Kõndiv geiparaad

Tsauki! Ma kujutan juba ette, kuidas te uut posti ootasite, aga siin see nüüd on. Eile käisime vanaemaga šoppamas ja sain endale uue rahakoti, siis kooliks ühe mapi, kus konspekte hoida ja mõned järjehoidjapaberid, kuna neidki võib ei tea, kuna vaja minna. Täna ärkasin kuskil üheteistkümne ajal ja sõin oma lemmikhommikusööki - banaane jogurtiga. Siis olin mõnda aega arvutis ja veidi enne kolme istusin buss number seitsme peale, et Sannuga kokku saada. Kuskil kolmeks jõudsin Rahva Raamatusse ja käisin mööda riiulivahesid, kuni Sannu üles leidsin. Siis käisime New Yorkerist läbi ja pärast läksime tema juurde. Sain uuesti tema kassi ka näha, kes juba päris suur on ja kusjuures oli mulle märkamatu see, et kiisu silmad olid värvi muutnud. Kui me ta varjupaigast tõime, olid looma silmad sinised, nüüd juba rohekad. Noh, igatahes kauaks me sinna ei jäänud, sest kiisu hakkas rabelema ja nii läksime läbi Comarketist, sest Sannu tahtis Cocat osta. Seekord sai ta kohe enda nimega pudeli ja mina ostsin ainult ühe jäätise ja Snickersi. Ma olen viimasel ajal Snickersisõltlane. Edasi läksime jõe äärde ja istusime sillale. Rääkisime juttu ja vaatasime parte, keda seal eriti palju oli. Seal me hakkasime postritest ka rääkima ja kui ma tahtsin öelda, et isegi minul on kuskil sahtlis mõni Jonaste poster, sai sellest Jonaste postrist hoopis Jonaste brother :D :D :D :D sellega oli nalja muidugi oi kui palju. 

Kauaks me muidugi jõe äärde ei jäänudki, vaid võtsime suuna oma tuttavale pargile. Seal mõtlesime natuke nalja teha, sest mul oli uus rahakott ja vana rahakotiga on meil kohe eriline hüvastijätuviis. Nimelt paneme sinna sisse kirjakese mingi eriti lollaka sõnumiga ja jätame ta vedelema või viskame maha, et keegi selle üles võtaks. Noh, sai tänagi see nali tehtud. Niisiis oli mu lollakas sõnum rahakotis olemas ja siis pillasin ma selle meelega maha. Seejärel jooksime Sannuga põõsasse, et vaadata, kes ohvriks langeb ja selle üles korjab. Noh, tundub, et mingi lapsevankriga naine seekord, vähemalt selle põhjal, mida ma põõsast piiludes nägin. Igatahes varsti läksime pingile ja nägime, et rahakott enam maas ei vedelenud. Selle asemel oli ta prügikasti peale asetatud ja kuna ma mõtlesin, et hakkan ikka vanast rahakotist puudust tundma ning mul oli tol hetkel võimalus see tagasi võtta, siis nii ka tegin. Natuke aega istusime pingil, aga siis nägime juba ähvardavaid pilvi. Kuna meil olid kõhud tühjad, läksime Metrosse ja võtsime jälle ühed wrapid. Seal saime ka suurema paduka üle elada. Metrost välja tulles nägin vikerkaart, aga Sannu alguses ei näinud. Mitu korda pidin talle seda näitama. Siis läksime Taskusse ja mõtlesime kuskile maha istuda, aga seal ruumi ei olnud ja nii passisime mõnda aega kaupsis. Vaatasime Apollos ja Rahva Raamatus DVDsid ka ja "Warm Bodies" ning "Beautiful Creatures" olid soodukaga. Oijah, tahaks neid mõlemat, aga minu DVD-mängija on rikkis. Võib-olla arvuti isegi mängiks neid, aga kes seda veel teab. Loodame, sest ma tahan neid DVDsid. Varsti otsustasime juba kodu poole liikuma hakata, kuna öölaulupeole me kumbki ikka minna ei viitsi. Niisiis veedan ülejäänud õhtu arvutis ja käin mingi hetk ka duši all. Praegu aga panen laulu ja lõpetan. Olge chillid!

Miks just see lugu: Ma ei tea kui mitu korda ma selle laulu siia juba pannud olen, aga täna ma lihtsalt pidin seda jälle tegema. Seda laulu kuulsime Metros olles ning ma automaatselt hakkasin kaasa õõtsuma, sest see on juba eelmisest sügisest üks mu suurtest lemmikutest olnud. See on lihtsalt nii mõnus lugu.