Good to Have You Back

Ja see üllatus olgu parem meeldiv!

Nii, saate nüüd ühe korralikuma posti ka :) Vahepeal polegi midagi erilist teinud, kui välja arvata see, et võtsin kodus nädalakeseks üle perenaise rolli ja nüüd on see nädal läbi. Alguses mõtlesin küll, et minust ei ole mingit perenaist, aga ma üllatasin end isegi, kui avastasin, et saan tegelikult hakkama. Niisiis tuleksin toime ka siis, kui peaksin ühikas elama. Mis sellesse puutub, siis ma tahtsingi sellest sügisest ühikasse kolida, aga kahjuks ei saa ma seda endale ikka lubada, mis tähendab seda, et käin ikka bussiga kooli ja koju. Noh, mõnes mõttes on see tegelikult hea, sest kodus on mul söök juba laual ja mind oodatakse, ühikas oleks jällegi see omaette elamine koos mõne toakaaslasega ning ühisköök. Ja noh, seda puhkust on mul nii kolm nädalat nüüd jäänudki, sest 26. augustist hakkab kool täie hooga pihta. Esimesel nädalal on kohe loengud ja praksid, aga muidu tundub see praegune tunniplaan suht lebo. Pean tunnistama, et ma isegi ootan kooli algust, sest mul on nii lahedad kursusekaaslased, keda pole üle pika aja näinud ja see teine kursus tundub juba põnev ka.

Mis siis veel? Üks mu sõber tuli mõne päeva eest Kolumbiast tagasi. Ta oli seal aasta aega vahetusõpilane ja nüüd sai tema aeg läbi. Täna tuli ta siis mõttele kokku saada ja ma olin nõus, kuna mul oli kodus ropult igav ja ma tundsin temast puudust ka. Muidugi pidin ma enne kodust välja minemist luksuma hakkama ja luksusin veel mõnda aega edasi, kui olin Martiniga kokku saanud. Me mõlemad naersime selle üle ja ta mõtles, et mul on piss püksis, et ma niimoodi luksun :D Kuna Elvas pole kunagi midagi huvitavat teha, läksime lihtsalt jalutama ja ta rääkis mulle oma vahetusaastast. Nii põnev oli seda kuulda. No põhiliselt oli ta siis Bogotas ja ta kirjeldas seda, kuidas hommikul ärgates mäed aknast vastu vaatasid. Koolis käis ta bussiga ja sinna oli umbes poole tunni tee, kui ummikuid ei olnud, ummikutega sõitis ta sinna isegi tund aega. Nüüd peaks ta minema 12. klassi, aga läheb 11ndasse just oma vahetusaasta tõttu. Hea oli teda igatahes üle pika aja näha ja siis meil saigi tee peal nalja. Kuna ta oli tulnud autoga, siis koju Martin sõidutas mind ja siin ma nüüd siis olen, hetkel üksi oma blogi sissekannet lõpetamas. Hiljem lähen vist veel pessu ja olen mõnda aega arvutis, kuna enne hommikut ma und ei saa. Päev ja öö on täiesti sassi läinud ning ma lähengi kell viis hommikul magama ja ärkan kahe-kolme ajal päeval. Tuleks seda vist muutma hakata. Noh, nüüd aga aitab minu mulast, parem panen siia ühe laulukese ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Selle loo otsa ma sattusin juhuslikult siis, kui YouTube'ist otsisin videot, mis gifiks teha. Jah, saite õigesti aru - ma õppisin gife tegema, nii et gifisoovidega võib pöörduda ka minu poole. Aga see selleks. See laul jäi mind igatahes kummitama ning ühel ööl kuulasin ma seda uuesti. Ma ei saa mainimata jätta, et see on nii kohutavalt ilus laul, kuigi see paneb mind ka nutma. I still love it :)