Jee, täna kirjutan nii eilse kui ka tänase eest, nii et olge õnnelikud, et nädalavahetusel ka ühe (pika) posti saate. Noh, kuna ma arvan, et see tulebki pikk ja sisukas, siis küpsis sellele, kes tolle postituse läbi ka viitsib lugeda. Eile tõusin üles kuskil poole seitsme paiku ja sõin hommikuks kaks võileiba. Siis läksin poole kaheksasele bussile, et õendustoimingute arvestuse ajaks kohale jõuda, sest pidin tulema üheksaks. Nii, kuni kooli jõudmiseni olin nagu vana rahu ise, aga neljandale korrusele jõudes tuli selline närv sisse, et isegi iiveldama ajas. Niisiis läksin sisse ühena viimastest ja sain kanüülimise pileti, mida ma juba päev enne unes olin näinud. Noh, sellega läks nii, et kuna rikkusin mitu korda steriilsust, läks kanüülimine nässu, kuid õppejõud lasi mul teise protseduuri veel teha ja selleks oli põie püsikateeter mehele. See oli raskem ja ma olin kateetreid just kõige rohkem kartnud, sain sellega just kõige paremini hakkama, mis oli tegelikult naljakas, sest ma arvasin, et oskan kanüüli panna :D :D :D Aga noh, tore oli vähemalt see, et läbi sain. Natuke enne ühtteist läksingi siis tehnoloogia instituudi juurde ja buss number kolm sõitis kohe ette ka. Seal istus mu kõrvale üks mu kursaõdedest, kellega sai lihtsalt juttu räägitud ja siis läks tema bussijaama, mina aga Rahva Raamatusse.
Rahva Raamatus saatsin Itile sõnumi ja ootasin teda tükk aega, kuni ta lõpuks saabus. Märkasin kohe, et ta on kuidagi pikem ja siis nägin, et tal on kontsad all, kuigi sellega sai ka ikka omavahel päris kõvasti nalja tehtud. Siis jalutasime Zeppelini Maximasse, et pitsa jaoks kraami osta. Kusjuures see maa tundus Itiga koos minnes palju lühem kui üksinda :D :D Maximast võttiski Iti siis pitsa jaoks kraami ja mina võtsin krõpsud, enne kui kassajärjekorda läksime. Siis tuli Itil meelde, et hommikuks oleks ka midagi vaja ja kuna ta läks vorsti tooma, hoidsin kassas talle kohta. Kui pitsakraam oli käes, tundsime mõlemad, et kõhud olid tühjad, kuid läksime enne Kalevi šokolaadipoest läbi, kust ma pool kilo Komeedi komme võtsin. Sealt välja tulles mõtlesime ikka, kuhu sööma minna ja mida võtta, kuni ma lõpuks pakkusin, et võiks Metrosse, sest seal on head wrapid. Siis läksimegi sinna ja võtsime wrapid. Kuna rahvast oli palju, kartsin alguses, et meil ei olegi lauda, kuhu istuda, aga selleks ajaks, kui meie wrapid kätte saime, oli üsna mitu lauda vaba ja siis saimegi end maha poetada ning wrape süüa. Ma käiks seal ise ka rohkem, kui ma rikkam oleksin ja ma ütlen hands down, et see koht on kõvasti parem kui mäkk!
Kõhud täis, läksime Treffnerisse, sest Iti tahtis oma titepilte saada, kuid selgus, et neid polnudki seal. Nojah, mis siis ikka. Tuli hakata Rimi poole liikuma, sest polnud veel popkorni. Selle aja sees jõudsime muidugi raekoja platsil Sannut näha, kuid kõige naljakam oli see, et me ei tundnud teda alguses ära :D :D Ja siis tuli meile veel vastu kaks noort inimest mingi valimisreklaamiga ja Itile pisteti pihku midagi hügieenilise huulepulga taolist ja mina sain tasuta pastaka :D Kuna mul hakkavadki pastakad tühjaks saama, oli tasuta pastakas justkui õnnistus. Läheb ju ikka vaja. Siis läksime edasi ja jõudsimegi Rimisse, kust popkorn ka ostetud sai ning oligi aeg minna bussi peale, kuid ühel hetkel kassajärjekorras teatas Iti mulle, et ma meenutan täiega Charlotte Churchi, kuigi pilte vaadates mõtlen ise ikka veel, et no nii sarnane ma temaga nüüd ka ei ole. Muidu bussi kaua ootama ei pidanudki ja istekohad saime endale ka, kusjuures sõit läks ilgelt ruttu, sest me saime tee peal jälle tühjast-tähjast räägitud. Iti juurde jõudes poetasin end hetkeks maha ja siis mõtlesin, kas see klaver on hääles, kuid siis hakkasime lihtsalt klimberdama ja ma proovisin kõigepealt Smoke on the Waterit, mille mingi noot mul täiesti mööda läks :D :D :D Siis mõtlesin kuulmise järgi proovida Jason Walker - Downi, aga seda andis ka tükk aega pusida, enne kui kätte sain, mis klahvid need enam-vähem on, sest mina nooti ei tunne. Siis tuli muidugi Iti oma noodipatakaga ja mängis mulle ka sealt midagi. Muidugi kaua ei klimberdanudki, vaid hakkasime varsti süüa tegema. Niisiis tegi Iti pitsataina valmis, aga minul oli au seda plaadile laiali ajada ja see oli ka omamoodi töö, sest tainas oli väga nätske ja mulle tundus, nagu ma masseeriks rohkem seda tainast :D
Kuna Mammu oli ka köögis, tuli äkki jutt mingist rebaselaulust, mis mulle veel mitte midagi ei öelnud, kuid siis lasi ta seda ning mul jäi see kummitama. Samas on see nii naljakas ja ülimõnusa rütmiga, kuigi sõnad on tõesti ikka väga random. Igatahes tuli kolm pitsat, millest esimene sai ikka väga kiirelt otsa, kuid mina sain maitsta teist ja seda viimast - pisikest ümmargust beebipitsat. Kuna me Itiga kahepeale tegime need, siis ma arvan ise, et võin sellega rahul olla, mida mina tegin, sest need pitsad tulid täitsa nämmad. Varsti saabusid ka Sannu ja Kata, kes pididki hiljem tulema ja nemad said ka juba teist pitsat proovida. Siis jäime veel rääkima ja ma tegin vahepeal ühe dipikastme ka valmis, kuni Iti tuletas meelde, et peaks seda kolmandat pitsat vaatama, mis juba päris kaua ahjus oli olnud. Kui see lõpuks ahjust välja tuli, kartsin tõsiselt, et see on ära kärssanud, aga kui see juba lahti lõigati, oli pitsa täitsa ilus ning maitses ka hästi. Veidi enne üheksat alustasimegi siis filmidega ja esimene oli Message in the Bottle, mis minus erilist emotsiooni ei tekitanud, aga samas sellest järgmine, A Walk to Remember läks küll hinge ja see juba kiskus küll pisarad välja, kuid kõik hakkasid miskipärast naerma, kui ma ühel hetkel taskuräti haarasin ja siis ma ise ka nagu nutsin, aga samas naersin nendega kaasa :D :D :D Eriti äge oli see, et filmi lõpus hakkasime mina, Iti ja Sannu korraga nuuskama ning siis see oligi nagu mingisugune nuuskamiskoor :D :D The Notebook mind samas nutma eriti ajanud, kuid Kata nuttis küll :D :D Ise hakkasin The Notebooki ajal ära vajuma, kuid ootasin magamaminekuga filmi lõpuni, olles taas esimene, kes ära kukkus.
Jäin üsna kiirelt magama ja hommikul silmi lahti tehes nägin, et kell on pool kümme, kuid siis ma veel end püsti ei ajanud. Naljakas - olin esimene, kes ära vajus ja esimene, kes üles tuli. Kuskil kümneks olidki teised ka üleval ja siis läksin mina juba hambaid pesema ning riietuma, enne kui tagasi tulin. Siis tuli aeg sööma minna ja see oli nagu nii lahe, et ma sain end seal laua ääres vabalt tunda, kuigi Iti õdesid ja venda ma tean palju vähem kui teda ennast. Siis sai natuke niisama veel lobisetud, kuni otsustasime enda filmivaatamist jätkata ja kõik jälle Iti tuppa madratsile kogunesime. Järgmine film oli siis Dear John, mis ka minus erilisi emotsioone ei tekitanud, kuid minu enda üllatuseks ajas The Last Song mind nutma. The Lucky oli ka üsna so-so, kuid sealt meeldis mulle see lokkis peaga poiss. Ta oli nii kihvt. Safe Havenit aga vaadata ei jõudnudki, kuna siis poleks mina ega Sannu bussi peale jõudnud. Niisiis lobisesimegi siis selle viimase tunnikese Itiga, sest Kata läks kohe pärast The Last Songi minema. Aeg läks ruttu ja varsti tuligi bussi peale minna, kuid pärast ette sõitmist seisis see buss natuke aega veel koha peal ja siis ma tegin Itile nägusid, sest ta oli nii kena ja ootas, kuni buss minema sõidab :D :D
Teel Tartu sai siis Sannuga bussis lolli juttu ajatud ja kohale jõudes tegi ta ettepaneku mäkist läbi minna, et klaase vaadata. Kuna Elva bussini oli ikka kõvasti aega, siis läksingi temaga ja kuna tal olid need pakutavad klaasid juba olemas, kadusime sealt sama kiiresti kui sinna läksime. Siis läksingi mina edasi Taskusse ja Sannu koju, sest tal oli selline seis, et võis mingi jama tulla (mida ma loodan, et ei tulnud). Mina käisin siis Rimis ning võtsin koju sarjade juurde mingeid snäkke, nende seas need uued Geisha küpsised, mis on lihtsalt niiii nämmad, aga palju ei saa neid süüa, kuna nad on hästi magusad ka. Pärast poes käimist läksim bussijaamahoonesse, et oma kohuke ära süüa ja siis mõnda aega niisama passida, enne kui enda platvormi juurde läksin. Kusjuures bussi peal küsisin ma esialgu üldse piletit Elva asemel Tartusse ja seda pole mul varem juhtunud :D :D :D :D Õnneks sai bussijuht aru, kuhu ma tegelikult tahtsin ja siis sain oma pileti ka kätte. Tee peal olin jälle nii otsustusvõimetu, sest mul oli ilge tahtmine tantsulisi lugusid jälle kuulata, aga mul pole neid empeka peal kuigi palju, Samas hakkas mul aku ka tühjaks saama ja lootsin, et koduni peab vastu. Pidaski :) Koju jõudes paningi kohe sarjad laadima ja nüüd on nad enam-vähem ära ka laadinud, nii et vaatan neid, kuni ära vajun ja lõpetan selle pika jutu. Olge chillid! :)
Miks just see lugu: Haha, ma arvan, et nii mõnigi aimas, et ma juba selle loo panen, kuid kui seda korra kuuled, jääbki see kummitama :D Samas nagu ma juba kirjutasin, on sellel ülimõnus rütm ja see on lihtsalt niii naljakas :D
No comments:
Post a Comment