Sweater Weather

Hei-hei! Täiesti uskumatu kui harva ma olen hakanud kirjutama, aga mul on praktikapäevad nii pikad ja väsitavad, et ei viitsigi iga päev kirjutada. Samuti tuleks kogu aeg üks ning sama jutt ja päris igavaks läheks vist nii, sest mul pole väga millestki viimasel ajal kirjutada ka, kuna midagi märkimisväärset pole juhtunud. Tunnen täiega puudust meie väljaskäimistest Iti, Kata, Sannu ja Lauraga, aga see viga saab 6. juunil õnneks parandatud :) Kahte esimest neist pole ammu näinud ka :D Aga siiski räägiks tänasest. Hommik tundus ikka väga Antarktika võrreldes sellega, millised ilmad siin viimasel ajal on olnud, aga mulle isegi meeldis, et vahelduseks õhku ka väljas on. Haiglas läks ka päev ruttu ja kuigi mu juhendajat polnud täna tööl, sain siiski ühele toredale õele sappa ja kõik oli väga okei. Mulle meeldib aga see mõte, et üks päev on jälle viimasele päevale lähemal ning jäänud ongi ainult viis päeva mu orjuse lõpuni. 

Mis siis veel? Eile hakkasin kirjutama oma akadeemilist õenduslugu ja jätsin pooleli, kui tööst oli neli lehekülge, sest siis tekkisid mul küsimused ja ma ootan siiani õppejõu e-maili, et oma küsimustele vastused saada ning see kuradi jura lõpuni kirjutada. Ei imesta, kui jälle mingi 30 lehekülge tuleb, sest see on ka eriti pikk ja põhjalik ja minu meelest on seal vaja nii palju ebavajalikku infot. Kuna mul on olnud juba pikemat aega mõte suveks tööd otsida, tegin kasutaja ka CV Online'i ja postitasin sinna oma CV. Eks näis, millal nüüd mingi ots õnnestub saada, aga ma loodan, et vähemalt juunikuu jooksul :) Anyways, eile õhtul juhtusin TV3 pealt ka Under the Dome'i reklaami nägema ja suudate te ette kujutada mu rõõmu, kui ma sain teada, et TV3 hakkab teisipäeva õhtuti kell 9 seda sarja näitama. Täitsa lõpp, ma vist särasin näost nagu kuusepuu ja kui traileri lõpus veel Colin Fordi ka näitas - fangirling at its finest... lol :D :D :D  Ah jaa, siis ma otsustasin teha jälle nii, et toon laulud blogipostituste lõppu tagasi, nii et nüüd postitangi tänase laulu lühikese kommentaariga ja lõpetan. Oodake järgmist episoodi  posti ning olge chillid! :)

Mille peale ka ei satu, kui sul on Spotify ja sa juhtud täiesti random playlisti kuulama. Tänu sellele random playlistile leidsin selle loo ja minu meelest on see täiega kaasahaarav + see on mind juba mitu päeva kummitanud ka :D 

Silence Starts to Have An Echo

Hey, kallid! :) Minust pole jälle tükk aega midagi kuulda olnud, aga eks täna üritan siis midagi siia veel kirjutada. Põhimõtteliselt on nii, et suurt midagi teinud polegi ja täna lõppes mu praktika teine nädal, millele järgneb veel umbes kuus päeva praktikat enne kaua oodatud vabadust. Täna sain patsiendi ka, mis tähendab seda, et järgnevatel päevadel koostan ilmselt oma õenduslugu, mille ma uhkusega hoopis õuduslooks ristisin, kuna see on nii nõmedalt pikk ja detailne ja nii palju nõutakse ka seal. Ausalt, selle koostamisega tekib selline tunne, et lähen ise enne veel hulluks, kui see valmis saab. Kuumad ilmad on samuti tagasi ning täna läksingi praktikale lühikeste pükstega. Mõnus oli. Lahti sain mingi poole kuue ajal ja kui ma Maarjamõisas enda bussi ootasin, sõitis minust mööda üks teine number seitse, millel nägin Triinu istumas ja tema oli mind ka näinud :D haha :D Siis sõitsin vanaema juurde ja sõin kiirelt ning olin arvutis, et end Elva bussile sättima hakata. See bussisõit oli rohkem põrgu, sest bussis oli palav nagu saunas ja ma pidin tund aega selles loksuma, enne kui koju jõudsin. Koju jõudes tundsin end väga oodatult ja leidsin oma voodi pealt uued ketsid, jee! Need on nii lahedad, aga ma ei saa neid jalga panna enne, kui see kuumalaine üle läheb. Igatahes rohkem kirjutada pole ja lõpetan. Olge chillid! :) 

Let's Jump Over the Puddles

Hei, kallid! :) Polegi pikka aega kirjutanud, aga täna tekkis tuju kirjutada. Hommiku jätaks parem vahele, kuna on ilmne, mida üks inimene hommikuti teha võib. Küll aga vaatasin, et päike paistab ning läksin siis T-särgi väel haiglasse praktikale. Päev oli üsna tegus, aga sai mõnda aega ka passida. Nojah, rääkides praktikas on mu teine nädal läinud küll kiiremini kui esimene, aga esmaspäev oli nõme, sest mu enda juhendajat polnud ja ma võtsin end sappa õele, kes tundus esialgu normaalne, aga hiljem ikka täielikuks bitchiks osutus ega teinudki muud kui ainult õiendas mu kallal. Noh, see päev sai siiski üle elatud ning eilse ja tänase olin oma juhendajaga, kes suhtub minusse kui oma sõpra ja mulle täiega meeldib see, et ta nii sõbralik on. Ta on suht noor ka. Nagu mainitud, oli tänane tunduvalt tegusam, kuid midagi uut ma seal ei teinud ega näinud. Lihtsalt sai see päev kuidagi mööda saadetud, kuni ma vererõhkusid ja temperatuure mõõtma minnes vaatasin, et palatid on pimedad ja hiljem juba vihma sabinat kuulsin. Siis mõõtsin veresuhkrud ka ära ja juhendaja lasi mind minema, mis tähendas seda, et ma sain paduvihma käes nii 10 minutit buss number seitset oodata. Õnneks oli soe ja see vihm tundus pigem värskendav pärast pikka ning väsitavat praktikapäeva. Siis sõitsin vanaema juurde ja Puiestee tänaval teed ületades oleks mitu autot mind täiski pritsinud, kui ma poleks taibanud mõned sammud tahapoole astuda. Kuna homme on aga vaba päev, siis nüüd ilmselt passin foorumis või isegi simsin, sest õendusloo jaoks patsienti ma veel leidnud ei ole, kuid katsun reedeks ikka leida ja ta ära küsitleda. Praeguseks aga aitab mu mulast. Olge chillid! :)

Home Sweet Home

Hey, darlings! :) Üle pika aja jälle uus postitus, kuid ma jätaks enda hommiku kirjeldamise vist ikka vahele. Haiglas oli väga tegus päev ning täna sain teha ühe lihasesüsti, vereülekannet ja siis nägin ära ka sellise uuringu nagu ERCP, mis on nagu gastroskoopia, ainult seal kasutatakse röntgeniaparaati ja uuritakse sapiteid. Selleks et seda uuringut vaadata, pidime mina ja Kadi ka rasked tinapõlled ette panema, kuigi seljas nad nii rasked polnudki. Käes hoida oli lihtsalt raske. Plaan koju tulla oli mul aga nädala alguses juba ja kuna täna lasti jälle enne viit minema, otsustasin, et tulengi täna koju ja lähen pühapäeval Tartusse tagasi. Nii hea on jälle kodus olla, sest võõrastes kohtades väga kaua viibimine teeb mind veits närviliseks. Aaa... eile vaatasin ära The Originalsi hooaja viimase osa ja SPNi uue osa. The Originalsi hooaja viimane osa oli küll täiega emotsionaalne ja ma poetasin mõne pisaragi ning ka SPN kisub põnevaks. Kahju ainult, et nüüd jälle sügist peab nende pärast ootama. Muidu polegi väga rohkem, nii et selle postituse jätan lühikeseks ja lõpetan. Olge chillid! :)

It's Just Me And The Ground Beneath My Feet

Hello! Jälle on alanud uus nädal ja minul viimane praktika. Hommikul äratas vanaema mind pool seitse üles ainult selleks, et küsida, mis kellaks ma äratuse panin ja see ajas küll mind täiega kurjaks, sest ma sain ainult pool tundi edasi magada. Siis tulid minu hommikused toimetused ja siis olin mõnda aega ka arvutis, kuni 8:28 bussile läksin. See buss oli pisike nagu leivapäts ja nii täis, et ei mahtunud liikumagi ja kõik olime kokku surutud. See on ühistranspordi juures kõige ebameeldivam. Maarjamõisasse jõudsin nii kümme minutit enne üheksat ja siis hakkasin otsima sisekliiniku ülemõe ruumi. Kõigepealt oleksin seda keldrist otsinud, aga siis sõitsin liftiga üles ja leidsin õige ruumi õnneks üles. Seal rääkis ülemõde, et praktika lõpus tahab ta kõigi praktikantidega veel rääkida ja noh, eks siis näeb, mis head juttu ta räägib, kui ma viimasel nädalal tema juurde lähen. 

Edasi läksime mina ja Kadi osakonda ning ootasime seal juba mitu tundi vanemõde, enne kui meile osakonda näidati ja teistele õdedele tutvustati. Siis järgnes veel natuke passimist ja saime patsiendiga gastroskoopiasse (rahvakeeli ka mõõga neelamisse) kaasa minna. Päris vastik oli seda protseduuri igatahes vaadata, sest patsient öökis uuringulaual. Võib-olla oli see vastik lihtsalt sellepärast, et ma muutusin ise liiga empaatiliseks. Siis kutsus vanemõde meid Kadiga enda juurde ning ta pani ise meile graafiku ning juhendajad paika. Mu graafik on ülihea - neli päeva nädalas tööl, nädalavahetused vabad ja suvele saan 3. juunil, kui mul viimane päev peaks olema. See nädal ka hea, sest vabaks päevaks osutus ka reede ja mul on mõnusalt pikk nädalavahetus. Miinuseks on see, et ma pean pool kaheksa juba kohal olema ning enne poolt kuut ma minema ei saa, mis tähendab pikki ja väsitavaid praktikapäevi. Täna istusin ka poole kuueni ja siis buss number seitsmega vanaema juurde. Igatahes nüüd mul midagi rääkida pole, nii et lõpetan. Olge chillid! :)

Don't Stop Believing

Hello! Järjekordne pikk blogipostitus on siin, sest ma kirjutan nii eilsest kui tänasest. Eile magasin mõnusalt kella kaheteistkümneni ja eks siis hakkasin oma hommikuste tegemistega pihta ning olin ka arvutis kuni õhtuni, mil ma Sannuga Rahva Raamatus kokku pidin saama ja me koos Laura juurde pidime minema. Saingi Sannuga nii poole seitsme ajal kokku ja siis läksime Rimisse, kuna pidin võtma vahukomme ja Piraate. Edasi läksime Boosti, kust ma võtsin sama joogi, mis esimesel korralgi, kuid seekord läks lõpp miskipärast maru rõvedaks kätte. Laura juurde läksime Lõunaka bussiga ja ka siis ei mäletanud ma, milline uks tal oli, nii et pidin helistama :D :D :D :D kohale jõudes panime mulle Sims 3 peale, nii et kui kadunud olen, siis ilmselt mängin. Siis sõime natuke ja siis läks telekas käima, kuna Eurovisioon hakkas. Mis ma ikka ütlen... ma olen suht pettunud, kuna võitja ei meeldinud mulle absoluutselt ja häid laule oligi see aasta nii vähe. Mu isiklik lemmik oli muidugi Inglismaa, kes suht taha ikkagi jäi. Pärast Eurovisiooni tahtsime hakata filmi vaatama, aga siis käskis Laura isa meil teleka kinni panna, kuna ta ei saanud muidu magada. Kuna meil endil ka targemat teha polnud, läksime ka varsti magama.

Täna ärkasin enda kohta maru vara - nii poole kümne ajal, sest Laura ema tegi köögis pannkooke ja mikser ajas mind üles. Pannkooke sai siis kahte sorti - ühed soolased vorstiga ja teised tüüpilised maasikamoosiga. Need vorstipannkoogid olid muidugi omamoodi huvitavad, aga ma eriti palju süüa ei tahtnud ka. Siis otsustasime ära vaadata selle filmi, mida eile vaadata ei saanud - Rock of Ages. Minule see film täitsa meeldis ja soundtrack oli ka mõnus, aga teist korda vist niipea ei vaataks. Pärast filmi läksime Sannuga ära ja ta saatis mu kesklinnast buss number nelja peale. Siis hakkasin endale Simsi lisasid installima ja mul on väike jama nende plaadita mängimise failidega, seega googeldan ja mängin seni plaatidelt, kuni need minu käes on ja ma oma probleemikesele lahenduse leian. Ah jaa, vahepeal tegin emadepäevaks vanaemale küpsisetorti ka (pildil). Loodan, et see sai ikka söödav, sest hetkel see veel seisab ja mina leian, et oleks aeg oma blogipostitus ikkagi lõpetada. Olge chillid! :)

Two Down, One To Go

Tervist! Ma alustaks enda blogiposti sellega, et ma ütleks, et mul on praegu reaalne tuju kõiki kallistada, kuna ma olen lihtsalt niivõrd heas tujus. Aga noh, hommikul tulin üheksast üles ja siis olin ma enda õendusloo kaitsmise pärast veel rohkem närvis kui eile. Jõudsin arvutis olla ja enda mõtteid mujal hoida, aga ikka täiega põdesin, kuni kuskil natuke pärast kella 11 buss number seitsmele istusin ja Maarjamõisasse sõitsin, et sealt kooli jalutada. Nii, õendusloo kaitsmine läks hästi ja ma suutsin kõikidele küsimustele üsna põhjalikult vastata. Töö hinne oli esialgu A ja B vahel, aga kuna mu kontrolltööde keskmine oli B, siis kokku tuli ka B nagu pildil näha, ja ma ütleks, et ma olen väga rahul. Pärast kaitsmist jalutasin Maarjamõisast vanaema juurde tagasi ning lihtsalt nautisin seda õhku, milles ma täna jälle täiega suvelõhna tundsin. Üle kaarsilla parki oli ka eriti mõnus jalutada, kuna seal niideti muru ja värskelt niidetud muru lõhn meeldib mulle ka täiega. Tuletab lihtsalt suve meelde.

Kuna mu tuju oli hea ja õendusloo hindega jäin ka väga rahule, otsustasin, et tahaks jäätist ja läksin Ujula Konsumisse, et endale üks suur jäätis võtta ning oma viimast kilomeetrit jäätist nautides jalutada. Niipea, kui olin astunud uksest sisse, helistas mulle vanaema, kes bussi ootas teisel pool teed (kusjuures tema nägi mind, mina teda mitte :D :D :D), et küsida, kas ma tahan temaga linna peale tulla. Viskasin siis kõrvaklapid tuppa ja otsustasingi kaasa minna, nii et jooksin üle tee, et bussi peale jõuda ja Kaubamaja juures tulime maha. Käisime siis Zeppelinis ja ostsime süüa ning siis buss number nelja peale ja tagasi. 

Rääkides suvest, hakkab mul esmaspäeval juba viimane praktika ja see tähendab ka viimast õenduslugu, mida ma õnneks kuskile kaitsma minema ei pea ja seega säästan päris korralikult oma närve. Samas tahaks selle ka mõne hea hinde peale teha, nii et kui olen korraga jälle väga eemalolev, siis tõenäoliselt pusin oma tööd teha. Muidu täna vaataks ära veel enda sarjad ja istuks foorumites, kuna mul on täiega tuju praegu RPGda ja noh, nüüd aega ja viitsimist ka. Hetkel aga lõpetan, sest saite niigi pika posti. Olge chillid! :)

Peerupilt räpikojas

Hello! Pole nüüd tükk aega kirjutanud, aga eks tuleb seegi viga parandada. Esmaspäevast kuni eilseni lõpetasin enda õenduslugu ja homme siis kaitsmine, mille pärast ma täiega põen. Unes nägin ka juba seda kaitsmist ja õppejõud täiega noris, aga nägin, et sain A. Võiks päriselt ka A või B saada, nii et hoidke pöialt, sest ma arvan, et homme olen ma veel rohkem närvis. Ei tahaks väga, et õppejõud küsiks küsimusi, millele ma vastata ei oska. Kui see põdemise pool ära jätta, siis ärkasin kell kümme ja olin arvutis, kuni kell kaks Elvast bussi peale istusin ning Tartu sõitsin. Bussijaama jõudes sain kokku Laura ja Sannuga ning kuna Sannu ajas mulle eile burksiisu peale, läksime mäkki sööma ja istusime seal mingi poole kuueni. Edasi läksime mänguväljakule kiigupingile ning pläkutasime veerand seitsmeni seal, enne kui Laura bussile saatsime ning Sannuga Kivi peatusse jalutasime, et mina buss number nelja peale saaks minna. Seda andis oodata, aga lõpuks buss tuli ja ma vanaema juurde jõudsin. Nüüd vist tuleb homseks vaim valmis panna ja maha rahuneda, et ma homme nii hullult närvi ei läheks, et kohe ropsima jooksen enne kaitsmist. Hetkel aga lõpetan, kuid hoidke mulle homme pöialt ja olge chillid! :)

It's Always A Good Time

Tsau, kallad! Üks päev jäi vist vahele, aga eilsest polnudki midagi väga kirjutada. Olin 1. mail osakonnas ja kõik oli vaikne. Terve Tartu linn ka. Ära sain kuskil kaheteistkümne ajal, tulin vanaema juurde ja nii lihtne see oligi. Tegelikult vaatasin ära filmi In Fear ja ütleks, et mingi imelik õudukas oli, kuid hüppama pani küll ja muidu meeldis, kui välja arvata see, et 89% filmist oli autosõit, siis kargas välja mingi psühho ja lõpp oli üüber imelik. Aga noh, siis räägiks tänasest ka. Täna oli mu viimane praktikapäev ja jälle väga rahulik. Juhendaja poeg tuli vahepeal läbi ja see oli päris armas, kuid pärast seda (nii 12 ajal) lasi juhendaja mu ära ka. Siis saatsin Itile, Laurale ja Sannule sõnumid ning läksin end riidesse panema, et siis kesklinna jalutada. Kõige esimesena saingi Rahva Raamatus kokku Sannuga, kellega jäime Laurat ootama ja siis automaadi juurde läksime, kuna mul oli juhtumisi uusi kõrvaklappe vaja. Ma lihtsalt kardan, et praeguseid pole mul enam kauaks, sest avastasin, et juhe on päris katki juba, kuigi klapid veel töötavad. Parem ikka karta kui kahetseda, sest ma ei tahaks homme vaikuses Elva poole sõita.

Kui olin kõrvaklapid kätte saanud, läksime sinna keerdtrepi äärde istuma ja rääkisime tükk aega niisama juttu, kuni Laural kõht tühi oli ja kõik Rimisse läksime. Sealt võttis Laura endale küpsist, Sannu jelly beanse ja mina kaks üllatusmuna. Ühe muna seest sain vurri, teise seest pisikese tennist mängiva Barbie, kes kogu aeg pooleks tahtis minna. Kuna keegi mu endistest English Campi tuttavatest oli mulle külmutatud jogurti isu peale ajanud, võtsin üle pika aja ka seda. Võtsin siis šokolaadijogurti vahukommide, kiivi ja šokolaadinööpidega ning läksime Laura ja Sannuga oma kohale tagasi, et maha istuda ja süüa. Nautisin siis oma jogurtit ja üllatusmune ja mingi hetk sain Itilt sõnumi, et ta on nii 25-30 minuti pärast jõudmas. Kui olime söönud, läksime Laura ja Sannuga ikka Rahva Raamatusse ning siis helistas mulle Iti, kes meie asukohta tahtis teada, enne kui meid Rahva Raamatust üles ka leidis. Tore oli teda üle pika aja näha.

Siis edasi liikusime Taskust ära ja tükk aega töllerdasime niisama vanalinnas ringi, kuna keegi meist ei teadnud, kuhu täpselt minna ja mida teha. Lõpuks jõudsime ikka Ristiisa pubisse sööma ja ma võtsin sealt jäätisekokteili ning puuviljasalati. Puuviljasalat oli küll superluks ning samuti jäätisekokteil, mis suht soojaks jõudis minna, kui ma selle lõpuks joodud sain. Kui olime söönud, pidime oma sammud seadma Maaülikooli spordihoone poole, et Kata mängule jõuda. Päris põnev oli jälgida ja omavahel sai ka palju räägitud ning Kata meeskond sai kolmanda koha. Nalja sai autasustamisel, kui Kata esialgu diplomist ilma jäi ja siis neile alles meelde tuli, et üks mängija jäi ilma ning nad kiiresti talle ka medali andsid ja diplomi kirjutasid. Kuskil poole üheksa paiku hakkasime laiali minema, esimesena siis Iti, meie Laura ja Sannuga kõndisime kesklinna poole ja siis sai tee peal igasugust kahtlast juttu ajada :D :D :D Raekoja platsil läks Laura otse edasi ning meie Sannuga üle silla. Alguses mõtlesin küll vanaema juurde jalutada, aga siis mõtlesin ümber ja kõndisime Sannuga Kivi peatusse, kust ta mu buss number nelja peale saatis ja ma nii poole kümneks vanaema juures olin. Noh, nüüd siis olen natuke kauem üleval ja homme sõidan Elva. Praegu teen aga oma tavapäraseid õhtusi asju, panen siia Sannu tungival soovil ühe toreda laulukese ja lõpetan. Olge chillid! :)