Craziest Cats on the Block

Hola! Kui ma seda juba korra ei maininud, siis eile õhtul tekkis mul igavushetk ja kuna mul oli Pringlesi purk läheduses, mõtlesin, et õpiks ära The Cup Songi. Alguses tahtis väga palju sassi minna ja raske oli, aga mingi hetk sain selle käppa ja otsustasin siis veepudeliga ka proovida. Noh, sellega oli natuke keerulisem ja siiani tahab sassi minna, kui ma teen pudeliga või üldse kiirema tempo valin. See selleks. Tegelikult tahaks ma kirjutada tänasest. Noh, magasin kella kümneni ja siis sõin hommikuks putru ja piima, nagu üks tubli tüdruk kunagi. Peaks mainima, et see seisis kaua kõhus, sest loengus mul kõht korisema ei hakanud. Patoloogia oligi täna ainus loeng ja see algas kella kahest, kuid venis natuke pikemaks, kui ma alguses lootnud olin. Nalja sai ka, kui õppejõud ütles meile kaks sellist terminit nagu karbunkel ja furunkel, mille peale terve auditoorium lihtsalt naerma hakkas. Veel rohkem ajas ta meid aga naerma sellega, et ütles, et me võime oma koertele nimeks Karbunkel ja Furunkel panna :D Kes tahab teada, mis need on, siis küsigu ja ma otsin kohe oma konspektist välja seletuse :D 

Pärast loengu lõppu kiirustasin buss number kolmele, sest pidin täna Iti, Kata, Sannu ja Triinuga midagi tegema. Kusjuures Iti veel eile õhtul küsis, et mis kell ja kus kokku saab, mille peale ma lubasin teada anda, kui linna jõuan ja üldse võimalikult ruttu jõuda. Noh, kuna ma jooksin elu eest, jõudsin ka õigele bussile ja olin veidi pärast nelja linnas, suunaks Tasku, kus Iti ja Kata mind ootasid. Kusjuures ma ei näinudki neid kohe, vaid sain aru, et olin neist mööda kõndinud, kui Iti selja tagant tuli ja ma selle peale ehmatasin. Siis jäime natukeseks ootama ja rääkima, kuid teisi asjaosalisi ei paistnud kuskil ja ma mõtlesin Sannule lõpuks sõnumi saata. Kui võtsin telefoni, oli sõnum hoopis minul ja Sannu tahtis teada, kus ma olen. Noh, vastus, mis ma talle kirjutasin, nägi välja midagi sarnast: Takus Rimi juures.Noh, igatahes ei näinud me teda siis ka ja ma saatsin järgmise sõnumi, et küsida, kus ta ise on. Tuli välja, et ootas juba mäkis ja nii me kolmekesi läksimegi sinna. Seal oli tema ja üks teine tüdruk, Jaanika, keda ma varem olin Sannu lõpetamisel näinud. Kuna nad olid võtnud laua, kuhu me kõik ära ei mahtunud, otsustasime asukohta vahetada ja minna kuhugi, kuhu me mahuks. Palju õnneks liikuma ei pidanud ja poetasime end juba akende juurde maha. Samas Triin oli ikka puudu ja me mõtlesime ta ikka ära oodata, enne kui süüa võtame. Niisiis saatiski Kata talle sõnumi ja jutt läks üldse miskipärast telefonidele, kuni minu poolt tuli küsimus: Kas sul on vibraatori peal? Selle peale hakkasid muidugi kõik naerma, aga noh, tegelikult mõtlesin ma seda, et kas telefon vibreerib, kui keegi helistab. 

Igatahes ootasime veel natuke aega, kuni Triin ka jõudis ja teatas, et saab vaid kuueni jääda. Noh, siis läksime mina, Triin ja Sannu süüa tellima ning Kata ja Iti jäid meie asju valvama. Järjekord oli tohutult pikk ja meie taga oli üks naine, kes küsis, kus järjekorras me oleme, aga ta ei tundunud just kõige paremas tujus. Nojah, kõigil ei saagi hea päev olla. Igatahes võtsime kõik suured eined ja läksime tagasi lauda, kus me sööma hakkasime. Kuna ma enda friikaid ei tahtnud, andsin need Sannule ja Triinule, et nad need omavahel ära jagaks ja endale jätsin burksi, mis mul käes suht lagunes. Siis jõin veel jääteed ja üldse läks jutt kuidagi selliseks, et ma ei suutnud tõsine olla. Noh, esimene kord, kui naerma hakkasin, ma jooki veel suust välja ei pursanud, aga teine kord nii õnnelikult ei läinud ja mu pükstel ilutses ka mõnda aega suur märg plekk, mis nüüdseks juba ära on kuivanud ja sellest jälgegi järel pole. Igatahes sai kõvasti nalja ja esimene lahkuja oligi Triin. Meie Iti, Kata, Sannu ja Jaanikaga jäime veel kauemaks sinna, kuni kuskil kaheksa aegu Kata ära läks ja me neljakesi jäime. Räägitud sai kõigest ja nalja ka palju, kuni me kõik natuke enne üheksat ära läksime, sest Iti tahtis viimasele bussile jõuda ja siis otsustasin mina ka, et võiks 21:20ga koju minna. Siis läkski Jaanika teise suunda ja meie kolmekesi bussijaama, kusjuures Iti buss tuli kohe varsti ette ka. Natuke veel rääkisime, aga siis pidi tema ka peale minema ja kuni buss seisis ja Iti sees istus, tegime meie Sannuga talle nägusid ja mängisime niisama lolli :D :D 

Kui Iti buss oli läinud, istusime meie Sannuga maha ja ma hakkasin lihtsalt mingeid imelikke häälitsusi (loe: peeruhääli) tegema, sest tuligi selline hästi loll tuju peale. Siis ümisesin veel pulmamarssi mitu korda ja üldse ajasime lolli juttu, kuni jutt jälle teadagi, et foorumitele läks. Ma hakkasin vist kellegi emast rääkima ja kui ma tahtsin öelda, et ta ema oli modell või modelliagentuuri omanik, kukkus lause välja hoopis niimoodi: Ta ema oli ju modelliagentuur. Selle üle sai veel päris pikalt naerda ja varsti tuli ette ka minu buss. Kusjuures nii hilise aja kohta oli seal palju rahvast ja ma katsusin mõne hea aknaaluse koha ära napsata, mis mul ka õnnestus. Siis oli Sannu kord mulle nägusid, kuni buss lõpuks ära sõitis. Kusjuures Elvasse jõudes märkasin esimese asjana kohe seda, et päris külm on. Vist isegi külmem kui Tartus ja seega kõndisin üsna kiiresti. Koju jõudes avastasin, et olengi üksi kodus ja et koer on päris palju pahandust teinud ning üritanud järjekordse kammi ära närida :D Tõsiselt, ta võiks sellest närimisest juba välja kasvada. Igatahes korrastasin natuke seda koera tekitatud segadust ja siin ma nüüd siis olen. Ilmselt olengi terve ülejäänud õhtu arvutis, kuid homme tuleb ette võtta üks poeskäik ja siis üritaks sarjade lainele end jälle häälestada. Praeguseks aga tuleb lauluke ja lõpetan. Olge chillid ja oodake järgmist posti! :)

Miks just see lugu: Sest ma kuulsin seda esimest korda täna mäkis ja mulle hakkas see täiega meeldima. See on vist lugu, mis jääb tänast päeva meelde tuletada, aga nii lahe oli :D Ja Avrililt tahaks ma küsida, kas ta kunagi vananeb ka, sest ta näeb endiselt välja nagu teismeline.