niisama natuke passida. Vaska ja Sofi tulid ka tuppa ja siis said nemad pai ning Vaska lõi isegi nurru. Mingi hetk panin riidesse ka ja siis liitusin köögiseltskonnaga ning sõin hommikust ning jälle rääkisime niisama juttu, kuni ka need kõige hilisemad ärkajad meiega liitusid. Mingi hetk tekkisid lauale Uno kaardid ja siis sai mitu ringi Unot mängitud. Naljakas oli see, et Sannu sai kogu aeg pähe :D :D :D :D Varsti tuli hakata igatahes bussi peale sättima ja siis sõitsime juba Tartusse, et Kirsti ja Märt ära saata ning ise The Fault In Our Starsi vaatama minna.
Kui Kirsti ja Märt bussi peale said saadetud, lahkusid meie seltskonnast mõneks ajaks ka Laura ja Sannu ning jäimegi Itiga kahekesi. Siis läksime Rimisse, kuna mul oli kõht nii tühi, ja võtsime mõned saiakesed ning tegime endale need salatid. Ma võtsin seekord kaks šokolaadisõõrikut ja siis mingi šokolaadi-banaani saiakese, mis oli päris nämma, kui see lehttainas poleks ainult nii kuiv olnud. Rimi salatit oli ka päris hea üle pika aja süüa ja nii lendaski meie aeg Itiga Atlantise juures pingil süües ning juttu ajades, kuni ühel hetkel Laura sõnumi saatis ja mõni minut hiljem Sannu mulle helistas. Ma eeldasin muidugi seda, et nad tulevad ikka sealt silla alt, aga mõlemad tegid päris korraliku ringi, enne kui meiega liitusid. Siis olime veel natuke aega pingil ning hakkasime Tasku poole tagasi liikuma.
Sannu ja Laura võtsid enne filmi midagi söödavat ka - Laura nachod ja Sannu popkorni. Mul tekkis ka neid vaadates millegi järele isu, aga ma ei suutnud kuidagi otsustada, kuni siiski pähklid ja Nestea endale võtsin. Ütleks, et pähklid läksid päris kiiresti ja jook oli peaaegu terve filmi puutumata. Mis filmi puutub, siis minule väga meeldis ja kindlasti tahaks lugeda raamatut. See film oli selline mõnus ning mul oligi nii, et esimese poole filmist ma lihtsalt irvitasin täiega, kuna seal olid päris head killud ja siis teise poole lahistasin täiega nutta, kuna see läks nii kurvaks ära. Oleks pidanud rohkem ikka salvrätikuid varuma, aga mulle just meeldiski see, et film ajas mind nii naerma kui nutma. Perfect.
Pärast filmi hakkasime vaikselt laiali minema, sest Sannu läks jalgpalli vaatama ning Iti pidi õega koju saama. Siis läksimegi Lauraga ise bussijaama ja istusime väljas pingil, kuni ka minu buss tuli ja ma Lauraga hüvasti jätsin. See oli muidugi see buss, mis raudteejaama sõitis ja mina nii kümme minutit koju pidin siis pärast kõndima. Noh, polnud hullu. Hea asi on see, et ma olen praegu üksi kodus ja mulle täiega meeldib praegu üksi kodus olla. Täna siis plaanis allnighter, kuna ma pidin niigi palju asju juba tegema ja eks ma jäängi neid vist hommikuni tegema, ma arvan :D :D :D :D Mul kogu aeg vist allnighterid ka, nii et jah :D Peaks parem enda mula nüüdseks lõpetama ja siia laulukese panema. Ma ei oska öelda, millal järgmine post tuleb, aga olge teie niisama chillid ja kuulake laulu! :)
Jee, mu telefonihelin ja hetkel ka lemmiklaul. Selle avastasin õe kaudu, kui tema ühel päeval kuulas ning ma kohe olin nagu "Ohh, mis laul see veel on?" Nüüd on see mind juba mitu päeva kummitanud ka ja ei ole sugugi vaja imestada, et ma seda nonstop kuulata tahan :)
Mina, kui täna enda praktikapäeva lõpus osakonnast lahkusin
Tsauki, sõbrakesed! :) Mu tuju on kirjeldamatult hea ja ilmselt juba aimate, mis põhjusel - mul oli täna viimane praktikapäev ning mu suvi on tänasega ametlikult alanud. Pole paha, kui välja arvata see üks kohustus enda AÕL lõpuni kirjutada, millega mul on veel veits aega, sest see tuleb alles 14. juuniks Moodle keskkonda esitada. Ilmselt hakkan kaheksandal sellega uuesti tegelema ja katsun ta siis ära ka lõpetada, et ma päris jaanipäeval seda esitama ei peaks :D Tänane oli aga täiega tegus mu viimase praktikapäeva kohta, kuigi see oligi enam-vähem nii, et õed lasid minul ja teisel praktikandil Kadil kõik enda töö ära teha. Hommik algaski siis vere võtmisega, mis minul kuidagi õnnestuda ei tahtnud, sest patsientidel olid kehvad sooned ja neid pidi ikka mitu korda torkima. Siis vahepeal sain tilgad üles panna ja siis tuli ühel kehvade soontega patsiendil ka kanüül vahetada, mida proovisin ise teha, kuid samuti pärast mitmekordset torkimist üsna edutult, kuni keegi õdedest selle ikka ise ära tegi. Siis millalgi käisin rääkimas vanemõega ja ta kutsus mu sinna osakonda tööle, kuid ma arvatavasti ei lähe, sest mulle ei meeldinud juba praktikal see osakond eriti palju ja siis ootasin veel rohkem, et sealt juba ära saaks. Mis mulle ei meeldi, ongi see, et õhkkond on pidevalt nii närviline ja vahepeal on seal täiega hullumaja ja kogu aeg kiire ja täiega ära väsitab ka.
Kui juba närvilisest õhkkonnast rääkida, siis see bitch õde on puhkuselt tagasi ja täna oli ta tööl, nii et ma sain korra õiendada ka, et palatist kellegi tühjad Fortransi pudelid ära tõin. No kuhu ma nad siis jätma pidin? Haige inimene. No minema ka enne poolt kuut ei saanud ja siis saime Kadiga ikka pärast fuajees kokku, kuni buss number seitse tuli ja me elu eest peale jooksime. Kadi läks Kaares maha, mina sõitsin Risti peatusse välja ja nüüd peaks vist pakkima ka hakkama, sest homme sõidan koju tagasi, kuigi absoluutselt ei viitsi. Ah jaa, õhtul on TV3 peal Under the Dome ja seda ma kohe kindlasti vaatan, kuigi esimene hooaeg on nähtud :D hea meeldetuletus ju ikka, sest varsti tuleb teine hooaeg välja ja ma lihtsalt ei jõua ära oodata. The 100 hakkab ka esimese hooajaga lõpule jõudma ja siis tuleb sügist oodata, aga vähemalt tuleb nüüd PLL uuesti. Oi jah, miks ma sarjadest hakkasin äkki rääkima? Hihihih :D Anyways, mul vist polegi praegu midagi rohkem öelda, nii et võite laulu kuulata ja uut posti oodata, mis (ma loodan, et) ilmub nädala lõpus kunagi. Olge chillid! :)
Ma arvan, et see laul sobib lihtsalt superhästi mu tänase päeva ning hetkelise tujuga. Mõnus suvelaul :)
