Pilviku-Milvi :D

Meie mummukene, kes nüüd juba 7-kuuseks hakkab saama :)

Oh, hei! Tundub, et pole jälle pikka aega kirjutanud ja see annab mulle veel enam põhjust eriti pikk post teha. Igatahes ma annan küpsist neile, kes selle läbi ka siis viitsivad lugeda. Põhjus, miks ma pole vahepeal kirjutanud on see, et ma ei viitsinud ja teiseks arvasin ma, et mul polegi millestki väga kirjutada, kuid siis eksisin. Siis ma ei viitsinud seda kõike aga kirja panna ja nii võtan kõik siis kokku, seega kirjutan eraldi päevade kaupa.

LAUPÄEV oli üsna rahulik, kuni mu tädipoeg teatas, et ta tuleb mulle külla. Alguses rääkis ta, et tuleb hommikupoole, kuid siis aeg möödus ja möödus, ent teda ei paistnud kuidagi tulevat. Ühel hetkel pidin minema poodi ja siis ta helistas mulle ning ütles, et tuleb 19:50 bussiga. Kuna ma tahtsin talle vastu minna, jäin mõtlema, kas ma ikka jõuan enne poest läbi minna või mitte. Selgus, et jõuan. Kuna olin jalga pannud baleriinad ja need loomulikult palja jala peale, hõõrusid need mu kannad ära ja päris valus oli kõndida, kuni koos tädipojaga lõpuks minu juurde jõudsime. Nojah, tuleb välja, et ma ei saa palja jala peal kanda midagi peale sandaalide. Hästi läheb. Siis olime minu juures, tegime popkorni ja istusime arvutis, kuni kuskil poole kaheteistkümne paiku öösel tegi Simmu ettepaneku, et võiks välja minna. Nojah, mulle täitsa sobis ja nii läksimegi oma öisele jalutuskäigule. Kuskil muru sees nägime ühte rohelist tulukest ja Simmu läks kohe lähemalt uurima, mis see on. Kuna see kadus ära ja ehmatas mu tädipoega, mõtlesime, et see oli jaanimardikas. Mina suutsin jaanimardika kohta muidugi täiesti uue sõna leiutada - mardijaanikas :D :D :D Siis istusime natukeseks ka maha ja rääkisime ning tagasi minu juurde. Tema oli arvutis ja mina ise jäin siis Triinu ning Sannuga rääkima, kuni mul uni tuli ja ma magama läksin.

PÜHAPÄEVA hommikul äratas mu praktika juhendaja mind oma telefonikõnega üles ja ütles, et täitis mu praktikaraamatu ära ning ma võin sellele järele minna. Kuna ma pühapäeval väga ei viitsinud, siis ei läinudki. Simmu küsis ka kohe, et kuhu täna minna ja mida teha, kuni tuli mõte välja minna. Siis tegime pilte, hoolimata sellest, et sääsed meid pidevalt nahka tahtsid panna ja noh, tore oli. Siis läksime minu juurde ja ema arvas, et võiks koeraga pikemale jalutuskäigule minna ning nii me kolmekesi läksimegi - ema, mina ja Simmu. Läksime siis koeraga metsa alla ja peatusime ka paisjärve ääres, kus koer vette sulistama läks. Allpool siis väike video ka :)

ESMASPÄEVAL ehk siis eile tõin haiglast oma praktikaraamatu ära ja lugesin, mis juhendaja minu kohta kirjutanud oli. Jälle oli kiidulaul kirjutatud ja eriti silma jäi mulle lause loodan sind edaspidi oma töökaaslasena näha. See oli justkui vihje sellele, nagu tahaksid nad mind tööle võtta, kuigi ma arvan, et tahaks suvel pigem puhata ja vabadust nautida. Kauaks mul seda ikka on? Siis läksime Simmuga poodi ja võtsime jäätist ning tagasi minu juurde. Seal pani ema meid kohe tööle ja minu saatis poodi piima järele. Siis sain mõnda aega jälle rahulikult olla, kuni kuskil viie-kuue ajal Simmu rongi peale saatsin. Seejärel tulin koju tagasi ja olin arvutis, kuni ema mu jälle poodi saatis - seekord maisihelbeid tooma. Päris mõnus oli jalutada niimoodi õhtul ja just siis, kui olin koduuksest viimaks sisse astunud, hakkas vihma kallama. Vahva. Siis kuskil poole kolmeni olin arvutis ja kadusin magama.

TÄNA ärkasin kella kümnest, et kaheteistkümnesele bussile jõuda ja Tartusse sõita. Pidin Sannuga kokku saama, aga eile ta ütles midagi, et peab poole ühest kooli minema. Niisiis saatsin talle Tartu jõudes sõnumi, kas ta on koolis ja kui sain vastuseks, et ei olnud, leppisime kokku, et kohtume Rahva Raamatus. Ise käisin veel korraks WC-s ära ja nägingi tagasi tulles Sannut Rahva Raamatusse minemas. Alguses oli plaan teda selja tagant ehmatada, aga ta nägi mu ära. Siis vaatasime, kas ehk mõni uus raamat välja pole tulnud ja ma siiamaani tahan täiega saada omale veel kolme raamatut, kaks neist on "House of Nighti "3. ja 4. raamat ning üks on "Vampiiride Akadeemia: Verevanne, 1. osa". Siis mingi hetk rääkis Sannu mulle, et läheks tema klassiõe juurde, kuna tal tuli mõte, et võiks pitsat teha ja viimane oli üksi kodus ka. Enne jõudis ta aga Sannule mitu korda helistada ja kui me olime Zeppelinis, tahtis ta, et me midagi juua ka ostaks. Valikuks langeski siis granaatõunamahl. Siis edasi oli natuke kõndimist ja kohal me olimegi. Kohe saime sooja pitsat ka ja vaatasime siis ära filmi "Bridesmaids". Mina seda varem näinud ei olnud, aga mulle täitsa meeldis. Film vaadatud, jätsime Sannu klassiõega hüvasti ja läksime siis raamatukokku, kuhu Sannu ühe raamatu tagasi pidi viima. Pärast istusime veel pingil ja sõime banaanilaaste, siis edasi läksime Kaarsilla lähedal asuvasse parki, kus istusime järgmisele pingile, rääkisime juttu ja kuulasime muusikat. Seal sai parajalt lollitatud ka, aga meil oli maru lõbus, kuna ma selja taga ühte ähvardavat pilve märkasin. Sannu oli alguses küll nii, et ei hakka ta midagi sadama, aga ei läinud kaua, kui juba esimesed vihmapiisad taevast alla kukkusid ja me oma vihmavarjud välja otsisime. Päris padukaks läks ja ma lootsin, et ta viitsib ikka mu bussijaama ära saata, aga ei. Okei siis. Mina muidugi hakkasin küll bussijaama poole jalutama ja kuigi tuul tahtis mu vihmavarju tagurpidi tõmmata, jalutasin ikka edasi, maru õnnelik nägu peas samal ajal, kui keegi oli puu alla üritanud varjuda ja mõni isegi ajalehte justkui vihmavarjuna üritas kasutada. Selleks ajaks, kui ma bussijaama jõudsin, jäi suurem vihm muidugi järele ja ma vaatasin, mis bussi peale ma jõuan. 17:50 it was. Nüüd mõtlen, et see päev läks ikka maru ruttu ja ilmselt hakkan Sannule nüüd teemasid vorpima, sest ma pidin talle niigi neid päris mitu tegema. Panen tänase laulu veel ära ja lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Selle laulu sain ma juhuslikult Sannu blogist, kuigi tal oli prantsuskeelne. Siis ma kuulasin ja mõtlesin, et päris hea, ent siiski imestasin, kas ka ingliskeelne on olemas ja oli. See meeldis mulle isegi rohkem ja miks mulle see lugu eriti meeldib, on see, et ta viib tuju lihtsalt lakke. Noh, nüüd jääb see mulle meenutama ka tänast päeva, kuna me Sannuga kuulasime seda täna ja päris lõbus oli :)