All Alright

Pilt räägib enda eest :)

Heips! Otsustasin blogi väikse makeoveri täna siis teha ja ma ei tea...mulle isegi meeldib, kuigi samas ma mõtlen, mis teie, mu kallid lugejad arvate. Tänane päev oli kuidagi töine ja mul on siiani jalad sellest ringi trampimisest valusad. Hommikul hakkasin kohe söögikarpe kokku korjama, siis olin hooldajatel sabas ning hiljem veel tegin ka sidumisi. Siis ühele mehele panin külmakotid peale ja nii poole viiest lõpuks vabanesin ka. Palju sellest päevast tõesti hetkel rääkida pole. Nüüd olen kodus ja kuulan muusikat, just lõpetasin blogi makeoveri ja noh, palju juttu polegi rääkida, sest ma ei tea ka, mida ma veel edasi kavatsen täna teha. Võib-olla lihtsalt puhkan. Homse kohta arvan ma ainult seda, et ma ei liiguta lillegi, vaid puhkan sellest väsitavast praktikanädalast. Aga noh, foorumites olen alati olemas ja praeguseks lõpetangi selle plämaga. Kuulake parem muusikat :D 

Miks just see lugu: Ühel õhtul, kui mul igav oli ja ma Spotifyst muusikat otsisin, siis tuli ühest playlistist just Fun ja nii ma panin selle siis mängima, kuna polnud seda lugu kuulnud ja tahtsin teada, kas see on hea. Some Nights mulle igatahes meeldis ja arvasin, et meeldib see ka.  Tõsi. See lugu meeldib mulle aga sellepärast, et see on selline chill lugu ja teeb tuju heaks :) 

Shine Forever

Hei-hei! Nagu te juba märgata võisite, lisasin blogile oma lemmikute listi, mis pidevalt täieneb. Hetkel on seal ainult kõik need asjad, mis mulle esimesena pähe tulid, aga neid on rohkem ja kindlasti lisan juurde. Niisiis mõtlesin, et homme või ülehomme muutub ka blogi kujundus ja iga postituse lõppu tuleb siis homsest või ülehomsest ka lauluke ja siis laulu kohta ma kirjutan väikse kommentaari ka, miks just see lugu. Aga siis räägiksingi praegu veel tänasest päevast. Hommikul sain jälle vererõhku mõõta, siis läksin abistasin pesemisel, siis tegin voodeid, siis tuli üks uus haige. Muidugi oli tööl üks õde, kelle suhtumine mind jällegi üllatas. Juba mulle nähvas, kui ma midagi küsisin ja siis üldse oli hooldajategagi kuidagi üleolev. Minu meelest ei tohiks ükski õde selline olla. Ja siis ma rääkisin ühe vanema prouaga ka hiljem, kes ütles ka, et see õde on kuri ja isegi sõimab. See üllatas mind veel eriti, et ta oma patsientide vastu ka selline on. Ma ei saa aru, kuidas saab õel selline suhtumine olla? Miks ta üldse sellise koha peal töötab, kui talle inimesed ei meeldi? Õudne. 

Muidu sain täna veel mähkmeid vahetada ja lihtsalt nende patsientidega rääkida, sest nad ise tulid juttu ajama. Ühelt vanemalt mehelt sain täna isegi kalli ja pai :D mida kõike ka praktika jooksul ei juhtu :D Muidu oli selline rahulikum päev jälle ning läks ka kiiresti. Sondiga sain ühte uut haiget toita ja kell neli lasti mind siis lõpuks tulema. Kui kodu poole liikuma hakkasin, oli taevas tume ja müristas, natuke tuli isegi vihma, aga koju jõudsin enamvähem kuivalt. Jessss!!!! Nüüd siis olengi üksi kodus ja kuulan muusikat. Katsun natuke puhata, kuna olen nii väsinud. Olge chillid! :)

Like Ships In The Night

Like ships in the night

You keep passing me by

Täna siis oli rahulikum päev ja nüüd siis sain lõpuks mahti veidi kirjutada ka. No pikka juttu ei tule, aga midagi ikka. Hommikul haiglasse jõudes vaatasin alguses, et seal ei olegi kedagi, kuni koristaja ja üks põetaja tahtsid, et ma neil vererõhku mõõdaks. Siis hiljem tuli õde ka, keda ma alguses samuti praktikandiks pidasin, sest ta oli nii noor. Siis jõlkusin mõnda aega temal sabas ning aitasin tal sidumisi teha. Mingi hetk aitasin ühel põetajal voodit teha ja lõpuks sain ühte vanemat prouat toita ka. Ma ajasin kogemata natuke toitu tema riiete peale ka, kuigi tal oli põll ees. Upsi :D Õnneks vahetati tal see särk ära. Siis läksin jälle õele sappa ning tekkis ka natuke vaba aega, kus ma personaliga koos jäätist ja kooki sain süüa. Keegi oli toonud ja siis kõik said. Vägev...nagu väike jäätisepidu oli meil siis :D Siis läksin jälle hooldajatele sappa ja päeva lõpetasingi sellega, et mõõtsin ühel mehel veel veresuhkrut. Siis sain tunnikese varem koju ja olin surmväsinud. Kusjuures ma tegin huvitava tähelepaneku, et mida rohkem kell öö poole liigub, seda elavamaks ma ka muutun...ja eriti just siis, kui on vaja vara ärgata :D Aga nüüd mul enam juttu pole ja seega lõpetan. Panen siia seekord ühe oma kõige lemmikumatest Mat Kearney lauludest. Mat Kearneyt ma kuskil juba mainisin ka ja soovitan kuulata, head lood on tal :) 

Sweet Dreams Are Made of This

Heeey! Oeh, ma olen praegu nii väsinud, aga blogipostitust ma täna kirjutamata ei jäta. Hommikul olin seitmsest üleval, pesin pea ja sõin, siis jälle praktikale. Täna oli siis pikem päev, aga samas suht hullumaja ka.     Hommikul kohe käisin ühe õega sidumisi tegemas ja mulle täitsa meeldis, see oli üks asjadest, millega ma kõige paremini hakkama sain. Siis mingi hetk läks see õde koosolekule ja üks vanem meesterahvas tuli minu juurde ning tahtis, et ma tal kanna kinni seoks. Niisiis sidusingi ära ja ta kohe südamest tänas mind. Siis sai jälle mähkmeid vahetatud ning siis oli ühel vanemal naisterahval vererõhku ka vaja mõõta. Samas kõigest mõned tunnid hiljem käis tema juures põetaja ning teatas, et ta on surnud. Pani ikka elu üle järele mõtlema küll, kuigi mulle ta ütles ka veel enne surma, et tal pea käib ringi või midagi. Kahju tegelikult, aga sellega tuleb toime tulla. Siis üks vanem mees tuli minuga jälle rääkima ja ta tahtiski, et ma teda veel vaatama läheks, hästi jutukas inimene, aga tore oli. Muidu sain veel rohtusid jagama minna ja veresuhkrut mõõta. Süstimist sain ka proovida, kuigi seda ma polnud veel õppinud. On järgmine aasta kergem, sest mingid kogemused mul juba on. Samas hullumaja oli aga selles mõttes, et kellelegi tulid lähedased ja siis nemad käisid kogu aeg, et neil on probleem. Esiteks ei saanud nad seda voodi peatsit kuidagi alla, siis hakkas veetoru jooksma ja...oeh :D Igatahes said need asjad lahendatud ja päeva lõpp oli juba rahulikum. Ruttu läks tegelikult. Aga noh, nüüd mul enam midagi põnevat jutustada ei ole ja seega lõpetan. Olge chillid! :)

You're Gold

Hei hei! Hiline post küll, aga sellegipoolest palju mul kirjutada pole. Täna oli siis esimene praktikapäev haiglas. Hommikul kohtusin ühe esimese kursuse ämmaemanda üliõpilasega, kes ka samas kohas  esimest päeva praktikal oli ja tema juhatas mind ilusti õigesse kohta ning alati aitas. Väga kena temast :) Aga noh, muljed siis kõige hullemad polegi. Alguses tehti majas ringkäik ja siis saadeti juba vererõhku mõõtma, hiljem sain pesta ja mähkmeid ka vahetada ning isegi voodipesu sai vahetatud. Alguses arvasin, et nende eakatega suhtlemisega ei tule ma toime, aga sain hakkama küll. Nad juba ise tahtsid nii palju rääkida ja küsisid ikka, et kas ma tulen jälle ja noh...aega ju on, ma alles läksin praktikale. Peaksin olema seal kolm nädalat, aga graafikus saavad tunnid juba kahe nädalaga täis, mis tähendab ühte vaba nädalat mulle. Vahva. Päev oli täna lühem, aga koju jõudes olin väga väsinud ega viitsinud blogigi lahti lüüa. Tegelikult ma mõtlesingi, kas kirjutada täna või mitte, aga otsustasin siiski, et kirjutan. 

Noh, koju jõudes üritasin lõunauinakut teha, aga ei jäänudki magama ja nii panin arvuti uuesti käima ja lihtsalt otsisin Spotifyst muusikat juurde. Sain küll kõvasti täiendust oma playlisti ning avastasin sealt Owl City ja Mat Kearney, täitsa hea muusika on neil. Tänase postituse lõpus on ka üks Owl City lugu, mis mulle hetkel neilt kõige rohkem meeldib. Siis mingi hetk tuli ema koju ja tõi popcorni. Magus popcorn oli, nämma. Aga noh, mina lasin teda mikrokas liiga kaua ja kõrvetasin pool pakki ära. Palju õnne mulle :D Nüüd olen ilmselt natuke veel arvutis ja siis kuskil kesköö paiku katsun magama jõuda. Olge chillid! :)

Here's To Never Growing Up

Sõin seda jäätist täna :D 

Tsauki! Täna mul nagu oleks millestki kirjutada, aga täpsemalt ei oska veel ette ennustada, kui pikk see post tegelikult tuleb. Hommikul ärkasin kuskil 10:40 või nii ja nägin jälle mingit kahtlast und, mida ma kahjuks nii hästi ei mäleta, et siingi sellest kirjutada. Siis panin arvuti kinni ja mõtlesin, kas ostan omale uued kõrvaklapid täna või homme. Otsustasin siiski tänase kasuks. Hetke käisin foorumites, vastasin, kuhu vaja oli ja minekut ma tegingi. Kuulasin siis telefonist tee peal muusikat ja need telefoni kõrvaklapid on ka sellised, et rikuvad laulu kvaliteedi nii ära, et kõrvadel hakkab valus, aga elas üle. Poodi minnes oli terve kesklinn muidugi kinni pandud rattamaratoni tõttu ja igal pool olid lindid. Siis jäin mõtlema, kust minna, kuni lõpuks mõtlesin, et yolo ja pugesin ühe lindi alt läbi. Jõudsin siis poodi ja sealt võtsin kõrvaklapid ning tee peale ühe Käsnakalle jäätise ka. Väga huvitav igatahes, ma polnudki varem sellist jäätist näinud, aga vähemalt maitses ka hästi. Uued kõrvaklapid sain nüüd kätte ja mulle täitsa meeldivad need, mõnusalt puhas heli. Siis koju jõudes läksin Skype'i ja rääkisin mõned sõnad Sannuga juttu, kes ütles mulle nagu muuseas, et tuleb Elvasse. Alguses ta polnud muidugi kindel, kauaks ta jääda saab, sest ta oli vanematega, aga igatahes tegin ma ettepaneku kokku saada.

Siis läks Sannu Skype'ist ära ja mina jäin siin veel musa kuulama ning foorumites passima, kuni ühel hetkel tuli Sannult sõnum, et ma oma tagumiku nüüd välja ajaks. Siis küsisin, kus ta täpsemalt on, kuni sain vastuse, et ega ta ise ka ei tea. Vot see ajas asja natuke keeruliseks, aga natukese aja pärast saatis ta mulle järgmise sõnumi, et ma Verevisse Rohelise Konna juurde tuleks. Nojah, eks ma hakkasin siis kodust sinnapoole kõmpima ega võtnudki tagi, kuna mul enne oli sellega palav. Kõndisin siis nii kiiresti kui sain ning jõudsin kohale, aga Sannut ma ei näinudki. Hakkasin juba järgmist sõnumit saatma, kuni ta selja tagant välja tuli ja me mõlemad lihtsalt naerma hakkasime. Vot jah, mul on pikad juhtmed. Edasi läksime Arbimäelt üles ja sealt ringiga Arbi järve äärde, kuhu maha istusime. Lauluväljakul toimus veel mingi üritus, aga ma ise ka ei tea, mis täpsemalt. Mingi tantsupidu vist või midagi. No siis mõtlesime, et kuulaks muusikat ja Sannu pani Taani eurolugu, mina järgmisena aga Imagine Dragons - Bleeding Out, mida ma terve tänase ja eilse päeva kaifinud olen. Selle loo võib täna postituse lõpust ka leida.

Siis hakkas Sannu järgmist lugu panema, aga ta telefon karjus, et aku saab tühjaks ja siis ei saanudki panna. Järgmisena hakkas ta mingeid kive korjama ja vette loopima, ma ise ka hakkasin sama tegema ning siis vaatasimegi, kes kaugemale viskab. Tema sai oma kivid päris kaugele, aga minul polnudki enam jõudu. Kaugele ei visanud, vaid otse nina alla vette. Tekkis küll tunne, nagu oleks jälle 12-aastased ja lahe oli tegelikult :D Siis mingi hetk läks taevas tumedaks ja mul hakkas ka külm juba - see oli ka hetk, kui ma kahetsesin, et tagi ei võtnud. Hakkasime ära liikuma, sest kartsime, et jääme vihma kätte, aga mingit vihma me õnneks ei saanud ja varsti helistasid Sannule tema vanemad, kes ütlesid, et nad hakkavad ära minema. Alguses palusid tal Verevi juurde tulla, aga siis natukese aja pärast helistasid uuesti ja ütlesid, et Sannu Arbimäe Konsumi juurde hoopis tuleks. Nojah, me hakkasime just siis Verevi poole liikuma ja see Konsum oli ju veel kaugemal. Nojah, ega's midagi. Kõndisime selle maa ära ja kui hakkasime lähemale jõudma, siis küsisid Sannu vanemad temalt, kus ta on. Põhimõtteliselt nurga taga siis olime ja ma saatsingi ta ilusti ära. Ise tulin koju ja avastasin, et olen üksi kodus. Meeldiv. Nüüd mõtlen homsele praktikale ja ma olen üsna rahutu, sest ma ei tea, kuidas see minema hakkab. Kuidas ma eaka inimesega suhtlemisega üldse hakkama saan? Oeh. Aga okei, lõpetan. Olge chillid! :)

‘Cause I’m bleeding out

So if the last thing that I do

Is to bring you down

I’ll bleed out for you

So I bare my skin

And I count my sins

And I close my eyes

And I take it in

And I’m bleeding out

I’m bleeding out for you (for you)

Õnne ei saa raha eest osta

Heips! Täna ma siia küll nii pikka juttu ei kirjuta kui eile, aga midagi ikka. Hommikul ärkasin umbes poole üheteistkümne paiku ja olin siis arvutis mõnda aega. Siis tundsin, et kõht on tühi ja kuna kodus süüa ei olnud, otsustasin poodi minna. Pealegi sadas vihma ja mulle isegi meeldib selline vihmane ilm, sest siis on õhus ka nii mõnus lõhn ja üldse on hea niimoodi väljas olla. Märjaks saamisest ei lase ma end samuti heidutada, sest come on, ma pole suhkrust, eks :D Siis läksin Säästukasse ja võtsin omale üht-teist ning hakkasin koju tagasi jalutama. Apteegi juures jalutas mulle vastu üks vanem meesterahvas, kes mu kinni pidas ja küsis, kas ma olen näinud neljateistkümnelist sireliõit. Noh, räägivad juba, et kuuene toob õnne igatahes või kuidas iganes see jutt oli. Siis rääkis see mees edasi, et talle olid mingid noormehed vastu tulnud ning ühe õielehe ära tõmmanud, siis lubasid nad talle isegi maksta ning lõpuks ütles ta mulle, et õnne ei saa raha eest osta. Jumala õige jutt :P Siis ta enam kaua mind kinni ei hoidnud, vaid tänas, et ma teda ära kuulasin ja läks siis oma teed. Mina jällegi kõndisin edasi ja jäin mõtlema. Keegi pole mulle tavaliselt niimoodi ligi tulnud ja seega oli see kohtumine veidike kummaline :D Igatahes jõudsin siis varsti ka koju ning sain kõhu täis söödud. Nüüd ei teegi midagi muud kui olen arvutis ja kuulan muusikat. Olge chillid! :)
 

Don't Stop

Sannu staarkassiga :D

Hola amigos! Tänane päev oli minu jaoks ikka täiesti uskumatult hea, kuigi raske oli kell pool kuus hommikul üles saada. Ma ei oleks ärganud sel kellaajal, kui ma poleks pidanud 7:15 korraks lasteaiast läbi minema ja oma praktikaraamatut võtma, aga juhendaja ei jõudnud seda ära täita ja nii sai sealgi täna veel enne bussile minekut kiiresti käidud. Ilm oli ka ilus ja päike paistis, kuid kuskile sinna Tõravere kanti jõudes läks pilviseks ja siis ma mõtlesin endamisi, et oleks vist pidanud ikka tagi ka peale panema. See selleks, vihma vähemalt ei saanud ikka. Kuskil pool 9 olin Tartus ja kõndisin juba tuttava maja poole Nooruse tänaval. Uksest sisse astudes tekkis küll tunne, nagu poleks terve igaviku koolis olnud, kuid hea oli teisi kursakaaslasi jälle näha ning praktikamuljeid vahetada. Seminaris korjati ära praktikadokumendid ja siis me pidime teistele ka enda muljeid rääkima ning kuskil 10 paiku olime juba vabad. 

Siis jalutasin Tehnoloogia instituudi juurde linnaliinibussi ootama ning saatsin ka Sannule sõnumi, et olen vaba. Temal hakkas just siis ajaloo konsultatsioon, nii et mul oli päris palju ootamist ikka. Täna pidin bussi pealt pileti ka ostma, sest mu kuukaart oli aegunud ja noh, polnud mõtet uut ka osta, kuna mul tulevad nüüd järgmised 3 nädalat praktikat ja nii väga ma nende punaste bussidega siis ei sõida ka. Kesklinnast hakkasingi siis Karlovasse jalutama ning jäin Sannut ootama. Ootasin umbes 2 tundi ja selle ajaga jõudis kõht päris kõvasti tühjaks minna. Siis sai ta lõpuks vabaks ja mina olin see, kes teda ei märganud, sest ta hüppas justkui eikuskilt välja :D Igatahes siis käisime Zeppelinist läbi ja ma ostsin endale mõned saiakesed ja jäätise, et näljast päris ära ei nõrkeks. Seejärel võtsime suuna kodutute loomade varjupaigale, kust Sannu täna oma kassi ära pidi tooma.

Tee kesklinnast varjupaika oli ikka väga väga pikk ning tee peal juttu ja nalja ikka jätkus. Ma ajasin iga jumala asja vasakule, mis Sannu vähegi ütles :D Oijah, ma võin mõnikord päris nilbe ikka olla :D Igatahes tuli siis päike pilve tagant välja ning väga palavaks läks lõpuks ka, see muidugi tegi teed veel pikemaks. Lisaks sellele palusin ma, et Sannu hoogu maha võtaks, kuna ma ei suuda temaga kuidagi sammu pidada. Ma olen lihtsalt aeglane. Siis jõudsime kohale ja pidime mõnda aega päikese käes ootama, enne kui meid sisse lasti. Seal läks ka ikka natuke aega, enne kui piuksuv kassipoeg kohale toodi. Ta oli niiiii nunnu :) Tagasitee läks muidugi rutem ja terve tee see pisike kiisu piuksus seal kasti sees. Ta tahtis nii väga välja saada ja noh...kellele meeldikski kuskil pappkastis olla?

Siis läksime poodi, et kassile süüa osta. Või noh, mina olin selle kiisuga väljas, kuni Sannu ruttu poes ära käis. Edasi läksime juba tema juurde ja olime mõnda aega kassiga õues. Lasime ta kastist välja murule. Alguses ta küll värises ja oli selline hästi kartlik, aga siis hakkas juba harjuma ning uudistas muru peal. Natuke näris isegi mingisugust võilillevart ja otsis igal võimalusel lähedust. Mina sain teda natuke süles hoida ja siis Sannul hakkas ta mööda püksisäärt lõpuks üles ronima :D nii vahva tegelane ikka. Siis mingi aeg viis Sannu kassi tuppa ja me läksime veel poest läbi, et ma saaksin juua ja mahlajäätist osta, pärast seda aga suundusime juba bussijaama, sest meil mõlemal olid jalad sellest pikast kõndimisest väsinud ning väga enam ei viitsinud midagi teha ka. Siis vahtisime seal ja nägime ühte blondi nunnut kutti :D mina oleks oma mahlapakigi tema pärast käest maha pillanud :D 

Igatahes läks see kutt bussi peale ja siis tuli kuskilt Marilin, kes mind alguses üldse ei märganudki, kuigi ma vaatasin otsa talle. Mõtlesingi, et ah fine siis :D ta pole mind 3 nädalat näinud ka, võib-olla ei tunne ära või midagi. Igatahes pärast tuli ta jälle ja siis ta lõpuks märkas mind ning istus minu ja Sannu juurde. Siis tutvustasin omavahel Marilini ja Sannut ning jäime kolmekesi rääkima, kuni Marilin bussi peale pidi minema. Varsti pärast teda kõndisime meie Sannuga ka peatus number 10 juurde ja varsti tuli minu buss ka. Nojah, kiire hüvastijätt ja ma hüppasin bussi peale. Just siis, kui buss koha pealt ära hakkas sõitma, nägin veel kuskil seal eemal seismas Troian Bellisario teisikut. Noh, minu teisikute nägemise võime pole vist kuhugi kadunud, kuigi enne tänast polnud ma pikka aega veel ühtegi näinud :D Ma tean, ma olen imelik. Aga aitab nüüd mu mulast. Olge chillid! :)

You are awesome, awesome, awesome

Glowing

The truth is - I love them to death :)

Singing our hearts out

Standing on chairs

Spending our time

Like we are millionaires

Laughing our heads off

The two of us there

Spending our time

Like we were millionaires

Millionaires

Hello! Tirisin siis eile õhtul Spotify ja mulle ikka täiega meeldib sealt muusikat kuulata. Muidu arvasin küll, et mõttetu vidin, aga nüüd tirisin ikka ja ei kahetse. Hea kvaliteediga muusika on seal ja siis sain jällegi selle The Scripti kõige uuema albumi läbi kuulatud ning ma olen tõesti vaimustuses. Esimese korraga ei jäänudki väga meelde sellised lood nagu Glowing, Millionaires, Moon Boots ja Hurricanes, aga siis nüüd kuulasin sõnu ja sai lõpuks need empekale ka tiritud. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub või meenutab Millionaires kohe hullult mingit Traini lugu...igatahes selle laulu panengi täna postituse lõppu ka. Mis mulle muidu eriti The Scripti laulude juures meeldib, ongi need sõnad ja üldse on kuidagi mõnus kuulata. Need lood on väga meeldejäävad ikkagi.

Aga muidu päev on täna üsna ruttu läinud. Lasteaias oli viimane praktikapäev täna ja homme siis Tartusse lõpuseminari, pärast mida ma mõtlesin, et võiks Sannuga ka ehk kokku saada, kuna see on üsna vähe tõenäoline, et ma järgmise kolme nädala jooksul Tartu satun. Haiglas tuleb see eaka praktika juba peale ja seda ma teen ka Elvas. Kusjuures täna ma nägin juba unes ka, et olin esimest päeva seal haiglas praktikal ja magasin sisse. Täitsa haige uni ikka :D Aga nii kahju oli isegi pärast sealt lasteaiast koju minna, sest need lapsed olid kuidagi kõik nii armsaks saanud, olgugi et ma ainult mõnes rühmas sain käia. Õues sain teiste lastega ka koos olla ja nad olid ikka nii toredad. Koju jõudes printisin oma iseseisva töö välja ja siis enam muud ei teegi. Kuulan The Scripti ja vaatan, mida head Spotify veel pakub, siis olen ka niisama arvutis. Aga nüüd aitab mulast. Olge chillid! :)

Burksinäod

Täna siis lasteaeda ei läinud, vaid selle asemel pidin minema Tartu oma projekti läbi viima. Hommikul kallas muidugi vihma ja mina pidin siis vihma käes oma bussi ootama. Õnneks ei sadanud nii kõvasti, aga sääsed olid mul ümber. Varsti tuli buss ette ja ma sõitsin bussijaama, kust hakkasin siis Karlova poole liikuma, kõrvaklapid endiselt peas. Kui kõndisin mööda Soola tänavat, siis hakkas vihma nagu pangega kallama ning mina ise olin lõpuks ligumärg. Annit, Karolini ja Steni ma aga ei näinud, aga kell oli pool 9 ka alles, kuigi olime kokku leppinud, et saame kokku kell 9. Ootasin siis seal kooli juures vihma käes neid, kuni Sten küsis, kus ma olen. Ta oli juba sisse läinud ja siis läksin ise ka, olles üsnagi läbivettinud. Siis tükk aega olime Steniga kahekesi ja lõpuks tulid Anni ja Karolin ka. Kusjuures ma arvasin alguses, et olen hullult närvis ja kardan, aga pigem oli selline rahulik olla ja ma tahtsin kogu aeg nalja teha, et pingeid maha võtta.

Niisiis enne kümmet tuli 3b klassijuhataja, kes meid laste juurde juhatas ja siis võisime oma üritusega pihta hakata. Kõigepealt tegime väikse tutvumismängu, kus tutvusime lastega ja meie tutvustasime ennast. Siis tuli väike loeng liikumise teemal ja pärast seda ka viktoriin, mille vastuseid kõik lapsed väga hästi teadsid. Väga tublid lapsed olid. Siis tegime paar mängu nendega ja siis Sten näitas neile lihtsamaid võitluskunstide võtteid. Edasi tuli väike paus ja siis läksime aulasse, kus Sten veel mõned võitluskunstide võtted näitas ja me lõpuks ka ühe liikumismängu tegime, mille võitjateks kaks poissi osutusid. Seejärel küsisime, kuidas meeldis ning andsime kätte kiituskirjad tubli osavõtu eest. Kuigi nende klassijuhataja arvas alguses, et meie üritus on veidi läbi mõtlemata, siis kokkuvõtteks läks ikkagi hästi. Lastele meeldis ja nad isegi ütlesid, et tahaks selliseid päevi rohkem. Muidu alguses oli tõesti raske meil endal ka, kuna me alles esimesel kursusel ja pidime kõik algusest peale ise tegema ilma eriliste juhtnöörideta, aga hakkame me igatahes saime ja see ongi kõige tähtsam :) 

Kui olime oma üritusega lõpetanud, läksid Anni, Karolin ja Sten ära, aga mina jäin veel koolimajja, et Sannule helistada. Eile juba rääkisime, et võiks välja jälle minna. Siis ma helistasingi ja küsisin, mis ta teeb, kuni tema küsis, et kus ma olen. Ma arvasin, et ta ei tule täna kooli, aga tuli ikka, sest tahtis oma lõpualbumit kätte saada. Ütlesin siis, et muusikaklassi juures ja siis järgmine küsimus oli, et millise. Vot ma ei teadnudki, et seal koolis mitu muusikaklassi on, aga oli ja nii siis ma ütlesingi, et esimesel korrusel ruum 102. Siis ei pidanudki ma kaua ootama, kuni Sannu juba tuli. Ta pidi klassijuhataja juures ära käima, aga kuna klassijuhatajat polnud, näitas ta mulle veel maja. Nüüd vähemalt oskan tema lõpetamisele tulla ja leian õiged ruumid üles. Siis mõnda aega passisimegi kolmanda korruse eesti keele klassi juures ning rääkisime juttu, kuni Sannu klassijuhataja tuli. Tema läks siis sisse, mina istusin koridori pingile ootama. Kaua õnneks ei oodanud ja siis läksime esimesele korrusele, kus ta mulle oma lõpualbumit näitas. Kaas oli enamvähem sama nagu minu lõpualbumil, ainult minu omal polnud kooli pilti peal. Muidu ilus kujundus. 

Edasi läksime Zeppelini, kus Sannu käis läbi TradeHouse'ist ja Maximast. Maximast ostsin ise omale ühe Lioni jäätise ja Kinder Maxi Kingi. See Lioni jäätis on nii hea. Siis edasi hakkasime Taskusse jalutama, sest Sannu tahtis juua ja siis me läksime sealt bussijaama juurest. Just seal hakkas mul jäätis otsa saama, aga ma suutsin end ikka päris korralikult täis lödistada. Tubli, Kelly! :D Õnneks sain end puhtaks teha. Siis Rimist tahtsin ma seekord viineripirukaid, aga polnud. Sannu ostis sealt omale granaatõunamahla, mida minagi proovida sain ja ma pean ütlema, et see on täiega hea. Siis tuli mõte, et tahaks burksi, aga enne me läksime Kaubahalli juurde mänguväljakule pinkidele istuma ning jalgu puhkama. Seal rääkisime ja naersime, kuni mingi mees tuli suitsu küsima, mida ta ei saanud. Kohe tuli meelde see kahtlane tüüp bussijaamast, kes muudkui korrutas, et ei löö meile külge ja et ta tütar on sama vana kui meie. Õnneks see suitsuküsija meie juurde kauaks pidama ei jäänud.

Siis mingi hetk mõtlesime, et läheks Fastersisse ja hakkasimegi liikuma. Me läksime ikka totaalselt vales suunas, sest selle asemel et vasakule keerata, läksime hoopis üles Vallikraavi tänavale ja siis ise ka imestasime, kuhu pärapõrgusse me sattunud oleme. Tjah, kui keegi on ekspert vales suunas minemisel, on see ilmselt Sannu, sest ta ise ka ütles, et ükskõik kellega ta koos on, ikka läheb täiesti vales suunas, kui kuhugi vaja minna on. Igatahes pöörasime ringi ja seekord läksime õiges suunas, ehkki ma ise hakkasin otse edasi minema, kui Fasters oli tegelikult üle tee. Vales suunas minemine on vist nakkav :D Siiski sain ma üle tee ja Fastersisse me jõudsimegi. Ma tellisin omale ühe suure juustuburgeri ja pelmeenid ning Sannu tellis väikse juustuburgeri. Lõpuks, kui me oma tellimused kätte sain, vaatasin oma burksi ja pidin tõdema, et see on ikka tõesti suur ja ma kartsin, et ei jõuagi pelmeenideni. Aga jõudsin. Siis ma esimest pelmeeni ei pannudki tervelt suhu, vaid hammustasin ja sealt pritsis vedelik välja otse Sannule peale ja natuke toolidele ka, mõne pleki said ka mu sinised püksid. Hästi :D Muidu rääkisime, et tahaks Sirku burksi ka proovida, sest seal pidi täiega hea burks olema, aga kumbki meist lihtsalt kunagi ei jõua sinna ja pealegi on see üsna kaugel ka. Ma ei teagi, mis number bussiga sinna saaks, sest kõndida ma ilmselgelt ei viitsi ja kuna ma toda kanti ei tunne, on võimalus ära ka eksida jalgsi minne :D Siis, kui Fastersist ära hakkasime minema, suutsin veel oma joogipudeli maha pillata, mille ma koos nende plastkarpidega ära kavatsesin visata. Nojah, ma olen vist ikka eriline äpardustemagnet täna :D 

Igatahes sai kõht täis ja siis tahtis Sannu minna raamatukokku. Käisime seal ära ja ta võttis ühe raamatu ka, siis veel mõtlesime, mida edasi teeks ja kuhu istuks. Lõpuks jõudsime otsusele, et oleks vist aeg bussijaama minna, kuna me mõlemad juba väsinud ja nii me siis sinna läksimegi. Minu buss pidi siis minema 15:25 ja siis saime mõnda aega jälle niisama lobiseda, kuni ma bussi peale läksin. Bussis tekkis küll selline tunne, et tahaks magama jääda ja praegu olen ma ka ikka täitsa läbi omadega. Hea, et eile selle iseseisva töö ja praktika analüüsid kirjutatud sain, ei pea neid praegu vähemalt tegema hakkama ning saangi veidi puhata. Nüüd aga lõpetan. Olge chillid! :)

Vihma sajab, kõik ujub

Oojaaa

Joujoujoujou :D It's me again :D Tänasest hommikust mul väga erilist rääkida ei ole, aga täna sain vähemalt oma maisihelbeid süüa, sest neid oli eilsest veel järel :P See oli kuidagi nii meeldiv, kui koduuksest välja astudes õhk nii värske ja mõnus oli, ehkki ilm oli pilves ja kohe oli näha, et täna tuleb vihmane päev. Siis jõudsin lasteaeda ja Mairi oli ka terveks saanud, seega ei pidanud ma seal rühmas üksi olema. Siis mängisime nendega ja mina panin puslesid ka kokku. Mulle täitsa meeldib neid kokku panna, kuni juppe on vähem kui 500+. Siis tuli lastel muusika ja alguses anti kõigile mingid kõrisevad pallid, millega rütmi nagu kaasa kõristada muusikale, mida see muusikaõpetaja pani. Siis pidi iga laps tema juures ette laulma salmi mingist laulust, mida nad aasta jooksul õppinud on. Ühele poisile ei tulnud meelde ja siis ta ei saanudki laulda ning mind kui kõrvaltvaatajat tõsiselt üllatas selle õpetaja suhtumine. Ta kohe kurjalt käratas lapsele, et ta on totu, sest ei ole ühtegi laulu selgeks saanud ning need, kes vaiksemalt laulsid, nendesse suhtus ka kuidagi üleolevalt ja justkui tegi neid maha. Ma ei saa aru, kuidas sellised inimesed siis üldse lastega töötada saavad. Õudne.

Siis pärast muusikat tuli õueminek, kuigi vihma tibutas. Mõnda aega siis lapsed mängisid ja ma olin ka nendega platsi peal. Mingi hetk tuli üks väike tüdruk minu juurde ja rääkis, et poisid ei tahtnud teda karussellilt maha lasta. Ometigi oli ta sealt kuidagi ära saanud, aga siis juba läks ta kiikuma ja sinna tuli veel kaks last, niisiis jäin ma neile hoogu tegema. Kiigu peal nad rääkisid ka minuga midagi ja siis keegi ütles, et eile lõi äikest ja selle peale ütles too minu juurde tulnud väike tüdruk: Kui müristab ja välku lööb, siis ma lähen voodi alla ajalehte lugema. Neid vahvaid ütlemisi olen ma muidugi veel kuulnud, aga kõik lihtsalt ei jää meelde. Hea, et see ja eilnegi jäid. Siis hakkas vihma kõvemini sadama ja kõik lapsed läksid varju alla. Siis saatsin tolle väikse tüdruku ka oma rühma juurde, kuna tema oli veel ainsana siis kiigu peal ja rääkis mulle midagi. 

Kaua nad enam muidugi õues polnud, aga siis tegime Mairiga teise osa oma iseseisvast tööst ära ehk võtsime siis lapselt anamneesi, mis kujutas endast ühte lihtsamat küsitlust. Nüüd siis panen selle läbivaatuse tulemustega kokku ja võib välja printida. No ja siis oli mul vaja poodi minna, et printeripaberit ja süüa osta ning me Mairiga jalutasimegi siis Konsumisse. Tee peal jäime sarjadest rääkima ja arutasime veel seda TVD viimast osa, kuni ma The Originalsi ka mainisin. Mairi ei teadnudki alguses, mis see veel on, aga siis ma mainisin, et TVD tütarsari, mis sügisel ilmselt välja tuleb. Ise ka arvasin alguses, et ei hakka vaatama, aga nüüd mõtlen, et ikka hakkan küll. Siis sain mina oma ostud tehtud ja läksimegi iga roju oma koju. Vihm oli ka selleks ajaks järele jäänud ning õhku täitis selline mõnus värske lõhn. Seda ma räägin, et vihmalõhn on hea :D Kusjuures poes sain ma lihapirukatega tünga. Võtsin küll lihapirukaletist kolm pirukat, aga vot koju jõudes avastasin, et nende seas oli kaks viineripirukat ja üks lihapirukas :D  Homme tulen siis Tartusse ja viin oma projekti läbi, hoidke siis pöialt mulle, et kõik hästi läheks :P Nüüd aga siis katsun oma tööga tegelema hakata, nii palju veel vaja teha. Peaks praktika analüüsiga ka vaikselt alustama, oeh...no igav ei hakka vähemalt. Nüüd aga aitab minu mulast. Olge chillid! :) 

How Many Times Can We Win And Lose?

Ja uus nädal on jällegi alanud. Küll see aeg läheb ruttu! Eile ma siis ei kirjutanud, aga polnud ka midagi väga kirjutada. Niisiis oli laupäeval Eurovisioon, mida ma ka pigem kuulasin teisest toast kui vaatasin. Enne lõppu läksin muidugi magama ka, sest mul polnud midagi targemat teha. Võitu ennustasin Taanile, olgugi et ma polnud laulu varem kuulnud ega keskendunudki sellele nii väga, kes võidab. Siiski läks mu ennustus täppi ja eile siis Sannu saatis mulle laulu ka. Niisiis kuulasin ja nii jäingi kogu aeg seda replay nuppu klikkima. Esiteks on see laul, mis hästi kummitama jääb, teiseks on ta kaasahaarav ja kolmandaks ma täitsa julgen öelda, et see oli hea laul. Nüüd me Sannuga fangirlime seda :D Aga nojah, järelikult läks võit ikka õigele maale, kuigi Birgit oli ka tubli :)

Täna öösel oli mul mingil põhjusel jälle raske magama jääda ja selle võrra raskem hommikul kell pool seitse üles saada. Palav oli ka magada, kuigi mul oli õhuke öösärk. Hommikul tahtsin maisihelbeid, aga need olid kappi pandud ja mina loomulikult ei taibanud vaadata ning arvasin, et need on otsas. Mis seal ikka, jogurt käis ka. Siis läksin lasteaeda ning täna saadeti 5-6aastaste juurde. Nemad tegid kõik omaette mingeid asju ja siis enne õueminekut oli neil hommikuring, kus igaüks pidi rääkima oma nädalavahetuse tegevustest. Üks poiss ütles eriti hästi ja see kõlas umbes nii: mina sõitsin rattaga ja vingerdasin nagu vihmauss :D Siis läksid lapsed õue ja päris paljudel olid rattad ka. Väiksed tüdrukud tahtsid, et ma neile võilillepärga punuks ja nii siis läkski pärjategemiseks. Nemad tõid mulle lilli ja mina punusin. Siis läksime nendega mänguväljakule ja seal üks koolieelik tuli jälle mind kallistama. Nunnu :3 Siis käisid lapsed õues ära ja mina olingi vaba. Nüüd olen kodus ja ilmselt jätkan oma iseseisvat tööd, kuigi olen natuke arvutis ka. Tänase postituse lõpetangi ilmselt siis selle Taani võidulauluga. Olge chillid ja ärge päiksepistet saage! :)

Välk ja pauk!

Epileptikutele ei soovita :D vilgub

I want to hide the truth

I want to shelter you

But with the beast inside

There’s nowhere we can hide

Hei-hei! Eile käisin siis üle pika aja noortekal ja seal oli eile mänguõhtu. Rahvast oli küll vähe, aga tore oli neid tuttavaid nägusid üle pika aja uuesti näha. Mänge oli palju ja need olid iga laua peale ära jaotatud, aga mina mängisin ainult Aliast ja UNOt, mille ma päris mitu korda võitsin, sest neid sai mitu ringi ka tehtud. Ma arvasin, et Alias ei lähe nii hästi, kuna enda arust ma küll hea seletaja pole, aga kuidagi suutsin minuti jooksul vähemalt 10 sõna seletatud saada ja nii ta läks. Ise arvasin ka päris ruttu ära. Ja noh, UNO on pigem õnnemäng, kuid mu kätte sattusid head kaardid. Hiljem läksime selle kambaga veel Verevi järve äärde, kus julgemad hüppasid vettegi. Mina vette ei läinud, sest minu arust on vesi veel päris külm, aega on selle kiire asjaga. Siis olingi niisama seal purde peal ning rääkisin Tiina ja Avega juttu, kes ka vette ei läinud. Koju jõudes olin lõpuks nii väsinud, et ainult tunnikese istusin arvutis ja siis kobisin magama.

Täna hommikul ärkasin juba enne kümmet selle peale, et päike paistis näkku. Hakkasin juba mõtlema, et ehk vajan tumedamaid kardinaid, siis saan normaalselt magada ka. Siis olin arvutis ja kuna mul oli hullem nälg, mõtlesin ka poes ära käia, kuhu ma jõudsin alles nüüd. Nimelt tuli vahepeal äike ja paduvihm ja siis ma küll kuskile minema ei hakanud. Mõtlesin, et vaatan PLL-i 1. hooaja lõpuni, aga kuna mu netipulk otsustas jamama hakata, lõin sellele käega ja mõtlesin, et mõni teine päev. Poodi minnes vahetasin enda jalas olnud mugavad lühikesed püksid pikkade vastu ja...kahetsesin. Kahetsesin, sest kuigi kraadiklaas näitas 19 kraadi sooja, tundus neid kraade olevat ikka kõvasti rohkem ja nii ma siis higistasin. Tore. Vähemalt sain omale head-paremat toodud ning jõudsin kuivalt kojugi. Vedas. Praegu küll tuleb vist uus äike juba, sest müristab nii kõvasti ja täitsa pime on ka. Mina aga lõpetan selle blogipostituse täna jälle ühe Imagine Dragonsi looga, mis mind hetkel kummitab. Olge chillid ja vaadake, et teil oma Thunder Buddy täna kõrval oleks! ;)

Väljas on saun!

Heheh, tsauki! Täna hommikul sain ma ikka vägagi hästi üles, aga ehk selle pärast, et ma eile juba enne südaööd magama läksin. Eile oli ilge rammestus ka peal. Magama heites jätsin krunni pähe, mida niigi olin eile terve päeva kandnud ja lahti tegingi ta alles hommikul. Tulemuseks olid mõnusalt pehmed lokid ja kammima ka siis väga ei pidanud. Need lokid on mul praegugi ja mulle nii meeldivad nad, hea vaheldus kogu aeg sirgetele juustele. Lasteaeda läksin poole 9ks ja jõudsin ikka väga täpselt seekord kohale, kuigi tavaliselt kipun ma ikka varem jõudma. Siis vaatasin ühe poisi läbi, kuid ta ei tahtnud kuidagi koostööd teha. Sellegipoolest sai see läbivaatus ikkagi tehtud. Siis sain jälle lapsi mõõta ja kaaluda ja lõpuks veel mingi ürituse jaoks loosisedeleid lõigata. Ruttu läks igatahes. Koju jõudes kirjutasin üle pika aja praktikaraamatusse ka ja nüüd katsun TVD hooaja viimase osa ära vaadata. Õhtupoole lähen Pirjoga noortekale ka. Hea, et leidsin lõpuks aja sinna minna, sest pole seal juba teab kui ammu käinud. See tähendab aga seda, et ma võin koju üsna hilja jõuda, kuid mul on tunne, et seal saab lõbus olema nagu alati. Praeguseks lõpetangi. Olge chillid! :)

Päikesest purjus

Tsauki! Mina jälle. Tänane hommik oli päris kaootiline, kui ma saan seda öelda. Ärkasin 7:15, sest lasteaias pidin olema alles 8:45 ja homme saan ka natuke kauem magada, kuna pean lasteaias alles 8:30 olema. Aga kaootiline selles mõttes, et nii õde kui ka vend magasid sisse ja siis nad hullult kiirustasid ja kõik olid närvilised. Nad nagu alati magavad sisse, kui mina vähegi kauem magada saan. Nagu ärkaksidki nad minu järgi. Eilsest mashupist sain aga mp3-versiooni ja see on normaalsema kvaliteediga kui see video, mida te eelmise posti juures näha võite. Nii et kui keegi tahab seda mp3na, siis küsige julgelt, olen lahkelt nõus saatma :) 

Aga noh, muidu läksin kodust välja 8:20 ja olin 10 minutit varem lasteaias. Koolieelikutega oli siis täna minek  Tartu Tamme staadionile võimlemispeole ja meie Mairiga sõitsime ka kaasa. Alguses käis peast läbi isegi mõte, et jääks Tartu ja helistaks Sannule, aga siis tuli mulle meelde, et eile mainis ta midagi, et õpib ajaloo proovieksamiks. Vaesed abituriendid, kellel riigieksamite perioodil veel mõni proovieksam on, kuigi eks riigeksamil ole siis kergem, ma arvan. Raske õppustel, kerge lahingus. Igatahes läks see päev seal Tamme staadionil ruttu ja vahepeal tuli sealt rühmast üks tüdruk lihtsalt minu juurde ja tegi mulle kalli. Nii armas :) Elvasse tagasi jõudsime umbes poole ühe paiku ja siis olime mina ja Mairi vabad. Mina läksin veel poest läbi, sest kodus polnud midagi süüa ja siis koju jõudes käisin Sipsikuga jalutamas. Päike on nii kuum täna ja tõesti on tunne, nagu hakkaks see pähe, sest mul on olemine üsna selline uimane hetkel. Toas hea jahe olla õnneks. Nüüd aga lõpetan. Olge chillid! :) 

Weightless

Hihihi, tervist :D Ma olen jälle sellises naljakas olukorras, et ma ei oska kuskilt alustada, kuigi hommikust mul suurt midagi rääkida polegi. Lasteaias oli täna muidugi parem olla, sest lapsed käitusid paremini ning ei jonninud ega kakelnud. Eile olid nad hullemad igatahes. Täna oli väga mõnus ja tore nendega mängida. Nad panid mingisuguseid puslesid kokku ja meile Mairiga anti ülesandeks osade puslede puuduvad jupid üles otsida ja need kokku panna. Noh, midagi nüüd sai ka täitsa kokku ja mulle endalegi meeldib puslesid kokku panna, kuni nad mulle lihtsad on. Ma mäletan, et suvel English Campis oli üks suur pusle, millel oli üle tuhande tüki ja vot selle kokkupanek oli tõeline mission impossibru. Kes kambakesi seda kokku panid, tegid ka seda oma mitu päeva vähemalt. Siis tükk aega mängisin nendega niisama ja lõpuks läksime nendega ka õue jalutama. Siis olid kõik lapsed ümber minu ja tahtsid mul pidevalt käe otsas olla, kuigi ainult kaks last said, sest mul ilmselgelt rohkem käsi ju ei ole. Siis käisime nendega jalutamas ära ja seejärel tuli neil teater. Meie Mairiga saime ka vaatama minna ja hästi vahva etendus oli, nalja sai, aga lapsi kaasati ka hästi palju. Ja pärast teatrit oligi meie päev põhiliselt läbi ning saime ära minna. Homme lähme nendega Tamme staadionile mingile võimlemisüritusele, seega tuleb päev nati pikem. Kuna ma hetkel olen ise väga väsinud, siis nüüd katsun ise aga puhata ja tegelen mingi aeg veel oma slaididega, minu mulast aga ilmselt aitab nüüd küll. Olge chillid! :) 

Edit: Mul hakkas vahepeal ikka igav ja hakkasin YouTube'ist mashupe otsima. Siin on siis üks väga lahe mashup, mille ma leidsin

Lazy? Me?

Hakkan vist ka juba selliseks muutuma :D 

Hei-hei! Ma tükk aega mõtlesin, kas kirjutan täna või mitte, sest kohe lasteaiast koju jõudes selleks erilist viitsimist polnud ja ma tahtsin lihtsalt oma ülemisel naril pikutada ning täiega lebosse ära lasta. Tundub, et mulle hakkab ka see laiskuse uss vaikselt peale tulema. Samas olen ma nii väsinud ka kogu aeg, eriti pärast esimest praktikanädalat ja lasteaias ongi see ning järgmine nädal veel jäänud enne, kui 3 nädalat seda eaka hoolduse praktikat haigla hooldusosakonnas tuleb. Täna siis olin rühmas ja ma võin öelda, et see sõimerühm meeldis mulle rohkem. Täna olid seal nii 3-4 aastased ja nad ainult kaklesid ning kiusasid üksteist. Ma ei mäleta, et ise selline laps oleks olnud, aga see selleks. Siis jõudsin koju ja ema oli koeraga väljas. Ma ei saanud väravast sissegi astuda, kui Sipsik oma jalutusrihma mu jalgade ümber keris ja mind peaaegu et pikali tõmbas. Vahepeal läheb ta ikka täitsa pööraseks, aga no see on juba see kutsikaiga, olgugi et ta saab alles pooleaastaseks :D Siis toas ootas mind jäätis ja nii ma arvuti käima paningi. Saatsin Mairile ühe konspekti ära ja hakkasin ise siis oma tervisedendusliku projekti jaoks esitlust tegema. Järgmine kolmapäev viin seda siis Karlovas läbi :P Rohkem mul aga juttu ei ole, nii et lõpetan. Olge chillid! :) 

Sing The Thunder Song

Kogu aeg kummitab, aga sõnad jäid meeldegi :D 

Niisiis olin eile öösel magama minemas, kui müristamist kuulsin ja siis oli mul raske magama ka jääda, kuna ma ei saa magada, kui mul mingi lärm juures on. Mingi hetk jäi aga vaikseks ja siis jäin mina ka magama, kuni pool kuus hommikul enda äratust kuulsin. Käisin pesus, sõin ja olin arvutis, kuna aega oli nii palju. Vaatasin aknast väljagi ja nägin, et oh, ilm läheb ilusaks. Siis kuskil poole kaheksa paiku seadsin sammud lasteaia poole ning nägin, et taevas on kuidagi imelik. Terve tee mõtlesingi ainult sellele, et ma ise vähemalt kuivalt kohale jõuaks ja äikesevihma kätte ei jääks. Noh, kui ma väga lähedal olin, oli taevas juba väga tume ning väljas oli pime nagu öö. Lasteaia uksest sisse astudes kuulsin ka müristamist, aga olin õnnelik, et suutsin kuivaks jääda. 

Siis ootasin Mairi ära ja läksime juhendaja juurde, kes täna hommikuvõimlemise jaoks harjutused pidi mõtlema ja ette näitama. Kaua me tema kabinetis ei passinudki, vaid läksime saali. Juhendaja siis mässas oma makiga, mida ta tööle ei saanud, aga meie Mairiga olime akna juures ja vaatasime äikest. Kusjuures ma kunagi kartsin täiega äikest...või noh, võiks vist öelda, et tänaseni. Ma ei tahtnud äikesega väljas ega isegi mitte akna juures olla, seega tänane oli ikka väga suur eneseületus. Aga siis ma vaatasin ja ajasin Mairiga juttu ja olin tegelikult nii lummatud sellest, kui ilus äike olla võib. Paduvihm oli ka muidugi jõhker ja me nägime inimes, kes veel selle vihma kätte läksid, seljas ainult dressid. Jõhker! 

Siis varsti tuli rahvas saali ja võis hommikuvõimlemisega alustada, sellele järgnes muidugi jälle koosolek. Koosoleku ajaks oli äike ja vihm möödas ning ilm üsna normaalne jälle. Siis läksime Krista kabinetti ja saime jälle hästi palju lapsi ära kaaluda ja mõõta ning nii see päevakene seal lasteaias siis läks. Homme ja kolmapäeval pannakse meid Mairiga jälle mõnda rühma, seega tuleb natuke teistsugusem päev jälle. Saab mängida nende lastega. Siis kõndisin koju ja tee peal hakkas jälle müristama, kuigi päike oli väljas. Nüüd lihtsalt imelik pime, ei tea, kas hakkab jälle sadama? Igatahes lõpetan nüüd. Olge chillid! :)

Rock On!

Tsauki! Alguses arvasin, et ei tule täna posti, aga mingi väike ikka tuleb. Siis olen jälle kõigil seitsmel päeval nädalas midagi kirjutanud. Täna saab muidugi posti lõppu ka ühe laulukese jälle, kuigi ma siiani ei tea, mida selle kujunduse ja postituste üldise vormi osas ette võtta. Kas oleks tõesti huvitavam nii, et palju pilte ja vähe teksti või lasen ikka samamoodi edasi? Aga igatahes hommikul ärkasin täna alles kuskil kahteistkümne paiku, kui mu vend ja Simmu juba üleval olid. Siis istusime mõnda aega arvutis ja suht midagi ei teinudki. Mingi aeg läks Simmu ema töö juurde, et sealt veel kook võtta, mille ta pärast Jõgevale pidi viima ja siis tuli ta tagasi. Kuskil viie paiku saatsin ta rongi peale ära, kuid raudteejaamas nägin ka Argot, kes oli omale habeme kasvatanud ning tal oli isegi pisike pats. Tema oli siis teel Tallinnasse, aga ta nägi nii äge välja :D Siis, kui Simmu oli rongi peale saadetud, läksin ise Säästukasse, sest tahtsin midagi head. Säästukas ma tükk aega mõtlesin, mida võtta, kuna ma teadsin, et tahan midagi head, aga ma ei teadnud, mis see midagi head siis täpsemalt on. Ja see on alati nii, kui ma just sellel põhjusel poodi lähen :D Lõpuks võtsin selle uue Pergale mingi marjatäidisega šokolaadi, rabarbrikoogi, mingid Mesikäpa kommid jälle ja paki Kalevi komme. Neid ma aga enam ära süüa ei jõudnud ja nüüd nad lihtsalt on mul siin kõrval. Mingi aeg kobin pessu ka, aga praegu lõpetan. Olge chillid! :)

Ma olen sama kiire kui kilpkonn :D

Puu taga võib ka päris lõbus olla :D 

Heeeeeeeeey! :) Näis, kas õnnestub jälle nii, et kõik 7 nädalapäeva järjest blogin või jääb homne ikka tegemata. Eks näis. Pikka juttu vist jällegi ei tule, aga väikse ülevaate mu päevast saab ikka. Hommikul ärkasin siis nii pool 11 ja avastasin, et üks mu kolmest padjast on ära varastatud. Hiljem sain teada, et selle võttis mu tädipoeg Siimeon, kes mingi nelja aegu alles magama läks ja mina panin siis juba päris sügavalt und.  Aga siis ma olin arvutis ja sõin natuke. Mõned tunnid hiljem ärkas Simmu siis ka ja tuli kööki, ajasime juttu ja olime arvutis. Kuskil nelja ajal läksime välja ja siis tegime päris palju pilte ka, nalja sai igatahes ka tee peal. Siimeon kõndis nii kiirest, et ma ei suutnud temaga sammu pidada ja siis oli meie vestlus umbes selline:

Mina: Kuule, sa kõnnid nii kiiresti.

Siimeon: Ma kõnnin jumala normaalselt.

Mina: Nojah, siis ma olen aeglane.

Siis oli natuke aega vaikust ja jälle...

Mina: Noh, ma olen kiire, aga ma olen sama kiire kui kilpkonn.

Jõudsimegi metsa alla ja seal oli päris mõnus. Pilte saime palju tehtud ja rääkisime niisama juttu ka. Suutsin enda küünarnuki veel ära lüüa ja end ära ka määrida, aga nüüd on suva, sest ma kodus ja ilmselt kuhugi minemas ei ole. Või noh, kui olengi, siis vahetan riided ära. Tahaks õhtul ka välja jalutama või midagi ja see oleks hea, kui Simmu ka kaasa viitsiks tulla. Aga noh, eks ma praegu siis lõpetan ka. Olge chillid! :) 

I'm Never Changing Who I Am

Hei-hei! Oleks vist pidanud päeval seda postitust alustama, sest ma ei oskagi kuskilt alustada, kuna ma mõtlen siis järele, mida ma tegin. No hommik algas lasteaias ja olin siis jälle sõimerühmas, seega oli praktikal samamoodi nagu eile, väikse erinevusega, et ma ei kirjutanud praktikaraamatusse midagi ja saatsin oma koolipoolsele juhendajale eesmärgid ära. Siis tulin koju ja vaatasin TVD uue osa ära. Täitsa pekkis, need osad on järjest rohkem mindfuck ja ma ei kujuta ette, mis järgmine nädal saab, kui hooaja viimane osa on. Siis olin veel niisama arvutis ja kuskil poole seitsme paiku läksin oma tädipojale rongi vastu. Mõtlesin, kas tunnen ta ära või mitte, aga tundsin, isegi kui ma pole teda juba peaaegu aasta aega näinud. No ei satu nii tihti ju Jõgevale. Siis saingi ühe tugeva kallistuse temalt ja nägin, kui lühike ma tegelikult olen. Pidin varvastele tõusma, et teda kallistada, aga noh, meie pikkusevahe on ka suur. Mina olen 165,5 ja tema on 183 cm :D siis vist muidugi lühike, onju. Siis käisime poes, võtsime jäätist ja krõpsu ning siis minu juurde. Siis chillisime läpakatega köögis ja ilmselt välja ka kunagi, seega ma võin suht kadunud olla nädalavahetusel. Aga nüüd siis lõpetan selle lühikese posti. Olge chillid! :)

It's Where My Demons Hide

Hello! Ma ei oskagi vist täna siia midagi väga pikalt kirjutada, aga kirjutan ikka. Kõigepealt alustangi sellest, et käisin eile õhtul jälle üle pika aja metsa all jalutamas...või noh, niivõrd kuivõrd, sest ma tegin põhimõtteliselt tervele Elvale ringi peale ja see kokku oli nii 3 kilomeetrit. Vähemalt see maa, mida mina kõndisin. Nii mõnus ja soe oli lihtsalt, kuigi metsa all lendas igasuguseid sitikaid. Siis mõtlesin, et hakkangi enamvähem iga õhtu käima, kui ilm vähegi mõnus tundub ja eks näis, kas mul jätkub siis seda tahtejõudu. Siis ilmselt kõnnin rohkem ka. Täna hommikul sain hea tünga ilmataadilt. Oli pilves ja hästi soe ka, mingi 18 kraadi, aga kuna ma teadsin, et täna lubas vihma ja isegi äikest, võtsin tagi igaks juhuks kaasa, kui lasteaeda läksin. Nii, selle teema juurde tulen ma veel tagasi :D 

Lasteaias saadeti mind ja Mairit täna sõimerühma ja siis me saime nende lastega mängida ja tegime nendega igasuguseid asju ka kaasa. Nad olid kõik nii nunnud ja siis oli seal üks poiss, kes kogu aeg lihtsalt naeratas, aga muidu oli nii vaikne. Samas ta oli selline hästi nunnu ja me Mairiga mõtlesimegi, et ilmselt tulevane südametemurdja, hull moosivarga nägu oli peas kogu aeg. Kuidagi ruttu igatahes läks see päev. Ja noh, mis ilma puutub, siis oli taevas jumala selge ja päike paistis, aga oli reaalselt tunda, et õhk ei liigu. Nagu meeletult palav oli lihtsalt ja siis läksin ka poest läbi, et omale üks mõnus mahlapulk osta, kuigi tagi tassisin kaasas. Koju jõudes olin omadega juba üsna läbi ja siis ma vaatasin kraadiklaasi ka ning mu suu vajus lahti, kui ma nägin, et see näitas 27,8 või midagi sellist. Nagu reaalselt...wow. Toas hea jahe olla vähemalt ja õue ma ei viitsi :D pole just selline päevitaja tüüpi inimene ka, sest mu nahk läheb punaseks ja koorub maha. Ei kannata päikest lihtsalt niimoodi. 

Ja siis ma mõtlesin, et kuna suvi tuleb, võiks blogiga ka midagi teha. Tahaks uut kujundust või midagi ja muudaks võib-olla postituste vormi ka veidi. Nüüd ma ei teagi, mida ma täpselt teen - kas teen lühemad postid ja panen palju pilte, panen iga postituse lõppu mingi laulu (nagu ma vahepeal muidugi teen ka) või jätan postituste vormi samaks? No ei suuda otsustada. Aga noh, ma praegu lõpetan ka ja vaatan, mis veel saama hakkab selle blogi osas. Aga olge siis chillid! :)

Mahlapulk on hea :D

Peaaegu

Heips, mina siin jälle! Hommikust ma väga kirjutama ei hakka, sest iga päev on põhiliselt täpselt sama muster, ainult ärkan erinevatel kellaaegadel. Eile õhtul rääkisin veel Facebookis mõnda aega Madisega, kuigi lisasin ta endale Skype'i ka. Harjumus vist juba Facebookis temaga rääkida. Tegelikult oli ta teel Tallinna poole ja palus mul end siis nii-öelda lõbustada. Rääkisime igasugustest asjadest ja lõpuks jõudsime jälle selleni, et hakkasime teineteise kallal norima ning nalja kui palju. Me suhtlemegi tavaliselt niimoodi, et mingi hetk läheb jutt norimiseks üle, aga samas olen ma ikka nii õnnelik, et mul selline sõber on. Või noh, ta on mulle põhimõtteliselt nagu vend, aga ikka. Siis täna sain jälle lapsi kaaluda ning mõõta ja käisin nendega isegi logopeedi juures. Hästi lahe logopeed on seal lasteaias, teeb nalja ja puha, kuigi läheb varsti pensionile ka, millest on kahju, ma arvan. Isegi, kui ma olen alles kolm päeva seal praktikal olnud. Siis sain osa ka lasteaia menüü koostamisest ja ma olin väga üllatunud, kui neile esmaspäeva õhtuks pitsa pandi. I mean, isegi minul ei olnud lasteaias nii head söögid, vaid pidevalt mingi leivakreem või mannavaht. Veab neil pisikestel.

Siis kui menüü oli ära koostatud järgmiseks nädalaks, oli mu päev lasteaias läbi ja siis sain koju minna. Mõtlesin, et tahaks ise ka pitsat või midagi head ja tee peal oligi mul dilemma, kas minna poodi või mitte. Väljas täitsa hea suvine ilm ka, päike paistis ja oli nagu täitsa palav. Koju jõudes suutsin lõpuks sellele ilusale ilmale mõeldes ära otsustada ja otsustasingi, et lähen poodi. Tee peal kuulasin Traini ja mõtlesin, et see muusika ongi kuidagi mõńusalt suvine, läks vähemalt hästi kokku. Siis võtsin kohe kaks singipitsat, paki mingisuguseid tortillakrõpse või võin nende kohta julgelt öelda ka nachod, mingeid Mesikäpa komme ja siis ühe maasika mahlapulga. Jaaa, suvel eelistan ma iga kell mahlapulka koorejäätisele ja siis suutsin ma välja mõelda ka mõningad põhjused, miks mahlapulk hea on:

1) Ta ei ole kallis

2) Lühikeseks ajaks kustutab janu (vähemalt mul endal)

3) Jahutab kuumal päeval

4) Teda on lihtne ka ise teha.

Jah...rohkem ei tule hetkel :D 

Siis jõudsin koju ja sain teada, et enne ei saagi pitsasid ahju panna, kuni pesumasin lõpetab, sest vastasel juhul viskab korgid välja. Okei, suudan kannatada küll. Nüüd lõpetan blogi sissekannet ja mõtlesin, et peaks praktikaraamatusse ka jälle üht-teist tänase kohta kirja panema. Igatahes....olge chillid! :)

It's Time

Hei hei! Täna sain endale pool tundi rohkem und lubada, sest pidin alles poole üheksaks lasteaeda minema. Seega tulin kell 7 üles, käisin pesus, sõin ja panin riidesse. Mõtlesin veel, et mul jääb hommikul aega ka arvutis olla, aga ei jäänudki. Nii 8 läksin välja ja avastasin, et ma kõnnin sinna lasteaeda 15 minutiga ära. Ega ta kaugel tõesti ei ole, kilomeeter ja veidi peale minu juurest. Siis jõudsin 15 minutit varem ja läksin oma juhendaja juurde. Mingi hetk helistas Mairi, kes tahtis teada, kus ma olen ja siis ütlesingi, et juba kohal. Siis nägingi teda ja läksime sinna tervishoiutöötaja kabinetti. 

Kohe hommikul siis pandi meid lapsi mõõtma ja kaaluma. Õigemini mind, sest mina tegin neid mõõtmisi-kaalumisi ja Mairi märkis saadud numbrid üles. Esimesed kolm last olid nii julged, aga teised kuus olid veidi arglikumad, aga nad kõik olid nii nunnud ikka. Siis edasi läksime Mesimummude rühma, kuna nemad pidid metsa minema. Teel metsa kuulsin ma, kuidas need lapsed pidevalt Slendermanist rääkisid, see pani ikka muigama ja üldse oli lahe nende juttu kuulata. Neil toimus õppus selle peale, kuidas metsas eksimise korral ellu jääda ja meie Mairiga pidime neist pilte tegema. Igatahes sain ma ka ise palju targemaks, kuigi seda puukallistamise ja vile asja ma teadsin. Uus oli minu jaoks see ohumärgi tegemine ning onni ehitamine, aga nüüd hea meelde jätta ka. Siis kui see asi metsas läbi sai, lasti mind ja Mairit ära. 

Edasi siis tulingi koju ja läksin kohe koeraga välja. Nii mõnus soe on täna, kraadiklaas näitas ka 20 kraadi. Siis koeraga sai käidud ja asusin hoolega oma praktikaraamatusse varesejalgu vedama ja nüüd siis blogima. Eile õhtul otsisin veel muusikat juurde ja seekord sattus mu valikuks siis Imagine Dragons. Hakkasin neid lugusid kuulama (kusjuures üks on juba olemas) ja leidsin kaks päris head lugu veel. Nendeks on Demons ja It's Time. It's Time on mulle kuidagi südamelähedasem ja eriti veel sõnade poolest, mulle lihtsalt meeldib see mõte, mida edasi üritatakse tolle lauluga anda ja seega siis lõpetan tolle lühikese postituse ka sellega. Olge chillid! :)

Hai There, Cutiepies! :)

Ma nüüd ei mäletagi, millal ma viimati kirjutasin, aga tundub, nagu oleks see olnud siis, kui dinosaurused veel elasid. Tänasest hommikust vist väga midagi erilist rääkida ei ole. Ärkasin poole seitsme paiku, sõin ja panin riidesse. Siis läks hulluks sahmimiseks, sest mu praktikaraamat ja tervisetõend olid mõlemad kadunud, aga õnneks suutsin nad üles leida. Ja siis oli mul vaja leida kott, kuhu nad panna, et ma jumala eest neid käes ei peaks tassima, kuid lõpuks ikka tassisin, sest kott jäi leidmata. Jah, nagu te aru saate, siis täna oli mul esimene praktikapäev ja nüüd ma olen kolm nädalat lasteaias praktikal. Nii 7:20 hakkasin siis välja minema, sest Mairiga pidin 7:50 kokku saama. Me oleme koos samas kohas praktikal ja kuna ta oli mu klassis ka veel kunagi ja nüüd ühel kursusel, siis koos ikka julgem ju. Mairi oli aga 7:45 juba kohal ja nii me siis lasteaeda suundusimegi.

Minu varesejalad, mida vaid väike protsent inimesi välja
suudab lugeda.

Panime siis oma riided ära ja läksime tervishoiutöötaja kabinetti, kus juhendaja meid juba ootas. Ta rääkis, mida ta täpsemalt teeb ja üldse jäi mulje kuidagi positiivne. Hästi sõbralik ja tore inimene tundus olevat :) Niisiis mainis ta ka seda, et igal esmaspäeva hommikul kell 8:15 toimub saalis hommikuvõimlemine, kus terve maja põhimõtteliselt kaasa teeb, nii sain ka mina natuke liigutada ja päris vahva oli. Ja need lapsed olid kõik niiii nunnud. Edasi tuli juhtkonna koosolek, kuhu ka juhendaja meid kaasa võttis ja siis me lihtsalt tiksusime seal. Pärast läks muidugi vahvamaks, kuna meile tehti lasteaia peal ringkäik ka. See oligi nagu selline sissejuhatav päev siis ühe sõnaga. Homme lähme lastega metsa ja seega peaks vist mingit puugitõrjevahendit või mida iganes endale peale panema ja kindlasti kas juuksed kinni või mütsi pähe panema. Noh, juuksed on mul niikuinii kinni. Siis rääkisime veel juhendajaga natuke juttu ja ta soovitas meil kohe igal õhtul praktikaraamatusse sinna päevikuosa peale ka midagi kirja panna. Mina olin muidugi eriti tubli ja asusin kohe koju jõudes seda täitma, sest well...kus ma õhtul enam mäletan, mida ma tegin? Sellepärast ma alustan mõnikord varem blogiposti ka ja salvestan draftina. Igatahes on see praktikapäeviku täitmine täpselt nagu blogimine, ainsa erinevusega, et seal ma saan oma varesejalgu demonstreerida. 

Noh, ja nagu pildil viimaselt realtki välja võib lugeda (kes muidugi loeb), siis oli tõesti päev läbi ning mina ja Mairi läksime oma teed. Kuna ma tahtsin ilgelt mahlapulka, suundusin poodi ja ostsingi oma selle aasta esimese mahlapulga. Mingisugune arbuusi-laimi maitseline oli, täiega hea. Mis nädalavahetusse puutub, siis möödus see PLL-i ja filmide seltsis. Vaatasin ära sellise filmi nagu True Confessions of a Hollywood Starlet, kus üks mu RPG play-by'dest peaosas on ja ma olin üsna meeldivalt üllatunud, sest tema näitlemine oli lihtsalt super ja film ise oli ka naljakas, kuigi ta oli rohkem selline Mean Girlsi tüüpi. Noh, igatahes ma ei vingu selle üle, mulle meeldis. Ja nüüd ilmselt ei olegi enam mingit juttu, peate homset ootama. Aga lõpetuseks panen siia veel ühe toreda laulukese, mis mul tuju heaks teeb. Olge chillid! :)

Jimmyl astus kõrv elemandi peale :D

Ja ongi käes viimane nädalavahetus enne praktikale minekut. Täna ärkasin viiest, sest hommikul kella kaheksast hakkas loeng ja nii ma siis hästi uniselt oma toimetusi tegingi. Bussi peale minnes oli seal üks väga pahur bussijuht või ma ei tea tegelikult, võib-olla on tal minu vastu lihtsalt midagi ja ma tõesti ei saa sellest aru, mis tal minu vastu on, sest ma pole talle selleks igatahes mingitki põhjust andnud. Siis kooli jõudes läksin loengusse ning enne seda olin isegi mõnda aega arvutis. Arvasin, et seal loengus läheb mingi ilgelt kaua ja vaatan siis normaalse raseduse arvestuseks veel neid slaide, aga üsna ruttu läks ja siis ma läksin edasi kohvikusse, kus hakkasin arvestuseks kordama. Kiirelt lasin need slaidid silme eest läbi ja siis juba e-õppe keskkonda testi tegema. Väga hästi läks, sain selle tehtud. Siis meenus mulle, et esmaabi teoreetiline test on veel tegemata ja tegin selle ka 100% peale ära :D nii hea, et arvestused nüüd läbi on :D 

Siis jäi mul natuke rohkem kui 4 tundi vaba aega enne vene keelt ja ma tundsin, et kõht on tühi. Ei julgenud läpakat ka kohvikusse laua peale jätta, aga siiski sai näljatunne mu väiksest paranoiast võitu. Nimelt kardan ma miskipärast kogu aeg oma läpakast ilma jääda. Tellisin siis paar saiakest, guljaši ja ühe Aura joogi ning sõin kõhu ilusti täis, pärast mida ma oma aega jälle arvutis olles parajaks tegin. Viimaks tuli vene keel ning ma tundsin juba enne tunni algust, et olen kohutavalt väsinud ning lootsin, et see tund jääb ära. Mõtlesin, et oleks ikka pidanud üle laskma, kuni sain teada, et seda polnud ikka vaja, sest õppejõud andis meile meie kontrolltööd kätte ja lasi need niikuinii minema, kellel kõik korras olid. Niisiis sain natuke enne poolt kolme tulema ja enne seda, kui buss number kolme peale istusin, helistasin Sannule, et ta end kesklinna ajaks. Tegelikult olin ma juba nädala alguses teinud talle ettepaneku jälle välja minna, aga siis polnud ta nii kindel. Nüüd õnneks saime väljas käidud üle pika aja, sest nüüd ma Tartu väga ei satu, kuna teen oma praktikat Elvas. 

Igatahes selle punase bussiga kesklinna sõites jäi mingi hetk buss foori taha seisma ja selle kõrval oli üks valge buss. Vaatasin ise ka aknast välja, kuni mu pilk rändas tolle sama bussi akendele ja mulle sealt ühe tuttava foorumlase nägu vastu vaatas :D Ma olen temaga juba korra kohtunud ning isegi mõne sõna juttu rääkinud ning endamisi muiates mõtlesin, kas lehvitada või mitte lehvitada. Kas ta üldse mind märkas? :D Põhimõtteliselt oleks ju lehvitanud küll. Pärast, kui buss edasi sõitis, naersin selle üle veel endamisi, sest ikkagi oli nii naljakas :D Millalgi jõudsin kesklinna ka, aga just enne peatust hakkas kellelgi seal tagapool telefon helisema ja helinaks oli Skillet - Comatose. Siis mõtlesin küll kohe, et hmm...Skillet...kes iganes selle heliseva telefoni omanik oli - sa oled awesome :D 

Siis läksin maha ning kohe vuta-vuta Taskusse, sest pidin Sannuga Rahva Raamatus kohtuma, nagu tavaliselt, kui me kokku saame või midagi. Taskusse sisenedes veel nägin enda õde mingis seltskonnas, aga tema mind ilmselt ei märganud. Nojah. Sõitsin siis teisele korrusele ja imestades, kas Sannu on juba kohal, asusin teda riiulite vahelt otsima. Ma aga ei märganud teda ja nii helistasin, et küsida, kas ta on kohal, kuni ma ümber pöörasin ja ta kuskilt ikka välja hüppas, telefon käes :D see oli nii hea :D Siis läksime New Yorkerisse ja ta ostis omale uue T-särgi, pärast mida mõtlesime hoopis, et õues on ilus ilm ja võiks sinna minna. Siis jalutasime Toomele ja rääkisime igasugustest asjadest, nalja sai ka muidugi päris kõvasti. Ma rääkisin talle ka seda, et mul oli hommikul pahur bussijuht sattunud ja kuna ta mäletas, et mulle jäävad bussijuhtide nimed meelde, küsiski ta minult selle bussijuhi nime. Ütlesin ja ta hakkas naerma, mille peale ma mõtlesin esialgu, et ta ehk teab seda inimest, aga ta naeris tegelikult seda, et mul tõesti oli meeles. Mingi hetk aga hakkas meil ikka külm ja siis me mõtlesime kuhugi soojemasse kohta liikuda.

Kõigepealt läksime kaupsist läbi ning astusime sisse ka Apollosse. Muide, seal leti taga on üks hästi nunnu kutt ja ükskord ostsin minagi tema käest ühe raamatu. Mäletan, kuidas ma tundsin, kui nägu juba siis kergelt punaseks tõmbus :D Ja edasi läksime siis Taskusse, kust ostsime külmutatud jogurtit, nagu meile traditsiooniks juba on saamas. Tahtsime maasikajogurtit, aga siis tuli välja, et neil on ainult naturaalselt ja šokolaadijogurtit ning lõpuks pakkus müüja välja, et võib selle segu ka võtta. Okei, segu sobis. Siis valisime täidised ning kui jogurtid käes, istusime maha ja sõime. Tegelikult polnudki see nii hull, maitses nagu jäätis, kuigi maasikajogurt oli siiski kõige parem. Kahju, et neil enam ei ole seda. Siis me ei viitsinud Taskus ka enam olla, mõtlesime alguses kuhugi välja minna, aga jõe ääres olid pingid hõivatud ning nii mõtlesimegi, et läheks bussijaama ära, kuigi mu buss pidi alles 19:20 minema.

Noh, bussijaamas ostsin siis omale veel juua ja siis istusime maha. Mingi hetk hakkas Sannu midagi neist Disney bändidest rääkima ja siis mainis ta ka Jemyt, mis pidi olema nimekombinatsioon Demi Lovatost ja Joe Jonasest. Mina kuulsin kogu aeg muidugi Jimmy ega saanud kuidagi aru, mis Jimmyst ta räägib ja siis leidsime, et Jimmy on väga lahe nimi ning muidugi tekkisid tollega juba omad naljad :D Muidugi rääkisin mina ka midagi ja siis suutsin Demi Lovato muuta Devi Lomatoks, rääkimata ühest toredast lausest, mis peaks olema midagi sellist nagu elevant astus kõrva peale, aga mina ütlesin hoopis, et kõrv astus elevandi peale. Hiljem sai veel sellest elevandist elemant ja nalja kui palju jälle. Igatahes varsti pärast seda läksime välja, see buss väljus mul peatuse alt numbriga 4, seega ei pidanud üle tee hakkama jooksma. Siis sai sealgi veel igasugu jaburusi räägitud, kuni mu buss tuli ja iga roju oma koju kadus. Nüüd siis vist saabki mul jutt tänaseks otsa ja ma olen täitsa väsinud ka, aga päev oli vähemalt vahva. Loodan, et oli teilgi. Olge chillid! :)

River Flows In You

Jah, seda nad teevad :D 

Ja eile sissekannet ei tulnud, kuid ometigi tundub, nagu oleks sellest möödas terve igavik, kui ma viimati blogi lahti lõin ja sinna midagi kirjutasin. Tänane hommik algas nagu kõik teisedki ja pikalt ma siin ei peatukski. Või noh, tegelikult kui ma bussi peale hakkasin minema ja lõpuks jaama jõudsin, avastasin, et mu nahktagi varrukas on millegagi koos ja taipasin, et lind oli mulle peale sittunud nii, et ma ise ei märganudki. Kena algus, eks? :D Igatahes olen ma kuulnud, et see pidi õnne tooma. Noh, siiski ei saanud ma sellise varrukaga bussi peale minna, kuid õnneks oli mul salvrätte, millega see värske sitt sealt ära pühkida ja siis oligi kõik korras. Mõnusalt soe hommik oli muidu ja kooli jõudes oli mul kohe hea tuju. Bussis kuulasin muusikat nagu ikka ja siis tuli M83 - Midnight City. Selle loo sain filmist Warm Bodies ja mulle hakkas see kohe meeldima ka. Mõnus kuulata ja film oli ka täiega hea. Kunagi vaataks isegi veel, kusjuures The Hillywood Show teeb sellest hetkel paroodiat ning ma ei jõua ära oodata, millal see välja tuleb. Nad on nii andekad minu meelest.

Siis algas normaalse raseduse viimane praks ja homme on arvestus. Õnneks ka viimane arvestus, nii et täna heidan veel loengumaterjalidele pilgu peale. Siis tuli tund aega pausi ja ma läksin kohvikusse. Mingi hetk kuulsin kedagi klaverit mängimas ja siis tundsin ära juba meloodia - River Flows In You. See tüdruk, kes seal mängis seda, tegi seda kohe nii hästi, et täitsa mõnus oli kuulata. River Flows In You on ise ka väga ilus, kuigi veidike ehk kurb. Sellest hoolimata mulle meeldib see. Rääkisin veel Sannuga ka ja siis enam kauaks ei saanud kohvikusse jääda, sest tuli viimasesse inkasse minna. Tõeline kergendus, et see läbi sai, sest ma ei oleks kauem viitsinud seal istuda ja oleks ikkagi lõpuks neid tunde üle laskma hakanud. Homse vene keele kohta ma siiani ei tea, kas lähen kohale või lasen üle, sest ma ei viitsi sealgi kella neljani istuda. 

Siis vaatasin linnaliinibusside aegu ja sain teada, et 3 läheb 15:51 ja 5 läheb 15:55, 24 oli ammu läinud ja seega ei jäänudki mul muud üle kui 3ga kesklinna sõita. Siis tuli sinna ka Margarita ja terve tee me rääkisime bussis juttu ning see sõit läks pigem kiiresti. Kesklinnas tulin siis maha, Margarita sõitis Annelinna. Mina läksin Rimisse ja ostsin pitsat, juua ja kohukest ning vuta-vuta bussijaama sööma ning oma bussi ootama, mis pidi 16:50 väljuma. Kui kell hakkas 16:40le lähenema (sest teadagi on bussidel kalduvus 10 min varem ette tulla), läksin bussijaamast välja üle tee ja siis tahtsin sealt Tasku seina äärest enda peatuse juurde minna. Läbi ma sealt aga ei saanudki, sest need bussid, mis seal juba seisid, olid ikka väga seina lähedal ja nii tuli kuidagi nende busside tagant minna. Kusjuures ma ei teagi, miks nad seekord nii vastu seina end parkinud olid, tavaliselt on ikka ju sealt seina äärest ka jalutamiseks ruumi. Õnneks mingi hull mind alla ajada ei tahtnud ja jõudsin turvaliselt peatus number 10 juurde. Siis sain bussi peale ja kojusõit võis alata. Nüüd olengi kodus ja megaväsinud. Tahaks juba, et homne ka läbi saaks ja laupäeval kaua kaua magada. Tänaseks aga lõpetan ja panen postituse lõppu ka tolle hea laulu Warm Bodiesi soundtrackilt. Olge chillid! :)