It's Always A Good Time

Tsau, kallad! Üks päev jäi vist vahele, aga eilsest polnudki midagi väga kirjutada. Olin 1. mail osakonnas ja kõik oli vaikne. Terve Tartu linn ka. Ära sain kuskil kaheteistkümne ajal, tulin vanaema juurde ja nii lihtne see oligi. Tegelikult vaatasin ära filmi In Fear ja ütleks, et mingi imelik õudukas oli, kuid hüppama pani küll ja muidu meeldis, kui välja arvata see, et 89% filmist oli autosõit, siis kargas välja mingi psühho ja lõpp oli üüber imelik. Aga noh, siis räägiks tänasest ka. Täna oli mu viimane praktikapäev ja jälle väga rahulik. Juhendaja poeg tuli vahepeal läbi ja see oli päris armas, kuid pärast seda (nii 12 ajal) lasi juhendaja mu ära ka. Siis saatsin Itile, Laurale ja Sannule sõnumid ning läksin end riidesse panema, et siis kesklinna jalutada. Kõige esimesena saingi Rahva Raamatus kokku Sannuga, kellega jäime Laurat ootama ja siis automaadi juurde läksime, kuna mul oli juhtumisi uusi kõrvaklappe vaja. Ma lihtsalt kardan, et praeguseid pole mul enam kauaks, sest avastasin, et juhe on päris katki juba, kuigi klapid veel töötavad. Parem ikka karta kui kahetseda, sest ma ei tahaks homme vaikuses Elva poole sõita.

Kui olin kõrvaklapid kätte saanud, läksime sinna keerdtrepi äärde istuma ja rääkisime tükk aega niisama juttu, kuni Laural kõht tühi oli ja kõik Rimisse läksime. Sealt võttis Laura endale küpsist, Sannu jelly beanse ja mina kaks üllatusmuna. Ühe muna seest sain vurri, teise seest pisikese tennist mängiva Barbie, kes kogu aeg pooleks tahtis minna. Kuna keegi mu endistest English Campi tuttavatest oli mulle külmutatud jogurti isu peale ajanud, võtsin üle pika aja ka seda. Võtsin siis šokolaadijogurti vahukommide, kiivi ja šokolaadinööpidega ning läksime Laura ja Sannuga oma kohale tagasi, et maha istuda ja süüa. Nautisin siis oma jogurtit ja üllatusmune ja mingi hetk sain Itilt sõnumi, et ta on nii 25-30 minuti pärast jõudmas. Kui olime söönud, läksime Laura ja Sannuga ikka Rahva Raamatusse ning siis helistas mulle Iti, kes meie asukohta tahtis teada, enne kui meid Rahva Raamatust üles ka leidis. Tore oli teda üle pika aja näha.

Siis edasi liikusime Taskust ära ja tükk aega töllerdasime niisama vanalinnas ringi, kuna keegi meist ei teadnud, kuhu täpselt minna ja mida teha. Lõpuks jõudsime ikka Ristiisa pubisse sööma ja ma võtsin sealt jäätisekokteili ning puuviljasalati. Puuviljasalat oli küll superluks ning samuti jäätisekokteil, mis suht soojaks jõudis minna, kui ma selle lõpuks joodud sain. Kui olime söönud, pidime oma sammud seadma Maaülikooli spordihoone poole, et Kata mängule jõuda. Päris põnev oli jälgida ja omavahel sai ka palju räägitud ning Kata meeskond sai kolmanda koha. Nalja sai autasustamisel, kui Kata esialgu diplomist ilma jäi ja siis neile alles meelde tuli, et üks mängija jäi ilma ning nad kiiresti talle ka medali andsid ja diplomi kirjutasid. Kuskil poole üheksa paiku hakkasime laiali minema, esimesena siis Iti, meie Laura ja Sannuga kõndisime kesklinna poole ja siis sai tee peal igasugust kahtlast juttu ajada :D :D :D Raekoja platsil läks Laura otse edasi ning meie Sannuga üle silla. Alguses mõtlesin küll vanaema juurde jalutada, aga siis mõtlesin ümber ja kõndisime Sannuga Kivi peatusse, kust ta mu buss number nelja peale saatis ja ma nii poole kümneks vanaema juures olin. Noh, nüüd siis olen natuke kauem üleval ja homme sõidan Elva. Praegu teen aga oma tavapäraseid õhtusi asju, panen siia Sannu tungival soovil ühe toreda laulukese ja lõpetan. Olge chillid! :)